Vaktsineerimine

Vaktsineerimine on vaktsiini viimine organismi immuunsuse tekitamise eesmärgil. Eristatakse põhi- ja valikulist vaktsinatsiooni.

I Põhivaktsinatsioon:

1. Poliomüeliit ja teetanus + difteeria

2. Läkaköha, leetrid, mumps, punetised – ainult lastel

3. Difteeria revaktsineerimine kõigil üle 30 aastastel

II Valikuline vaktsineerimine:

1. A-ja B-hepatiit (lihasesse, puukentsefaliit (lihasesse)

2. Jaapani entsefaliit (naha alla),

3. Marutõbi (lihasesse)

4. Tüüfus (suu kaudu),

5. Kollapalavik (naha alla), koolera (suu kaudu).

6. Puukentsefaliit (lihasesse)

Gammaglobuliin annab kaitse A-hepatiidi vastu 3-4 kuu vältel. Soovitav teha Põhja- Aafrika, Iisraeli, Türgi, troopikamaid ja Ida-Euroopa riike külastades. Euroopa ja Põhja-Ameerika reiside korral – põhivaktsinatsioon ja vajaduse gammaglobuliin

Vaktsineerimise kõrvaltoimed võivad olla lokaalsed nagu punetus, süstekoha hellus. Ravis muuta süstekoht väheliikuvaks, asetada mähis, anda valuvaigisteid, allergiavastaseid ravimeid (dimedrol, claritin). Üldreaktsiooniks on palavik, sügelev lööve. Võib olla ka anafülaktiline reaktsioon (šokk).

Teetanus – vaktsineeritakse samaaegselt difteeria revaktsineerimisega. Revaktsineerimine 10a järel. Vigastuste puhul, kui viimasest vaktsineerimisest on möödunud 10 a., tehakse uus vaktsineerimine. Suure trauma korral tehakse tõhustav vaktsineerimine, kui viimasest vaktsineerimisest on möödunud 5 aastat. Mittevaktsineerituile manustada teetanuse immuunglobuliini ja alustada vaktsineerimist.

Difteeria – revaktsineerimine iga 10 a. järel kõigil üle 30 aastastel inimestel

Marutõbi – kontaktijärgset vaktsineerimist alustatakse viivitamatult ja koosneb 5 süstist. Plaaniline vaktsineerimine koosneb 3 süstist, skeemi järgi. Skeem: I süst, ühe kuu pärast II süst ja aasta pärast III süst. Kasutada võib täiendavalt ka immunoglobuliini.

B-hepatiit (Engerix B) – kokku 3 vaktsineerimist. Korrata tuleb 10.a järele. Skeem I süst, ühe kuu järel II süst ja kuue kuu järel III süst.

A-hepatiit (Havrix)

A+B hepatiit (Twinrix)

Puukentsefaliit – kokku vaktsineerimisi 3, Korrata 10 a. järele. Skeem: I süst, ühe kuu pärast II süst ja ühe aasta pärast III süst.

Rasedus ja sünnitus

Rasedus on füsioloogiline seisund, mitte haigus.

Raseduse tunnused:

• Mensese ärajäämine vähemalt 2 nädalat

• Hommikune iiveldus ja oksendus

• Rinnanäärmete suurenemine ja valulikkus

• Pigmentatssioon rinnanibude ümber

• Põieärritusnähud ja sagenenud urineerimine

• Püsiv subfebriliteet

• Kõhu suurenemine on märgatav pärast 16 rasedusnädalat

• Kõnnaku muutus

Rasedus jaotatakse trimestriteks (3 kuud)

I trimester – 0-3 kuud e. 1-12 n

II trimester – 4-6 kuud e. 13-24 nädal

III trimester – 7-9 kuud e. 25-40 nädal

Rasedus võib kesta 38-42 nädalat. Sõltuvalt sellest on kas enneaegne sünnitus või ülekantud rasedus.

Rasedusega võib kaasuda raseduse esimese poole toksikoos, mille juhtiv sümptom on oksendamine ja sellest tulenev vee ja elektrolüütide tasakaalu häire. Need vajavad ravi. Raseduse teisel poolel on vererõhu tõusu, ajuturse ja krampide oht. Need vajavad kohest hospitaliseerimist.