Kliinilised sümptomid troopiliste nakkuste diferentsiaaldiagnoosis

Kliiniline tunnus Diagnoosi kinnitav leid

Nahapaise:

• Putuka hammustus Haige on heas seisundis

• Nahaleišmaniaas Pikk haiguse anamnees

• Mukokutaanne leišmaniaas Pikk haiguse anamnees

• Trüpasomiaas Lisanduvad üldnähud

• Siberikatk Lühike inkubatsiooniaeg

• Leepra Heledad nahalaigud,

• viibimine haiguspiirkonnas

Tugevalt väljendunud kopsuinfektsioon

• Kopsupõletik

• Q-palavik Palavik, pea- ja lihasvalu

• Siberikatku kopsuvorm

• Katik

Üldnähud “haige olek”

• Brutselloos Lümfisõlmede ja maksa suurenemine

• Vistseraalne leišmaniaas Tume nahapigmentatsioon

• Trüposomaasia II st Anamneesis šanker

• Äge skistosomiaas

Palavik, raske üldseisund

• Malaaria

• Taastuv palavik Malaariatekitajat ei leitud

• Riketsioos Lööve

• Kollapalavik

Meningiit

• Herpesentsefaliit

• Kumlingi tõbi

• Leptospiroos

• Jaapani entsefaliit

• Chagasi tõbi Anamneesis putukahammustus

Verikusesus

• Skisosomiaas

Kõhulahtisus

• Seedeinfektsioonid

• Malaaria

• Hepatiit (A- ja E- vorm)

• Amöbiaas, girardiaas

Kollasus

• Hepatiit

• Malaaria

Segasus

• Mis tahes septiline haigus

• Malaaria

• Jaapani entsefaliit

• Muud entsefaliidid/meningiidid

• Meflokiini kasutamine malaaria profülaktikas

Kalduvus verejooksudele

• Kollapalavik

• Troopilised hemorraagilised palavikud

Nakkuslik kollatõbi

Tekitaja on viirus, mis võib levida suu (A ja E) ja vere (B, C, D) kaudu, seksuaalkontakti teel (B, C, D), lootevereringes (B, C, D) sõltuvalt viiruse alaliigist. Viirus eritub ka sperma ja tupevedelikuga. Algus on ebatüüpiline, meenutab viirusnakkust, ägedat liigespõletikku. Juhtiv sümptom võib olla väga suur väsimus. Kaasub iiveldus, isutus, valu paremal roidekaarealuses piirkonnas. Võib olla kõhulahtisus. Kollasuse ilmnemisel läheb väljaheide heledaks ja uriin tumedaks. Raske maksakahjustuse korral võib tekkida nahasügelemine, maksa lõhn suust, maksa lagunemine.

A-hepatiit

A-hepatiit on levinud Vahemeremaades, Aasias, Aafrikas, ka Eestis. On fekaal-oraalne nakkus. Püsivat viiruskandlust ei esine. Inkubatsioon on 10-50 p. Algus on järsk, esmasteks nähtudeks on isutus, iiveldus, palavik. Hiljem tekib kollasus. Nädal pärast kollasuse teket lakkab viiruse eritumine väljaheite kaudu. Spetsiifilist ravi ei tunta. Lühireiside korral (1-2 kuud) kasutada profülaktikas gammaglobuliini 2 ml i/m. A-hepatiidi vaktsiin (720 ELISE-U/ml või 14440 ELISE-U/ml) manustatakse 2 korda 6-12 kuuse intervalliga.

B-hepatiit

B-hepatiit on levinud kogu maailmas. Viiruskandlus tekib 5-10% juhtudel ja on oht kroonilise hepatiidi tekkeks. Inkubatsiooniperiood on 30-180 päeva. Nakatumine vere kaudu, sugulisel teel ja perinataalselt. Algus on aeglane, võivad olla liigesvaevused. Diagnoos lahendub kollasuse tekkel, mis tekib 50% juhtudel. Profülaktikaks kasutatakse vaktsineerimist 6 - 12 k jooksul kolm süsti. Nakkusohtliku vigastuse korral lasta haavast verd joosta, puhastada alkoholisisaldusega lahusega või rohke veega, teha Hepatiit B immunoglobuliini 5 ml i/m ja alustada vaktsineerimist (kui pole tehtud). Spetsiifiline ravi puudub.

