
- •Kannatanu/haige seisundi hindamine
- •1. Esmane üldine hinnang
- •2. Objektiivse seisundi hindamiseks kasutatakse:
- •Teadvusehäired
- •Glasgow kooma skaala (gcs)
- •Ainevahetuslike koomade diferentsiaaldiagnostika
- •Šoki kliiniline pilt
- •Versoonte läbivoolutuse langus
- •Kannatanu asendid sõltuvalt vaevuste/vigastuse iseloomust
- •Kannatanu viimine püsivasse küliliasendisse
- •7. Elundite etapiline suremine
- •Verejooksu peatamine kätega
- •Verejooksu sõrmedega sulgemis kohad
- •Verejooksu peatamine žguti abil
- •Õhkrind, rindkere sulgemine õhkrinna korral
- •I rühm – eluohtlikud põletused:
- •II rühm – keskmise ohtlikkusega põletused
- •III rühm – väheohtlikud põletused
- •Põletuse astmed
- •Nahapõletuse ulatuse hindamise 9% reegel
- •Võõrkehad haavas, nahas/nahaaluses koes
- •Erinevate kehapiirkondade sidumine
- •Peahaavade sidumine
- •Vigastused mis võivad olla ohtlikud jäseme edasisele eluvõimele:
- •Vaakummadrats
- •Lülisamba vigastused
- •Vaagna- ja puusaluumurd
- •Soojusregulatsiooni häired
- •Organismile toimiv temperatuur sõltuvalt tuule kiirusest ja välistemperatuurist (tuule-külma indeks)
- •Sündroomid
- •Võõrkeha ninas
- •Võõrkeha kõris
- •Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
- •Kui elustamise ajal hakkab kanntanu oksendama, tuleb ta keerata kohe küliliasendisse.
- •Mürgistused
- •Vaseühendid
- •Vingugaas (co)
- •Narkojoobe sümptomid
- •Suurõnnetus
- •Isiku prioriteet
- •II transpordikategooria (Prioriteet II, kiire, märgistatakse kollaselt)
- •III transpordikategooria (Prioriteet III, mittekiire, märgistatakse roheliselt)
- •IV transpordi kategooria (Prioriteet IV, surnud, surijad - märgistatakse mustalt/siniselt/hallilt)
- •Päästemeeskonna otsustused sorteerimisel
- •Kannatanute prioriteedid sorteerimisel
- •Ravimid
- •Ravimid
- •Laeva apteegi nimekiri III c tööregioon (Eesti territoorium)
- •Ohtliku kauba apteek
- •Laeva esmaabivarustus
- •Valu rindkeres
- •Kõhuvalu põhjused
- •Korduv kõhuvalu
- •Kõhukoopa elundite haigused
- •Hingamisteede haigused
- •Südame- ja veresoonkonna haigused
- •Närvisüsteemi haigused
- •Malaaria vältimiseks manustatud ravimite registreerimise leht
- •1. Laeva nimi:…………………………………………………..
- •Kliinilised sümptomid troopiliste nakkuste diferentsiaaldiagnoosis
- •Ingvinaalgranuloom
- •Nakkushaige isoleerimine kollektiivist
- •Suukoopa patoloogia
- •Igeme verejooks
- •Kõrvahaigused
- •Võõrkeha kõrvas
- •Silmahaigused
- •Võõrkeha silmas
- •Võõrkeha silmast eemaldamine
- •Veenipunktsiooni komplikatsioonid
- •Ambu kott
- •Desinfektsioon
- •Laevahügieen
- •Aruanne laeva sanitaarsüsteemide seisukorrast
- •Haiguste kontroll ja ennetamine
- •Vaktsineerimine
- •Rasedus ja sünnitus
- •Veritsus tupest raseduse ajal
- •Laevapere liikmete ja reisijate meditsiinilise teenindamise žurnaali vorm psüühikahäired
- •Isiksusehäired
- •Malaaria profülaktika ja ravivahendite nimekiri
- •Põlveliiges
- •Hingamiselundkond
- •Seadusandlus
- •Veeseadus
Laevahügieen
Laevahügieen on haigestumiskontrolli oluline osa. See käsitleb isikuhügieeni ja kontrolli keskkonnafaktorite üle (toitlushügieeni, veehügieeni, jäätmetekäitlemist, valgustust, ventilatsiooni, sanitaarinspektsiooni, desinfektsiooni, desinsektsiooni, deratisatsiooni). Selle korraldamise ja tagamise eest vastutab ka laevakompanii. Siia kuulub inimese enda tegevus ja organisatsioonilised meetmed.
