
- •Kannatanu/haige seisundi hindamine
- •1. Esmane üldine hinnang
- •2. Objektiivse seisundi hindamiseks kasutatakse:
- •Teadvusehäired
- •Glasgow kooma skaala (gcs)
- •Ainevahetuslike koomade diferentsiaaldiagnostika
- •Šoki kliiniline pilt
- •Versoonte läbivoolutuse langus
- •Kannatanu asendid sõltuvalt vaevuste/vigastuse iseloomust
- •Kannatanu viimine püsivasse küliliasendisse
- •7. Elundite etapiline suremine
- •Verejooksu peatamine kätega
- •Verejooksu sõrmedega sulgemis kohad
- •Verejooksu peatamine žguti abil
- •Õhkrind, rindkere sulgemine õhkrinna korral
- •I rühm – eluohtlikud põletused:
- •II rühm – keskmise ohtlikkusega põletused
- •III rühm – väheohtlikud põletused
- •Põletuse astmed
- •Nahapõletuse ulatuse hindamise 9% reegel
- •Võõrkehad haavas, nahas/nahaaluses koes
- •Erinevate kehapiirkondade sidumine
- •Peahaavade sidumine
- •Vigastused mis võivad olla ohtlikud jäseme edasisele eluvõimele:
- •Vaakummadrats
- •Lülisamba vigastused
- •Vaagna- ja puusaluumurd
- •Soojusregulatsiooni häired
- •Organismile toimiv temperatuur sõltuvalt tuule kiirusest ja välistemperatuurist (tuule-külma indeks)
- •Sündroomid
- •Võõrkeha ninas
- •Võõrkeha kõris
- •Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
- •Kui elustamise ajal hakkab kanntanu oksendama, tuleb ta keerata kohe küliliasendisse.
- •Mürgistused
- •Vaseühendid
- •Vingugaas (co)
- •Narkojoobe sümptomid
- •Suurõnnetus
- •Isiku prioriteet
- •II transpordikategooria (Prioriteet II, kiire, märgistatakse kollaselt)
- •III transpordikategooria (Prioriteet III, mittekiire, märgistatakse roheliselt)
- •IV transpordi kategooria (Prioriteet IV, surnud, surijad - märgistatakse mustalt/siniselt/hallilt)
- •Päästemeeskonna otsustused sorteerimisel
- •Kannatanute prioriteedid sorteerimisel
- •Ravimid
- •Ravimid
- •Laeva apteegi nimekiri III c tööregioon (Eesti territoorium)
- •Ohtliku kauba apteek
- •Laeva esmaabivarustus
- •Valu rindkeres
- •Kõhuvalu põhjused
- •Korduv kõhuvalu
- •Kõhukoopa elundite haigused
- •Hingamisteede haigused
- •Südame- ja veresoonkonna haigused
- •Närvisüsteemi haigused
- •Malaaria vältimiseks manustatud ravimite registreerimise leht
- •1. Laeva nimi:…………………………………………………..
- •Kliinilised sümptomid troopiliste nakkuste diferentsiaaldiagnoosis
- •Ingvinaalgranuloom
- •Nakkushaige isoleerimine kollektiivist
- •Suukoopa patoloogia
- •Igeme verejooks
- •Kõrvahaigused
- •Võõrkeha kõrvas
- •Silmahaigused
- •Võõrkeha silmas
- •Võõrkeha silmast eemaldamine
- •Veenipunktsiooni komplikatsioonid
- •Ambu kott
- •Desinfektsioon
- •Laevahügieen
- •Aruanne laeva sanitaarsüsteemide seisukorrast
- •Haiguste kontroll ja ennetamine
- •Vaktsineerimine
- •Rasedus ja sünnitus
- •Veritsus tupest raseduse ajal
- •Laevapere liikmete ja reisijate meditsiinilise teenindamise žurnaali vorm psüühikahäired
- •Isiksusehäired
- •Malaaria profülaktika ja ravivahendite nimekiri
- •Põlveliiges
- •Hingamiselundkond
- •Seadusandlus
- •Veeseadus
Šoki kliiniline pilt
Tunnus |
Kompenseeritud šokk |
Dekompenseeritud šokk |
Pöördumatu šokk |
Nahk |
kapillaaride täitumine |
Kapillaaride täitumine tugevalt langenud, |
nahk on higine |
|
langeb, nahk on jahe |
nahk jahe, sinakas |
|
Vererõhk |
norm või veidi tõusnud |
langus |
tugev langus |
Pulss |
mõõdukalt kiirenenud |
väga kiire |
aeglane, arütmiline |
Teadvus |
pidurdus, unisus |
segasus, teadvusetus |
kooma |
|
või erutus, segasus |
|
|