C-hepatiit

C-hepatiidi inkubatsiooniperiood on 20-120 päeva. Nakatumine toimub parenteraalselt, kuid virulentsus on väiksem kui B-hepatiidil. C-hepatiidi kulg on kergem kui B-hepatiidil, kollasus tekib ainult 25% juhtudel. Võib kulgeda asümptomaatiliselt, võib muutuda krooniliseks (50-70%).

D-hepatiit

Selle hepatiidi vormi inkubatsioon on 30 – 180 päeva. Esineb hepatiit-B superinfektsioonina. Võib kulgeda üliägedalt ja lõppeda surmaga.

E-hepatiit

E-hepatiit on levinud peamiselt arengumaades. Nakatumine suu kaudu. Inkubatsioon on 15-60 päeva. Kliiniline pilt ja ravi nagu A-hepatiidi korral.

Hepatiitide ravi

Hepatiidi ravis on oluline varajane gamma-globuliini manustamine, süsivesikute ja vitamiinide rohke dieet, voodirežiim. Sügelemise vastu võib kasutada antihistamiinikume (Claritiin, Dimedrool). Manustada ainult hädavajalikke ravimeid. Konsulteerida. Rasked vormid hospitaliseerida. Oht on kroonilise hepatiidi tekkeks, mis viib maksapuudulikkuseni. Profülaktikaks on immuniseerimine, toiduhügieeni jälgimine, enesekaitse kokkupuutel võõra verega. A- ja E-hepatiidi haiged isoleeritakse 14 p pärast esimeste sümptomite ilmumist kuni 7 päeva pärast kollasuse ilmumist.

Toidumürgistus

Toidumürgitus on toidus olevate toksiliste ainete või mikroobide toksiinide poolt põhjustatud mürgitus. Enamasti on seedetraktivaevused, palavik võib olla, kuid ei pruugi olla. Esmaabi vastavalt sümptomatoloogiale. Oluline on jälgida vedelikukadu.

Salmonelloos

Salmonella erinevad tüübid põhjustavad erinevat haiguspilti. Eristatakse tüüfust, paratüüfust ja gatro-enteriiti. Kõik vormid tekitavad üldinfektsiooni, võivad põhjustada baktereemiat. Esineb ka bakterikandlus (1-5%). Viimased ei vaja antibakteriaalset ravi, kui puudub sümptomatoloogia.

Salmonella enteriit

Nakatumine toimub enamasti loomsete toiduproduktide, harvem ajutise nakkuskandja kaudu. Inkubatsioon 5-72 t pärast nakatunud toidu söömist. Gastroenteriidi kliiniline pilt. Tekib vesine, valulik, veretu kõhulahtisus, palavik, peavalu. Raske kulu korral lisandub vedelikuvaegus, vererõhulangus südame-veresoonkonna puudulikkusest, sepsis. Tüsistuseks võivad olla pleuriit, ajukelmepõletik, reaktiivne artriit, luupõletik.

Raviks: kergetel juhtudel antibiootikume mitte kasutada. Rasketel juhtudel tsiprofloksatsilliin 750 mg x 2; 15 päeva vältel.

Tüfoid ja paratüfoid

Tekitaja on Salmonella typhi või Salmonellaparatyphi. Inkubatsioon 7-14 (21) päeva. Esineb kõikjal maailmas, enam troopilistes maades. Nakatumine vahetult käte kaudu või toidu/vee kaudu. Enamasti on nakkusallikaks nakkuskandjad. Haige isoleerida kuni bakterioloogilise uuringu vastuse saamiseni.

