
- •Kannatanu/haige seisundi hindamine
- •1. Esmane üldine hinnang
- •2. Objektiivse seisundi hindamiseks kasutatakse:
- •Teadvusehäired
- •Glasgow kooma skaala (gcs)
- •Ainevahetuslike koomade diferentsiaaldiagnostika
- •Šoki kliiniline pilt
- •Versoonte läbivoolutuse langus
- •Kannatanu asendid sõltuvalt vaevuste/vigastuse iseloomust
- •Kannatanu viimine püsivasse küliliasendisse
- •7. Elundite etapiline suremine
- •Verejooksu peatamine kätega
- •Verejooksu sõrmedega sulgemis kohad
- •Verejooksu peatamine žguti abil
- •Õhkrind, rindkere sulgemine õhkrinna korral
- •I rühm – eluohtlikud põletused:
- •II rühm – keskmise ohtlikkusega põletused
- •III rühm – väheohtlikud põletused
- •Põletuse astmed
- •Nahapõletuse ulatuse hindamise 9% reegel
- •Võõrkehad haavas, nahas/nahaaluses koes
- •Erinevate kehapiirkondade sidumine
- •Peahaavade sidumine
- •Vigastused mis võivad olla ohtlikud jäseme edasisele eluvõimele:
- •Vaakummadrats
- •Lülisamba vigastused
- •Vaagna- ja puusaluumurd
- •Soojusregulatsiooni häired
- •Organismile toimiv temperatuur sõltuvalt tuule kiirusest ja välistemperatuurist (tuule-külma indeks)
- •Sündroomid
- •Võõrkeha ninas
- •Võõrkeha kõris
- •Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
- •Kui elustamise ajal hakkab kanntanu oksendama, tuleb ta keerata kohe küliliasendisse.
- •Mürgistused
- •Vaseühendid
- •Vingugaas (co)
- •Narkojoobe sümptomid
- •Suurõnnetus
- •Isiku prioriteet
- •II transpordikategooria (Prioriteet II, kiire, märgistatakse kollaselt)
- •III transpordikategooria (Prioriteet III, mittekiire, märgistatakse roheliselt)
- •IV transpordi kategooria (Prioriteet IV, surnud, surijad - märgistatakse mustalt/siniselt/hallilt)
- •Päästemeeskonna otsustused sorteerimisel
- •Kannatanute prioriteedid sorteerimisel
- •Ravimid
- •Ravimid
- •Laeva apteegi nimekiri III c tööregioon (Eesti territoorium)
- •Ohtliku kauba apteek
- •Laeva esmaabivarustus
- •Valu rindkeres
- •Kõhuvalu põhjused
- •Korduv kõhuvalu
- •Kõhukoopa elundite haigused
- •Hingamisteede haigused
- •Südame- ja veresoonkonna haigused
- •Närvisüsteemi haigused
- •Malaaria vältimiseks manustatud ravimite registreerimise leht
- •1. Laeva nimi:…………………………………………………..
- •Kliinilised sümptomid troopiliste nakkuste diferentsiaaldiagnoosis
- •Ingvinaalgranuloom
- •Nakkushaige isoleerimine kollektiivist
- •Suukoopa patoloogia
- •Igeme verejooks
- •Kõrvahaigused
- •Võõrkeha kõrvas
- •Silmahaigused
- •Võõrkeha silmas
- •Võõrkeha silmast eemaldamine
- •Veenipunktsiooni komplikatsioonid
- •Ambu kott
- •Desinfektsioon
- •Laevahügieen
- •Aruanne laeva sanitaarsüsteemide seisukorrast
- •Haiguste kontroll ja ennetamine
- •Vaktsineerimine
- •Rasedus ja sünnitus
- •Veritsus tupest raseduse ajal
- •Laevapere liikmete ja reisijate meditsiinilise teenindamise žurnaali vorm psüühikahäired
- •Isiksusehäired
- •Malaaria profülaktika ja ravivahendite nimekiri
- •Põlveliiges
- •Hingamiselundkond
- •Seadusandlus
- •Veeseadus
Kõrvahaigused
Kõrvavalu on enamasti põletiku tunnus. Uurida korralikult, milline kõrva piirkond on kahjustatud (kuulmekäik, keskkõrv, sisekõrv või nibujätke). Mõelda ka kurgu ja neelu haigustele, mumpsile. Hinnata üldseisundit (palavik, peavalu, teadvus), eritist kõrvast.
Vaik kuulmekäigus põhjustab düskomforti, kuulmise langust, kohinat kõrvus, luukuulmise tugevnemist. Raviks tilgutada kõrva sooja taimeõli ja katta õrnalt marlitampooniga. Vatitampooni mitte kasutada. Korrata 3 päeva järjest. Vaik muutub pehmeks ja tuleb välja.
Paise kõrvas.
Paisele on iseloomulik, et valu tugevneb paari päeva jooksul. Paise võib olla kuulmekäigus nähtav. Palavikku ei pruugi olla. Paise avanemisel valu väheneb. Ravi: kõrvatilgad iga 2 t järele. Jälgida.
Võõrkeha kõrvas
Võõrkeha korral tekib kõrvas ärritustunne, ebamugavustunne, valu. Kontrollida silmaga välimist kuulmekäiku, kas võõrkeha on näha.