Allergilise (anafülaktilise) šoki kulg võib olla ülikiire. Võib eelneda ka üldine halb enesetunne, valu rinnus, kohin kõrvus, õhupuudus, iiveldus, oksendus, rahutus millele järgneb teadvuse kadu, krambid, lämbumine, südame seiskus. Veresooned laienevad (hüpovoleemia teke); kahjustuvad veresoone seinad ja muutuvad vererakkudele läbitavateks, tekib hingamisteede spasm, limaskestade turse (kõriturse), ajuturse, kopsuturse; võivad olla nahalööbed, verevalumid; silelihaste spasm (oksendamine, spontaanne urineerimine ja defegatsioon). Valikravimiks on Sol Prednisolon/ Hydrocortison/ Dexamethason i/v või i/m. Süstida sügavale tuharalihasesse. Annuse suhtes konsulteerida, kuna see sõltub kliinilisest pildist ja võib kõikuda suures ulatuses. Tavaannus 25 - 250 mg ööpäevas, šoki korral kuni 1000 mg i/v. Sol Adrenalini 1mg + 9ml Sol NaCl 0,9% i/v 5 min jooksul või Sol Adrenalini 2mg + 9ml Sol NaCl 0,9% intratrahheaalselt. Kiire veresoonte täitumuse tagamine, manustades i/v vedelikku 2000 ml/30 min. Sol Klemastiini (Tavegyl) 4 mg veeni või Sol Tsimetidiini 400 mg veeni. Vajadusel elustada.
Eksotoksiline šokk tekib organismi mürgiste ainete toimel, mis võib põhjustada:
vedeliku massiivset kaotust oksendamise, kõhulahtisuse, koeturse tõttu; südame pumbafunktsiooni häirumise tõttu; veresoonte toonuse languse tõttu; maksa, neeru ja teiste kudede raske kahjustuse tõttu; võimalik on kattekudede kahjustus. Ravi on šokiravi ja detoksikatsiooniravi.
Kardiogeene šokk tekib, kui südamelihase jõudluse langus ei taga piisavat vere ringvoolu.
Põhjuseks võib olla südamelihase kahjustus, südame rütmihäired, südame löögimahu vähenemine, kopsuarteri emboolia. Kuna ravi sõltub sümptomatoloogiast, siis ravi osas konsulteerida. Lisaks tavalistele ravimitele süstida veeni 1% Sol. Morfiini 0,5- 1,0 koos 10,0 -20,0 füsioloogilise lahusega (vähendab südame koormust, valu ja kopsuturset). Kui vererõhk püsib, võib anda glütserüülninitraati keele alla. Kopsuturse korral manustada 20-40 mg Sol Furasemidi või Lasex veeni. Sol Prednisolooni 90 mg veeni koos füsioloogilise lahusega (parandab rakumembraani seisundit). Rütmihäirete korral Sol Lidocaini 1% i/v 0,5-1,0 mg/kg (10mg = 1ml; 50-100mg) ühekordse annusena ja vajadusel edasi tilkinfusioonina 2-4 mg/min 2 tunni vältel; Sol Atropini 0,1% i/m või i/v 0,3-0,5 ml. Vererõhu languse korral Sol Adrenalini 1mg + 9ml Sol NaCl 0,9% i/v 3 min jooksul või Sol Adrenalini 2mg + 9ml Sol NaCl 0,9% intratrahheaalselt. Hinnata pulsi täitumust ja regulaarsust. Efekti puudumisel korrata, tõstes annust →3mg→5mg. Inhaleerida hapnikku. Anda poolistuv asend.
Septiline šokk tekib veremürgituse korral mikroobide toksiinide toimel ja organite (süda, närvisüsteem) kahjustuse tagajärjel. Eelneb raske infektsioon või haavapõletik. Iseloomulik on kõrge, vappekülmaga kulgev, vahelduv palavik. Veresoonte perifeerne vastupanu langeb, väheneb O2 sisalduse diferents venoosses ja arteriaalses veres. Esialgu on vererõhk normis, hiljem langeb, Pulss on kiire, niitjas, võib olla rütmihäireid. Jäsemed muutuvad jahedaks ja sinakaks. Langeb uriinieritus kuni anuuriani. Tekivad vere hüübivuse häired. Oluline on põletiku ravi ja detoksigatsioon. Lisaks šoki sümptomatoloogiast tulenev ravi (veresoonkonna täitumuse tagamine).
Traumaatilise šoki korral on kombineeritud erinevad põhjused (valu, verekaotus, hingamispuudulikkus jne). Tekib suurte- või hulgitraumad korral. Vältimatu abi vastavalt sümptomatoloogiale – valuvaigistid, verejooksu peatamine ja verekaotuse asendamine ja veresoonkonna täitumuse tagamine, kahjustatud elundi funktsiooni toetamine, murru fikseerimine, sobiva kehaasendi andmine.
