
- •Kannatanu/haige seisundi hindamine
- •1. Esmane üldine hinnang
- •2. Objektiivse seisundi hindamiseks kasutatakse:
- •Teadvusehäired
- •Glasgow kooma skaala (gcs)
- •Ainevahetuslike koomade diferentsiaaldiagnostika
- •Šoki kliiniline pilt
- •Versoonte läbivoolutuse langus
- •Kannatanu asendid sõltuvalt vaevuste/vigastuse iseloomust
- •Kannatanu viimine püsivasse küliliasendisse
- •7. Elundite etapiline suremine
- •Verejooksu peatamine kätega
- •Verejooksu sõrmedega sulgemis kohad
- •Verejooksu peatamine žguti abil
- •Õhkrind, rindkere sulgemine õhkrinna korral
- •I rühm – eluohtlikud põletused:
- •II rühm – keskmise ohtlikkusega põletused
- •III rühm – väheohtlikud põletused
- •Põletuse astmed
- •Nahapõletuse ulatuse hindamise 9% reegel
- •Võõrkehad haavas, nahas/nahaaluses koes
- •Erinevate kehapiirkondade sidumine
- •Peahaavade sidumine
- •Vigastused mis võivad olla ohtlikud jäseme edasisele eluvõimele:
- •Vaakummadrats
- •Lülisamba vigastused
- •Vaagna- ja puusaluumurd
- •Soojusregulatsiooni häired
- •Organismile toimiv temperatuur sõltuvalt tuule kiirusest ja välistemperatuurist (tuule-külma indeks)
- •Sündroomid
- •Võõrkeha ninas
- •Võõrkeha kõris
- •Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
- •Kui elustamise ajal hakkab kanntanu oksendama, tuleb ta keerata kohe küliliasendisse.
- •Mürgistused
- •Vaseühendid
- •Vingugaas (co)
- •Narkojoobe sümptomid
- •Suurõnnetus
- •Isiku prioriteet
- •II transpordikategooria (Prioriteet II, kiire, märgistatakse kollaselt)
- •III transpordikategooria (Prioriteet III, mittekiire, märgistatakse roheliselt)
- •IV transpordi kategooria (Prioriteet IV, surnud, surijad - märgistatakse mustalt/siniselt/hallilt)
- •Päästemeeskonna otsustused sorteerimisel
- •Kannatanute prioriteedid sorteerimisel
- •Ravimid
- •Ravimid
- •Laeva apteegi nimekiri III c tööregioon (Eesti territoorium)
- •Ohtliku kauba apteek
- •Laeva esmaabivarustus
- •Valu rindkeres
- •Kõhuvalu põhjused
- •Korduv kõhuvalu
- •Kõhukoopa elundite haigused
- •Hingamisteede haigused
- •Südame- ja veresoonkonna haigused
- •Närvisüsteemi haigused
- •Malaaria vältimiseks manustatud ravimite registreerimise leht
- •1. Laeva nimi:…………………………………………………..
