
- •Kannatanu/haige seisundi hindamine
- •1. Esmane üldine hinnang
- •2. Objektiivse seisundi hindamiseks kasutatakse:
- •Teadvusehäired
- •Glasgow kooma skaala (gcs)
- •Ainevahetuslike koomade diferentsiaaldiagnostika
- •Šoki kliiniline pilt
- •Versoonte läbivoolutuse langus
- •Kannatanu asendid sõltuvalt vaevuste/vigastuse iseloomust
- •Kannatanu viimine püsivasse küliliasendisse
- •7. Elundite etapiline suremine
- •Verejooksu peatamine kätega
- •Verejooksu sõrmedega sulgemis kohad
- •Verejooksu peatamine žguti abil
- •Õhkrind, rindkere sulgemine õhkrinna korral
- •I rühm – eluohtlikud põletused:
- •II rühm – keskmise ohtlikkusega põletused
- •III rühm – väheohtlikud põletused
- •Põletuse astmed
- •Nahapõletuse ulatuse hindamise 9% reegel
- •Võõrkehad haavas, nahas/nahaaluses koes
- •Erinevate kehapiirkondade sidumine
- •Peahaavade sidumine
- •Vigastused mis võivad olla ohtlikud jäseme edasisele eluvõimele:
- •Vaakummadrats
- •Lülisamba vigastused
- •Vaagna- ja puusaluumurd
- •Soojusregulatsiooni häired
- •Organismile toimiv temperatuur sõltuvalt tuule kiirusest ja välistemperatuurist (tuule-külma indeks)
- •Sündroomid
- •Võõrkeha ninas
- •Võõrkeha kõris
- •Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
- •Kui elustamise ajal hakkab kanntanu oksendama, tuleb ta keerata kohe küliliasendisse.
- •Mürgistused
- •Vaseühendid
- •Vingugaas (co)
- •Narkojoobe sümptomid
- •Suurõnnetus
- •Isiku prioriteet
- •II transpordikategooria (Prioriteet II, kiire, märgistatakse kollaselt)
- •III transpordikategooria (Prioriteet III, mittekiire, märgistatakse roheliselt)
- •IV transpordi kategooria (Prioriteet IV, surnud, surijad - märgistatakse mustalt/siniselt/hallilt)
- •Päästemeeskonna otsustused sorteerimisel
- •Kannatanute prioriteedid sorteerimisel
- •Ravimid
- •Ravimid
- •Laeva apteegi nimekiri III c tööregioon (Eesti territoorium)
- •Ohtliku kauba apteek
- •Laeva esmaabivarustus
- •Valu rindkeres
- •Kõhuvalu põhjused
- •Korduv kõhuvalu
- •Kõhukoopa elundite haigused
- •Hingamisteede haigused
- •Südame- ja veresoonkonna haigused
- •Närvisüsteemi haigused
- •Malaaria vältimiseks manustatud ravimite registreerimise leht
- •1. Laeva nimi:…………………………………………………..
- •Kliinilised sümptomid troopiliste nakkuste diferentsiaaldiagnoosis
- •Ingvinaalgranuloom
- •Nakkushaige isoleerimine kollektiivist
- •Suukoopa patoloogia
- •Igeme verejooks
- •Kõrvahaigused
- •Võõrkeha kõrvas
- •Silmahaigused
- •Võõrkeha silmas
- •Võõrkeha silmast eemaldamine
- •Veenipunktsiooni komplikatsioonid
- •Ambu kott
- •Desinfektsioon
- •Laevahügieen
- •Aruanne laeva sanitaarsüsteemide seisukorrast
- •Haiguste kontroll ja ennetamine
- •Vaktsineerimine
- •Rasedus ja sünnitus
- •Veritsus tupest raseduse ajal
- •Laevapere liikmete ja reisijate meditsiinilise teenindamise žurnaali vorm psüühikahäired
- •Isiksusehäired
- •Malaaria profülaktika ja ravivahendite nimekiri
- •Põlveliiges
- •Hingamiselundkond
- •Seadusandlus
- •Veeseadus
Võõrkeha silmas
Pindmist võõrkeha katsuda eemaldada marlitampooniga. Sügaval asetsevat võõrkeha mitte eemaldada. Pöörduda silmaarsti poole. Sarvkestas olevat võõrkeha on raske märgata. Väikeste võõrkehade puhul ravida nagu sarvkesta pindmist vigastust. Oht on nägemise kaotamises.
Kui võõrkeha on alalau all, siis kannatanu vaatab üles ja abistaja tõmban alalau alla ja eemale ning võõrkeha eemaldatakse kuiva marlitampooniga. Võõrkeha pühitakse silma välisnurgast nina suunas.