Ventilatsioon. Eesmärgiks on tagada laevas ruumile nõuetekohane õhutemperatuur, piisav hapniku kontsentratsioon, eemaldada liigne niiskus, heitgaasid ja patogeensed mikroobid ning allergeenid. Väldib gaaside akumuleerimist ruumides, pidada silmas ka toksilisi ja inertseid gaase (N2, CO, CO2, Cl2, bensiiniaurud, plahvatusohtlikud gaasid, ammoniaak). Õhuniiskuse ja temperatuuri tagamiseks on moodsatel laevadel enamasti konditsioneerid. Eriti oluline on see troopilises kliimas.
Laevahospidalil peab olema eraldi ventilatsioonisüsteem, ilma retsirkulatsioonita. Muu süsteem võib olla retsirkulatsiooniga.
Valgustus. Eristatakse üldvalgustust ja kohtvalgustust. Valgustus peab olema piisav, et tagad tööohutust ja vältida nägemise halvenemist. Valgustustugevus ja kasutatav valgustite liik sõltub ruumi kasutuse eemärgist. Kohtvalgustus peab valgustama seadmed ja töövahendid selliselt, et ei langeks varju.
Vee- ja toiduhügieen. Vee ja toidu säilitamise tingimused, toidu valmistamise ja serveerimise nõuded, koristamise ja töövahendite hooldamise nõuded. Nõuete järgimine vajab pidevat kontrollimist. Lisaks sellele on toidupersonali tervise kontroll, kaasa arvatud kätte kontroll. Nahamädanikega ei saa toiduplokis töötada. Tuleb perioodiliselt kontrollida bakterikandluse ja naha, hingamisteede ja seedetrakti nakkuste suhtes (soole- ja ninaneelu mikrofloora). Toidupersonal peab saama pidevat koolitust toiduhügieeni küsimustes. Neil peab olema eraldi tööriietus.
Toiduplokil peab olema oma sansõlm, mille eesruumis on kraan ja mis ei tohi avaneda otseselt toiduvalmistamisega, jagamisega ja säilitamisega seotud ruumidesse. WC peavad olema isepuhastuvad süsteemid. Käte pesemiseks peavad seal olema deso-vahendid, külm ja kuum vesi. Käsi ei tohi pesta nõudepesu ja toidupesu valamute kohal. Käterätid peavad olema ühekordseks kasutamiseks, kasutada vedelseepi.
Toidunõud ja abivahendid peavad olema korrosioonikindlad, hästi puhastatavad, mittetoksilisest materjalist, mittepurunevad. Lõikelauad ja noad peavad olema markeeritud toiduainete järgi (toores liha, juust, vorst, juurvili jne).
Toidunõude pesemisel kasutada nõudepesu vahendeid.
Laevaköök – ehitus ja varustus peab võimaldama kiiret ja piisavat puhastamist. Kasutatud materjalid peavad olema mittetoksilised ja korrosioonikindlad ning tuleohutud. Ventilatsioon peab olema piisav. Jäätmenõud peavad olema metallist ja suletavad. Kööginõud ja töövahendid tuleb puhastada pärast igat kasutamist.
Toiduainete säilitamine sõltub säilitustemperatuurist ja pakkimise viisist. Kuivtoiduained säilitada kuivas ja jahedas. Avatud pakendid võimaliku ruttu ära kasutada. Perioodiliselt kontrollida toidu säilivusaega, kvaliteeti ja saastumist. Purunevates nõudes (purkides) toit tuleb eraldi pakkida. Toiduained ei tohi paikneda samas ruumis mittetoiduainetega ja peavad olema eemal kahjustavatest faktoritest. Kahjustatud toit tuleb koheselt kõrvaldada. Avatud pakendeid tuleb kaitsta saastumise eest.