- •Kliinilised sümptomid troopiliste nakkuste diferentsiaaldiagnoosis
- •Ingvinaalgranuloom
- •Nakkushaige isoleerimine kollektiivist
- •Suukoopa patoloogia
- •Igeme verejooks
- •Kõrvahaigused
- •Võõrkeha kõrvas
- •Silmahaigused
- •Võõrkeha silmas
- •Võõrkeha silmast eemaldamine
- •Veenipunktsiooni komplikatsioonid
- •Ambu kott
- •Desinfektsioon
- •Laevahügieen
- •Aruanne laeva sanitaarsüsteemide seisukorrast
- •Haiguste kontroll ja ennetamine
- •Vaktsineerimine
- •Rasedus ja sünnitus
- •Veritsus tupest raseduse ajal
- •Laevapere liikmete ja reisijate meditsiinilise teenindamise žurnaali vorm psüühikahäired
- •Isiksusehäired
- •Malaaria profülaktika ja ravivahendite nimekiri
- •Põlveliiges
- •Hingamiselundkond
- •Seadusandlus
- •Veeseadus
Nakkushaige isoleerimine kollektiivist
Nakkus Isoleerimise kestvus päevades
Streptokokknakkus ja sarlakid 24 t jooksul pärast ravi alustamist
Läkaköha 5 päeva pärast ravi alustamist
Leetrid 5 ööpäeva lööbe tekkimisest
Mumps 9 ööpäeva näärmete turse tekkimisest
Punetised 6 ööpäeva lööbe tekkimisest
Tuulerõuged 5 ööpäeva villide lõhkemisest
A-hepatiit 7 päeva sümptomite tekkimisest
Sügelised ravi lõpuni
HIV-nakkus ja AIDS
Tekitajaks on lümfotsüto- ja neurotroopne retroviirus, millel on 2 tüüpi (HIV-1 ja HIV-2). Sagedasem on HIV-1, millel on 8 alatüüpi (A kuni H). Võib esineda toppeltinfektsioon kahe erineva tüübiga. Nakatumine toimub seksuaalsel- ja parenteraalsel teel aga ka emalt lootele. Nakatumise järgselt ilmuvad antikehad verre 1-3 (6) kuuse intervalliga. Peiteperiood 6-60 kuud. Inkubatsiooniperioodi pikkus sõltub organismi üldseisundist ja on halva üldseisundi korral lühem. Esmane diagnoos põhineb antikehade leiul.
Kahjustuvad vere valgelibled ja selle kaudu organismi rakuline immuunsüsteem ning närvisüsteemi. Võivad olla üldsümptomid: subfebriliteet, öine higistamine, kubemepiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Lümfisõlmed on kõvad ja valutud. Võib tekkida vahelduv kõhulahtisus, kaalulangus. Kliinilises pildid on kõikvõimalikud põletikud, mis saavad ka surma põhjuseks. Sage on koosesinemine tuberkuloosiga. KNS kahjustus võib avalduda alaägedas entsefaliidis, ajuatroofias.
I rühm – äge HIV-haigus kujuneb 10-20% nakatunutest 6 päeva kuni 6 nädala jooksul ja kulgeb palaviku, lümfisõlmede ja põrna suurenemisega, angiini leid, võib olla nahalööve, harvem meningoentsefaliidi kliinik. HIV-test on enamasti veel negatiivne.
II rühm – asümptoomne nakkus e. latentne faas. Viiruskandja on kliiniliselt terve kuid nakkusohtlik. See periood võib kesta 10 aastat.
III rühm – generaliseerunud lümfadenopaatia. Test HIV antikehadele on positiivne. Lümfisõlmede suurenemine püsib kuni 3 kuud ja peab olema vähemalt kahes kubemevälises piirkonnas. Üldhaigusnähud puuduvad. 30% haigetel on täheldatud nahapõletikku.
IV A rühm – peab olema kaks kliinilist ja kaks laboratoorset positiivset sümptomit.
Kliinilised sümptomid: öine higistamine enam kui 1 kuu; soovimatu kaalulangus; palavik enam kui 1 kuu; kõhulahtisus enam kui 1 kuu;
Laboratoorselt on spetsiifilised vere muutused lümfotsüütide poolt ja immunoglobuliinide muutus.
IV B rühm –
a) primaarsed neuromanifestatsioonid
entsefalopaatia – kontsentreerumis-, mäluhäired, motoorne aeglustumine, psüühikamuutused, dementsus, ajuatroofia
polüneuropaatia, sageli sümmeetriline
vaskulaarne müelopaatia – nõrkus ja tundehäired jalgades
müopaatia
b) sekundaarsed neuromanifestatsioonid
erinevad KNS nakkused
KNS lümfoomid
ajurabandused
IV C1 rühm – oportunistlikud nakkused (algloomad, toksoplasmoos, seennakkused,
bakteriaalsed nakkused, viirusnakkused
IV C2 rühma – muud nakkused (oraalne kandidoos, juusrakuline leukoplaakia, vöötohatis, tuberkuloos)
IV D rühm – pahaloomulised kasvajad
IV E rühm – muud haigused
Diagnoosimiseks on vajalikud kliinilised uuringud.
Ravi peab algama võimalikult varakult. Eristatakse viirusvastast ravi ja sümptomaatilist ning lisandunud haiguste ravi.