Spinaalse šoki (seljaaju vigastus) korral lisaks šoki üldisele kliinilisele pildile on jäsemete halvatus, hingamislihaste halvatus, pulss on aeglane, veresoonte toonus langeb. Lisaks tavapärasele šokiravile on oluline lülisamba fikseerimine.
Hüpovoleemiline šokk tekib ringleva verehulga kiirest vähenemisest (vere- või vedeliku kaotus) või veresoonte toonuse langusest (reflektoorne reaktsioon muule mõjurile). Kliinilised sümptomid tekivad kui verekaotus on 10%-15% (üle 500ml) ja enam ringlevast verehulgast. Kujuneb tüüpiline šoki kliinik.
Peatada verejooks, anda šokiasend, alustada infusioonravi Sol 0,9% NaCl või Haemocell/Macrogol/HEMOHES/Magrodex. Verekaotus vajab asendamist, kui see on suurem 10% ringlevast verehulgast. Asendada tuleb ka vedeliku kaotus traumaatilisse tursesse ja hematoomidesse või muudesse patoloogilistesse vedelikesse. Šoki ravi.
Põletusšokki põhjuseks on valu ja vedeliku liikumine veresoonest koeturse (I aste) või villide (II aste) piirkonda või vedeliku kaotus ulatusliku nahahaava kaudu (III astme) ning elektrolüütide kaotus, stressireaktsioon, mürgistus kudede laguproduktidest. Šokk võib tekkida, kui II astme põletuse pind on >15% või III astmel >10%, aga ka hingamisteede põletuse korral. Lisaks tavalisele šokiravile manustada valuvaigistit ja tegeleda haavaraviga. Hapnikravi.
Oluline on vedeliku tasakaalu tagamine. Vajalik vedelikukogus on 2-4 ml/kg/kahjustuse %, millest 1/3 kantakse üle I t jooksul, 2/3 8 t jooksul ja 3/3 24 t jooksul.
Šoki ravi
Siia kuulub baasjälgimine, sümptomaatiline ravi ja põhjuslik ravi. Šokki on kergem vältida kui ravida. VIR – ventilatsioon, infusioon, ravimid.
Ventilatsioon (V) – vajadusel vabastada hingamisteed, tagada hingamisteede avatus, vajadusel kunstlik hingamine ja hapniku manustamine.
Infusioon (I) – 1-2 perifeerse veeni kanüleerimine vedeliku ja ravimite manustamiseks.
Ravimid (R) Võimalusel kõrvaldada šoki põhjus. Ravimid manustada vastavalt šoki põhjusele, vererõhu ja südametegevuse näitajaile. Vererõhu tõstmiseks sobib Sol. Mesotooni 1%-1,0 koos 20,0 füsioloogilise lahusega või tilkinfusioonina veeni;Adrenaliini e. Epinefriini lahus 0,1% 1,0 iga 4-5 minuti järel lihasesse, võib manustada ka trahheasse hingamiseks.
Südame töö kiirendamiseks 0,1% Atropiini lahust 0,5 ml iga 4-5 minuti järel lihasesse, mitte rohkem kui 3 mg või Sol Adrenaliin 0,1% 0,3-1,0 i/v või i/m.
Rütmihäirete ja elustamise korral Sol Lidokaiin 1% i/v 0,5-1,0 mg/kg (10 mg = 1ml; 50-100 mg) ühekordse annusena ja vajadusel edasi tilkinfusioonina 2-4 mg/min 2 tunni vältel. Allergilise šoki korral manustada Sol Prednisoloni 100 mg i/v. või Sol Hydrocortison /Dexamethason i/v või i/m. Happe-leelis tasakaalu säilitamiseks sobib 4,8% söögisooda lahus veeni.
Südame ja hingamishäirete korral tuleb panna kannatanu poolistuvasse asendisse v.a. kui on tugev verejooks või selle tõenäosus. Muudel juhtudel panna lamavasse asendisse Tagada rahu, soojus, jälgimine (hingamine, südametegevus, oksendamine, teadvus). Juua mitte anda, niisutada ainult huuli ja keelt. Kaitsta jahtumise eest. Jälgida hingamisteede avatust. Võimalusel manustada hapnikku.
Šoki asend – jalad tõstetud 30º- 45º nurga all, pea võib olla ka allpool südame tasandit. Kardiogeense šoki korral istuv asend.
Teadvusekaotuse puhul panna kannatanu püsivasse küliliasendisse.
Šokis haige kuulub hospitaliseerimisele.
Teadvuseta haigel eeldada alati lülisamba vigastust – transpordivõtted, ülim ettevaatus asendi muutmisel.
Šoki e veresoonte läbivoolutuse languse põhjused