Eristatakse tsüklilist üldinfektsiooni, septilist üldinfektsiooni, gastroenteriiti ja nakkuskandlust. Kergema kuluga on paratüfoid. Bakterid läbivad soole limaskesta ja kanduvad verega maksa, ja põrna, kus nad paljunevad ning satuvad vereringesse. Suremus on 1%. Võimalik on suukaudne immuniseerimine Typoral L või Vivotif 10 p enne reisi algust skeemi järgi või parenteraalne surmatud vaktsiini kasutamine Typhi Vi i/m või s/c, mis tagab immuunsuse 3 aastaks.

Sümptomid on varieeruvad – algus võib olla aeglane, lainetav palavik 39º - 40ºC (baktereemia perioodil) ilma külmavärinateta ja reaktiivse bradükardiaga, väsimus, apaatia, peavalu, isutus, ninaverejooks, ebamugavustunne kõhu piirkonnas, kõhukinnisus, mis 2. nädalal vahetub puderja väljaheitega, roseoolid kõhunahal, köha. Aspiriini toimel palavik ei lange.

Palavik normaliseerub kahe nädala järel. Haiguse teisel nädalal huuled lõhenevad, keel on pruunika katuga, kõht on sissetõmbunud. Kõhu, rindkere selja nahal on roosaks-lillakas veresoonte joonis, mis kaob nahale vajutamisel. Haiguse teisel nädalal (nädal pärast palaviku algust) tekib kõhulahtisus, väljaheide on hernesupi taoline, roisulõhnaline.

Tüsistuseks võib olla soole verejooks ja mulgustumine. Võivad olla teadvusehäired, eriti haiguse alguses. Võib tekkida ajukelmepõletik, südamelihasepõletik, neerukahjustus, sepsis, reaktiivne artriit.

Uriin, roe ja okse on nakkusohtkikud. Need koguda ja kahjutustada.

Söömine ei ole piiratud, kuid toit peab olema kergesti omastatav ja vähe jääki jättev. Rasketel juhtudel piima-vee dieet.

Ravi: Ampicillini 500mg 4 i/m korda päevas 2 nädala vältel. Tab Amoxicillini 0,5 x 4; Tab Ofloxacini 0,4 x 1; Tab Tsefalexini 0,25-0,5 x 4; Cefalosolini 0,4 x 3-4 i/v (aeglaselt) või i/m (sügavale); Trimetoprim-sulfas 160/800 x 2; Tsiprofloksatsilliin 750mg x 2. Paranemine algab 4-5 päeval.

Düsenteeria ja kõhulahtisus

Düsenteerial on bakteriaalne (Schigella) ja amöbiaalne vorm. Võib olla äge ja krooniline vorm. Esineb ka bakterikandlust. Nakatumine fekaal-oraalsel teel, toidu ja elukondlike kontaktide kaudu. Oluline on epidemioloogiline anamnees; kust tuldud, kas laevas on ka teisi sama kliinilise pildiga haigeid.

Bakteriaalse düsenteeria inkubatsiooniperiood on 2-7 (1-3)p.

Kliiniline pilt: Haiguse algus on äge ja meenutab enteriiti. Hiljem lisandub jämesoole patoloogia kliinik – verine-limane-mädane kõhulahtisus, soolekrambid, valulik sooletühjendus. Palavik võib olla. Võib kaasuda reaktiive liigespõletik. Võib tüsistuda sooleverejooksu ja soolmulgustusega.

Ravi: vedelikukaotuse kompenseerimine ORS abil (5g naatriumkloriidi, 2,9g naatriumtritsitraati või 2,5g naatriumbikarbonaati ja 1,5g kaaliumkloriidi ning 20g glükoosi) lahustada 1 L vees. Anda juua 200 ml kaupa pärast igat istet. Raske seisundi korral panna tilkinfusioon. Valikravim on Trimetroprim 2 x 2. Kõrge palaviku korral Natriumphenoxypenicillin 250 mg x 4; 5 päeva vältel, suu kaudu. Võib asendada samas annuses Erythromycini-ga 0,5 x 4; Ofloksatsiin 0,4 x 1; Ampicilliin 0,5 x 4.

