Aruanne laeva sanitaarsüsteemide seisukorrast

1. Laeva nimi: ………………………………. 2. Kapten:………………………… ……

3. Laevapere liikmete arv: …………………. 4. Reisijate arv: ::………………………

5.Tööregioon viimased 6-12 kuud: ………………………………………………………..

6.Laeva sanitaartunnistus kehtiv kuni: ……………………………………………………

7.Deratisatsioonitunnistus kehtiv kuni: …………………………………………………….

8.Laeva apteegi tunnistus välja antud: ……………………………………………………...

9.Päästepaadi apteegi viimase kontrolli aeg …………………………………………………

10.Veevarustus:

10.1 joogiveemahutite viimane puhastamise (värvimise) kuupäev: ………………………..

10.2 joogivee puhastusseadmete korrasolek …………………………(vastavalt tüübile)

10.3 joogivee analüüsi viimase tulemused: ………………………………………………...

10.4 pesuvee analüüsi tulemused: ………………………………………………………….

11.Ventilatsiooni(konditsioneeri) süsteem: tagab/ei taga nõutava õhutemperatuuri parameetrid (näidata põhjus, kui ei taga)

12.Kütmine: tagab/ei taga nõutavad parameetrid (näidata põhjus, kui ei taga)

13.Jäätmete eemaldamine:

13.1 heitvee mahuti viimane puhastamise kuupäev: ……………………….

13.2 heitvee puhastusseadmed: töökorras/mittetöökorras (näidata mittekorrasoleku põhjus)………………………………………………………………………………………..

13.3 viimase heitveeanalüüsi tulemused: ……………………………………………………………………………………………….

13.4 pilsivee puhastusseadme korrasolek (pilsivee analüüsi tulemused ja kuupäev): ……………………………………………………………………………………………….

14. Kambüüsi (varustus) seadmed: töökorras/mittetöökorras ……………………………………………………………………………………………….

15. Külmkambrite temperatuuri režiim: lihaladu ……. C; kalaladu ……. C; piimaladu …… C; Juurvilja (puuvilja) ladu …… C

15.1 olmekülmikud: töökorras/mittetöökorras (näidata mittekorrasolemise põhjus ja külmiku asukoht)…………………………………………………………………………….

16. Ektoparasiitide olemasolu: ei ole/on ……………………………………………………

16.1 viimase desinsektsiooni kuupäev: ……………………………………………………..

17. Desinfektsiooni ja pesuvahenditega varustatus: piisav/ebapiisav:………………………

18. Voodipesuga varustatus(pesemine): rahuldav/mitterahuldav …………………………. (näidata põhjus)

19. Varustatus eririietuse ja töökaitsevahenditega: piisav/ebapiisav ……………(täpsustus)

20. Meditsiinivarustus/apteegi komplekteeritus: täielik/mittetäielik ……………………… (näidata puuduvad ravimid, varustus)

21. Elu- ja ametiruumide olukord: …………………………………………………………

Allkirjad:

Kapten: Vanemmehhaanik

Kuupäev

Haiguste kontroll ja ennetamine

Siia kuulub kontroll haigust levitavate putukate (sääsed, moskiitod, - malaaria, kollapalavik; puugid – entsefaliit; kirbud – katk; täid – tüüfus; prussakad, kärbsed- soolenakkused) ja näriliste üle. Samuti kontroll loomade (siberikatk,) ja linndude (ornitoosid, linnugripp) üle. Haiguste üldprofülaktika alla kuulub ka toitlushügieen, õiged toitumisharjumused, kahjulike harjumuste vältimine, füüsiline koormus, töö ja puhkeaja õige jaotumus, riietushügieen.

Desinsektsioon on putukate hävitamine.

Deratisatsioon on näriliste hävitamine.

Desinfektsioon ja desinsektsioon on spetsiaalsete teenistuste ülesanne, kuna vajab eriettevalmistus, riietust, vahendeid. Töötatakse alati paaris. Desinsektsioon ja deratisatsioon laevas peab olema süstemaatiline tegevus ja dokumenteeritud.

Tuleb vältida, eriti koos laadungiga, näriliste ja putukate laeva sattumist. Tuleb hävitada neile soodsad elupaigad ja kaitsta toitu ning hoida jäätmed suletult metallnõus. Pidevalt tuleb jälgida kuivainete säilitamise nõudeid, välistamaks neisse putukate sattumise võimalikkust. Sääskede ja moskiitode leviku vältimiseks on oluline seisvate veehulkade vältimine (lahtised kausid, tünnid jne). Riidetäide hävitamiseks on oluline isiklik ja riietushügieen. Aitab kuumutamine 70ºC juures 1 tund. Inimese parasiitide hävitamiseks on spetsiaalsed šampoonid ja kemikaalid.

Putukate ja näriliste tapmiseks kasutatakse erinevaid mürke, suitsetamist mürkgaasidega, lõksudega püüdmist. Kasutatakse erinevaid fosforühendeid 1-2g/m²; primetriin 0,025-0,05 g/m² kohta. Diklorofos 5g/l, fenklorofos 20g/l, malation 50 g/l. Mürkide kasutamisel tarvitada ainult originaalpakendis kemikaale, jälgida pakendil olevat tarvitamisõpetust. Toidud ja vesi peavad olema mürgi eest kaitstud. Pärast gaasiliste mürkide kasutamist ruumid põhjalikult ventileerida vähemalt 1 tunni jooksul. Haigete riided dekontamineerida, eriti tüfoidi ja paratüfoidi korral, koolera, amöbiaalse düsenteeria haigeil ka ekskremendid.

Nakkushaiguste korral kasutada isoleerimist.

Isolatsioon on haige eraldamine teistest inimestest, et vältida nakkuse levikut. Eristatakse ranget isoleerimist ja standardset. Range isoleerimine toimub eriti ohtlike nakkuste korral, palatitingimustes (rõuged, katk, koolera), palatist kõrvaldatakse kõik liigne, kontakt on ainult teenendava personaliga, kes peab kasutama kaitsemeetmeid ja jälgima eriti hoolikalt hügieeninõudeid. Kasutusel on patsiendile omad nõud, need tuleb desinfitseerida, ekskremendid kogutakse spetsiaalsetesse anumatesse, dekontamineeritakse ja antakse ära sadamas. Siibrid tuleb desinfitseerida või keeta. Standardse isolatsiooni korral on piiratud vaid kontaktid teiste inimestega, muid meetmeid ei rakendata (gripp).

Karantiin on kontaktsete isoleerimine kuni haiguse peiteperioodi lõpuni, arvestades viimase haigusjuhu ilmnemisest.

Kemoprofülaktikat kasutatakse malaariaohtlikesse piirkondadesse sõitmisel. Absoluutset garantiid ei ole, kuid haiguspilt on kergem ning kujuneb välja aeglasemalt.

Immuniseerimine on inimese nakkuskindlaks muutmine antikehade moodustumise tekitamise teel. Kohustuslik on meremehi immuniseerida difteeria ja teetanuse vastu iga 10 a. järele, lastehalvatuse vastu. Vaktsineerimine kollapalaviku vastu toimub 10a järel. Vaktsineerimine koolera, tüfoidi vastu sõltub reisisihist ja vastavalt vajadusele. Muud vaktsineerimised sõltuvad riiklikust vaktsineerimiskavast ja epiidolukorrast jning sihtkohast. Igal meremehel peab olema vaktsineerimiste pass, kuhu märgitaks tehtud vaktsineerimiste kuupäevad ja vaktsiini nimi.