Eristatakse jahutatud ja külmutatud toitu. Jälgida vastavat nõutavat temperatuuri ja säilivusaega. Külmutatud toit hoida –18ºC kuni –23ºC juures. Säilib selliselt 1-6 kuud. Kord üles sulatatud toit tuleb kohe ära kasutada. Jahutatud toit hoitakse 0º - +7ºC. Säilib 1-4 kuud ja tuleb võimalikult ruttu ära tarvitada. Säilivusaja lubatud ületamine on 48 tundi. Pidevalt kontrollida toiduainete säilivustähtaegu. Riknenud toit kõrvaldada.
Külmikud peavad olema puhtad ja jäävabad. Kasutada spetsiaalseid puhastusvedelikke. Pärast puhastamist külmik kuivatada. Toidud külmikus peavad olema pakendatud või kaetud.
Eristatakse joogi- ja toiduvalmistamisvett ning muuks pesemiseks tarvitatavat vett. Toiduvesi peab olema püstloodis veeseadmes. Joogivesi peab olema märgistatud ja külm vesi. Mittejoogivee temp võib olla 77ºC. Peavad olema eraldi veesüsteemid, joogivesi peab olema isoleeritud teistest süsteemidest. Joogivesi peab vastama MTO joogivee kvaliteedinõuetele (mikroobide-, kemikaalide- metallisoolade vaba, sogasus alla 1 nefelomeetrilise ühiku ja happesus alla pH<8,0, piiratud mineraalidesisaldusega).
Vee kvaliteeti tuleb perioodiliselt kontrollida ja veepaake kloreerida. Kloreerimisel peab vaba kloori sisaldus olema 0,2-0,5 mg/l, toimeaeg 30 min. Võib kasutada ka destilleerimist ja keetmist. Destilleerimine koos koloreerimisega kindlustab vee kasutuskõlblikkuse.
Mittejoogivesi peab olema heitveena juhitud läbi puhastite. Tuleb arvestada laeva veekulu, mis võimaldab määrata puhastamist vajavate heitvete mahu. Sinna hulka loetakse ka ekskremendid.
Samuti tuleb hinnata tahkete jäätmete mahtu ilma kompressioonita.
Nõutavate dokumentide loetelu, mis on vaja esitada laeva sanitaartunnistuse vormistamiseks
Akt laeva konditsioneersüsteemi korrasoleku kohta. Näidata ära viimase 6 kuu jooksul temperatuurid töö- ja olmeruumides / vanemmehhaaniku allkirjaga.
Akt joogiveemahuti puhtuse, desinfektsiooni ja viimase revisjoni kohta (ära näidata, kus, millal, kelle poolt tehtud) / kapteni allkiri
Akt ja analüüside tulemused, mis kinnitavad järgmiste seadmete töö efektiivsust /vanemmehhaaniku allkiri
joogi(pesu)vee puhastusseadmed/joogi(pesu)vee puhastusseadmete efektiivsust näitab vee bakterioloogiline analüüs;
-kui laeva joogi(pesu)vee puhastamiseks kasutatakse keraamilist filtrit, tuleb ära näidata nende kompleksus ja viimase puhastuse kuupäev;
-kui kasutatakse ultraviolettlampe siis näidata ära, mitu tundi on veel kasutuskõlblikud ja millal neid viimati puhastati;
-kui kasutatakse hõbeionaatoreid, siis näidata hõbeelektroodi jääkkaal
heitvete puhastusseadmed:
-kui laeval on bakterioloogiline puhastusseade, siis märgitakse viimase aktiivse muda väljapumpamise aeg ja desinfektsiooni vahendite komplekssus;
-kui laeval puudub heitvee puhastusseade, siis näidatakse ära fekaaltsisterni puhastamise kuupäev
pilsivee puhastusseade
4. Desinfektsiooni ja puhastusvahendite kogus ja loetelu
5. Laevapteegi täiendamise ja apteegi tunnistuse kehtivuse aeg
6. Päästevahendites olevate apteekide, toidu- ja joogiveevarude aegumise tähtajad
7. Deratisatsiooni tunnistuse kehtivuse aeg
8. Ektoparasiitide (prussakad) olemasolu ja viimase prussakatõrje kuupäev
*punktides 4-8 andmed vormistatakse kapteni allkirjaga.
Ülalloetud dokumendid esitada Eesti Sanitaarkarantiinitalitusele Fax 6484026 või e-mail eskt@eol.ee