Amööbiaas on sagedane parasitaarne soolehaigus troopilistes piirkondades ja on kulult raskem kui bakteriaalne düsenteeria. Inkubatsioon 1-4 nädalat. Eristatakse amöbiaasi soole- ja soolevälist (maksa) vormi.

Soolevormi korral meenutab väljaheide vaarikaželeed, on kõhuvalud ja soolepakitsus. Võib omandada kroonilise retsidiveeruva koliidi kulu.

Sooleväline vorm avaldub maksavaevustes – valud paremas ülakõhus, subfebriliteet. Intervall esmasnakkuse ja vaevuste tekke vahel võib olla mõni kuu.

Raviks kasutatakse Metronidazoli 10 päeva jooksul 500mg x 2. Raskel juhul võib ravile lisada Klorakiini I päev 600mg, edasi 200 mg päevas.

Botulism

Botulismi tekitaja on anaeroobse bakteri, mis säilub ebapiisavalt kuumutatud konservides, toksiin. Toksiin inaktiveerub kuumutamisel 100º C juures 15 minuti jooksul. Iseloomulik on konservi bombaaž, muid organoleptilisi tunnuseid ei ole. Eristatakse toidu- ja haavabotulismi. Peiteaeg haavabotulismil on 10 päeva, toidubotulismil 10 – 48 (96) t. Haigust esineb harva, suremus ka ravi korral on kuni 10%, ravita 70%.

Kliiniline pilt: toksiin kahjustab perifeersete närvide seoseid. Tekib iiveldus, oksendamine, lihasnõrkus kuni halvatuseni, kahelinägemine, nägemisteravuse langus, pupill on lai, silmalaud vajuvad alla, neelamis- ja hingamislihaste halvatus, kõnehäire, vererõhu langus ja vereringehäired. Suukuivus, kõhukinnisus kuni soolesulguse pildini. Uriinipeetus. Teadvus säilib, palavikku ja tundlikkuse häireid ei ole.

Esmaabi: toksiini elimineerimine seedetraktist, hospitaliseerida, jälgida vereringet ja hingamist, meditsiiniline süsi, tilkinfusioon. Manustatakse Antidoxin Trivalent Types A,B,C.

Sügelised

Sügeliste tekitajaks on sügeliselest. Nakkus toimub nahakontakti kaudu. Nakatuda võib ka väga lühiaegse kontakti korral. Haigusnähud ilmnevad paar nädalat pärast nakatumist. Sügelemine enamasti õhtul ja öösel. Vistrikuline (papuloose või papulovesikulaarne) sügelev paarislööve. Lööve on kõige sagedamini sõrmede vahel, randmel, tuharatel, aga ka muu pehme naha piirkonnas. Meestel võib olla ka genitaalidel. Kergesti tekivad koorikud. On näha emaslesta käik, kus lest on näha tumeda punktina. Palavikku ei ole. Kui tekivad suuremad villid, siis viitab see sekundaarse põletiku tekkele.

Ravi: Heksitsiidliniment, Permetriinsalv, millega määritakse kogu keha sisse, eriti kahjustatud piirkonnad. Salvi hoida nahal 12-24 tundi ja siis maha pesta. Vahetada ihuga kokkupuutes olnud riided, ka voodiriided. Sügelistejärgse sekundaarse ekseemi raviks sobib kortikosteroidkreem.

Erüsipelas (roospõletik)

Roospõletiku tekitaja on A tüüpi beetahemolüütiline streptokokk. Inkubatsioon 1-7 päeva. Isoleerida kuni naha leiu kadumiseni. Võib tekkida suvalises piirkonnas nahal, kus on naha defekt; sagedamine jalal või käel. Tekitaja tungib läbi nahavigastuste.