Kui võõrkeha on ülalau all, vaatab kannatanu alla ja abistaja tõmbab lau ette alla ja keerab selle teises käes oleva tiku ümber tagurpidi ning eemaldab võõrkeha kuiva marlitampooni abil. Seejärel vaatab kannatanu üles ning laug pöördub iseenesest õigesse asendisse. Võõrkeha eemaldamise järel kasutada rahustavaid /põletikuvastaseid silmatilku.
Silmatilgad tilgutatakse silma välimisse nurka, tõmmates samal ajal alumist laugu alla. Silmasalv määrida samuti silma välimisse nurka, lau ja silmamuna vahele.
Esmaabi silmavigastuse korral
kasutada 1% Tetrakaiinsalvi valuvaigistina 2 minutit enne vaatluse alustamist,
panna kannatanu istuma
silmamunasse tunginud võõrkeha mitte eemaldada
silm katta mitmekihilise puhta sidemega, survet avaldamata
teha side ka tervele silmale, et takistada silmamunade liikumist
mitte suruda tagasi silmakoopast välja tulnud silma, vaid katta see kumera esemega
põletiku korral kasutada 1% Tetratsükliinsalvi iga 6 t järel e. 4 korda ööpäevas
konsulteerida ja vajadusel hospitaliseerida lau ja silmamuna
vigastuse korral katta silm võrguga, mille peale tehakse side. Võib kasutada ka spetsiaalset mineraalõlidest kilet
Sarvkesta pindmine vigastus
Sarvkesta vigastusele on iseloomulik silma valulikkus, kipitus, punetus. Hindamisel aitavad fluorestsentsribad, millega kaetakse sarvkesta kahjustatud osa mõneks ajaks ja seejärel riba eemaldatakse. Sarvkest peab olema eelnevalt kuiv. Sarvkesta kahjustuse korral on fluoresrseeruv aine kogunenud sellesse vigastusse ja on silmaga nähtav. Raviks kasutada 1% Tetratsükliinsalvi, mida panna alalau alla ja silm sulgeda. Silm katta marlitampooniga ja anda rahu 24 t. Kui vaevused ei möödu selle ajaga, siis jätkata ravi. Valu korral kasutada 1% Tetrakaiin hüdrokloriid või Proxymetacain 0,5% silmatilkasid.
Verevalum silma kestades (must silm)
Tekib erineva ulatusega verevalum silma kestades. Verevalumi tekkepõhjus ebaselge ja muid vaevusi ei pruugi kaasuda. Esmaabis panna haige lamama, anda rahu. Küsimus on põhjuses. Konsulteerida arstiga
Põletus kemikaalidega. Silmasöövitus
Söövituse korral tekib tugev silmavalu, valguskartlikkus, silmalaug on suletud, pisaravoolus, silma ja laugude punetus ja turse.
Esmaabiks loputada silma külma voolava veega 20 min, pöörata kannatanu pea küljele selliselt, et loputusvesi valguks silma sisenurgast välisnurga suunas ega valguks tervesse silma. Kasutada nõrka veevoolu. Voolava vee puudumisel võib kasutada kaussi veega, vett mitu korda vahetades. Loputamiseks võib kasutada ka pudelit veega. Võimalusel kasutada spetsiaalseid silmaloputuspudeleid füsioloogilise lahusega või infusioonisüsteemi. Pärast loputamist katta silm niiske lapiga ja teha side mõlemale silmale. Ravis kasutada 1% tetratsükliinsalvi vajadusel ka valuvaigistavaid 1% Tetrakaiin hüdrokloriid või Proxymetacain 0,5% silmatilkasid. tetrakaiin silmatilkasid iga 4 t järel. Silm katta. Konsulteerida. Hospitaliseerida.
Silma kiirguskahjustus (lumepimedus, keevituskahjustus)
Kiirgus kahjustub silma sarvkest. Kahjustus ilmneb alles mõne tunni möödumisel silmavaluna, pisaravoolusena, silmapunetusena, valguskartusena. Peiteperiood kestab mitu tundi. Tüüpiline on mõlema silma kahjustus. Ühe silma kahjustuse korral mõelda muule haigusele. Esmaabiks panna silmale külm mähis (kummeliteega) või loputada külma veega või füsioloogilise lahusega. Silmade kaitsmiseks kasutada tumedate klaasidega prille. Silmasalv (Tetracyclin1%) iga 6-4 t järel. Vajadusel ka valuvaigistavaid 1% Tetrakaiin hüdrokloriid või Proxymetacain 0,5% silmatilkasid. tetrakaiin silmatilkasid iga 4 t järel.
Silmapõrutus
Põrutuse korral tekib valu silmas, laugude turse, verevalumid, nägemine võib väheneda.
Esmaabi: lamamisrežiim, 20 minutiks külm märg side silmale, edaspidi jahe mähis 2 korda päevas. Vajadusel anda valuvaigistit (Tab Diclofenaci 50mg), ja rahustit (Tab Diazepami 5mg – 1-2 tab). Suure verevalumi puhul konsulteerida ja vajadusel hospitaliseerida.
.