Kui on võimalik, siis võõrkeha ettevaatlikult pintsettidega eemaldada. Kui kuulmekile on terve ja võõrkeha ei õnnestu eemaldada, siis tilgutada kõrva taimset õli või alkoholi. Liiva puhul tilgutada kõrva 3% vesinikülihapendit. Taimsete võõrkehade (hernes, uba) korral tilgutada kõrva glütseriini ja vältida vee sattumist kõrva. Kui võõrkeha mõne aja pärast välja ei uhuta, siis konsulteerida arstiga.
Põletikud
Kõrva põletikele on iseloomulik tugev valu ja palavik, kuulmise muutus. Raviks tilgutada kõrva Hydrocortison-Ciprofloxacine või Otosporin või Lidocain kõrvatilku, 3-4 tilka, hoida 5 minutit ja siis kõrv kuivatada. Korrata iga 2 tunni järele. Kui 2 päevaga ei parane, siis kasutada 3% Tetracyclin 3 korda päevas ja katta tampooniga.
Keskkõrva põletik
Keskkõrvapõletikule on iseloomulik valu, kohin kõrvas, palavik, üldine halb enesetunne. Valu tugevneb kuulmekäigule vajutamisel. Regionaalsed lümfisõlmed ei suurene. Valu ja palavik alanevad, kui mäda murrab läbi kuulmekile.
Ravi: valu puhul Aspirini 0,5; soe taimeõli kõrva, Cefuroxim 750mg x 3 i/m või i/v Tab Phenoxymethylpenicillini 1 000 000 x 4 või Erythromycini 500 mg x 4 suu kaudu, 5 päeva vältel.
Kui kuulmekile mulgustub, siis kuivatada kõrva iga 2 t järgi, kõrv hoida kuivas ja soojas.
Keskkõrva põletiku tüsistusena võib tekkida nibujätkepõletik. Oht ka ajukelmepõletiku tekkeks ja hilisemaks vaegkuulmiseks. Ravi sama. Konsulteerida.
Sisekõrva kahjustus
Kui kuulmekile on vigastatud, siis selgitada kõige pealt põhjus (mehhaaniline vigastus, põletik, koljupõhimiku murd). Kui on veritsus või voolus kõrvast, siis tagada sellele vaba äravool – hoida pead kahjustatud poolele kaldu. Teistel juhtudel katta kõrv väliselt sidemega. Kuulmekäiku vatti mitte panna. Konsulteerida arstiga, kuna põletiku korral on vajalik põletikuvastane üldine ja lokaalne ravi.
Silmahaigused
Glaukoom
Glaukoom (silma siserõhu tõus) on kulult äge või krooniline. Äge glaukoom on ohtlik haigeastumine. Võib tekkida silmapõletiku tüsistusena. Esineb tavaliselt keskeas ja vanematel inimestel. Iseloomulik on valu silmas, silma punetus, nägemine häguneb. Pupill on kitsas ja ei reageeri valgusele.
Ravi: Aspirini 500 mg iga 3-4 t järel või 500 mg Paracetamoli, spetsiifilised silma siserõhku alandavad tilgad (Pilocarpin Hydroclorid 2,0%). Konsulteerida.
Blefariit. (laupõletik)
Laupõletiku põhjuseks võib olla ärritavate ainete või haigustekitajate sattumine silma, harvem ninalimaskesta põletik. Laupõletikule on iseloomulik lauservade punetus, kihelus, ripsmete väljalangemine, eritis silmadest, võivad tekkida haavandid.
Ravi: 1% Tetratsükliinsalv. Silmade hoolikas pesemine.Vajadusel konsulteerida.
Konjunktiviit. (silma sidekesta põletik)
Silma sidekesta põletik võib olla bakteriaalne või viiruslik kontaktnakkus. Põhjused on samad, mis laupõletikul. Võib levida ka ühelt silmalt teisele. Skleerad on punetavad, suurenenud on pisaratevoolus, valguskartlikkus, silmalaud kleepuvad kokku.
Haige isoleerida, range hügieen, et vältida haiguse ülekannet.
Ravi: silmatilgad nii põletikuvastased kui valuvaigistavad (Tetracain Hydroclorid 0,5%, Chloramfenicol 0,5%, Proxymetacain 0,5%) silmasalv (Tetracyclin 1%). Hormoonravimeid mitte kunagi kasutada.
Keratiit. (silma sarvkesta põletik)
Silma sarvkesta põletik silma sidekesta valgust läbilaskvas osas.Põhjuseks võivad olla silma kmehhaanilised ja keemislised kahjustused ning põletikud. Tüsistuseks võib olla nägemise halvenemine. Ravi osas konsulteerida.
Silmakahjustus
Silmakahjustus põhjustab osalise või täieliku nägemise kaotuse, silmavalu, lau krampliku sulgumise, lauturse ja pisaratevooluse, silmaverejooksu või silmavedeliku väljajooksu.
Uurimine peab olema põhjalik ja ettevaatlik, et silma mitte kahjustada. Uurimisel on vajalik hea valgustus ja suurendusklaas, marlitampoonid ja fluerestsentsribad. Esmalt teha üldine ülevaatus, seejärel uurida skleerat, konjunktiive, silmalaugude sisepinda, sarvkesta. Uurida võrdlevalt mõlemat silma. Leid märkida üles skemaatiliselt. Silma sisepinna uurimiseks tõmmata alalaug eemale ja ülalaug pöörata pahupidi. Valu korral kasutada anesteesiaks 1% Tetrakaiin hüdrokloriid või Proxymetacain 0,5% silmatilkasid. Põletiku korral kasutada 1% Tetratsükliin silmasalvi või Polymyxin B suspensiooni.