Palavik 39º-40º C tekib järsku, külmavärinad, peavalu, iiveldus, halb enesetunne, nahal selgesti piirdunud punetav valulik turse. Ebaeduka ravi korral võib nahk muutuda villiliseks ja haavanduda. Villides võivad olla ka verevalumid. Ravi: Bensüülpenitsilliin 600 000 TÜ x 4 lihasesse süstitult; Prokaiinpenitsilliin 1,2-1,5 milj TÜ i/m; Aspiriini või Paratsetamooli suu kaudu palaviku ja valu alandamiseks. Antibakteriaalne ravi kestab vähemalt 21 päeva. Villide ja haavandite korral kasutada nahale niiskeid mähiseid. Voodirežiim.

Sarlakid

Tekitaja on hemolüütiline streptokokk. Haigust esineb sagedamini lapseeas. Enamasti nakatumine piisknakkusena, kuid on võimalik ka nakkus piima, munade ja otsese kontakti teel. Inkubatsiooniperiood on 2-4 (7) päeva. Nakkuse edasiandmine lõpeb 24 t pärast ravi alustamist. Põdenuil kujuneb antitoksiline immuunsus. Isolatsioon 48 t jooksul ravi algusest.

Kliiniline pilt: algus on ootamatu ja äge. Tekivad valud kaela piirkonnas, köha, oksendamine, kõrge palavik, südamepekslemine, pea- ja kõhuvalu. Võib olla neelu- ja kurgumandlipõletik lööbega suulaenibul. Suurenevad alalõuaalused lümfisõlmed. Keelel on katt, mis 4. päevast muutub “vaarikakeeleks”. Tüüpiline nahalööve tekib 2.-3. päeval – nõelapea suurune punetav lööve, mis algab kaenla alusest ja kubeme piirkonnast ning levib kaela suunas. Põskede intensiivne punetus, mis jätab vabaks suu-lõua kolmnurga. 2-4 nädala pärast tekib kliitaoline nahaketendus ja naha irdumine peopesadelt ja jalataldadelt. Toksilise kulu korral lisandub oksendamine, kõhulahtisus, südamelihase põletik, krambid, uimasus. Võib tekkida haavandumine kurgumandlitel ja neelus, mädane ninakõrvalkoobaste põletik, keskkõrva põletik. Septilise kulu korral võib tekkida ajukelmepõletik. Allergilised reaktsioonid põhjustavad reumaatilist haigestumist ja neerupõletikku.

Ravi: suukaudsed Penitsilliinid (Fenoksüpenitsilliin 10 päevase kuurina 1 000 000 üh x 3 päevas. Penitsilliinallergia korral kasutada Erütromütsiini 0,5 x 4. Efekti puudumisel kasutada tsefalosporiine (Cefurexim 750 mg x 3 i/m, Cefadroxik 500mg x 3).

Gripp on äge piisknakkusena leviv viirushaigus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusnähud ilmnevad juba 4-5 t pärast nakatumist. Tõuseb palavik 39º- 40ºC. palaviku tõusuga kaasub vappekülm. Esineb neelamise valulikkus, silmade punetus või kipitus, eritis ninast, liiges-lihasvalu, peavalu, iiveldus-oksendus, nõrkustunne.

Gripp võib tüsistuda kopsupõletiku, südamelihasepõletiku, neerupõletiku, ajupõletiku, kõrvapõletikuga. Surma põhjuseks on gripi tüsistused.

Ravi: voodirežiim, kuumad leeliselise reaktsiooniga joogid (1/2 tl söögisoodat 1 kl kuuma piimaga), tee, mineraalvesi, külm mähis pea ümber, Kui palavik on üle 38,5º C, siis alandada palavikku (Aspiriin 0,5; Paratsetamool 0,5 vastavalt vajadusele).

Suguhaigused

Suguhaigused on nakkused, mis kanduvad edasi peamiselt sugulise kontakti teel.

Gonorröa (tripper).

Gonorröa on sagedaseim bakteriaalne suguhaigus. Inkubatsioon 1-14 (2-8) p. 25% nakatunud meestest ja 50% naistest on asümptomaatilised haiguskandjad. Juhtiv sümptom on mädane, vahel veresegune eritis kusitist. Temp. on normis. Põletik võib levida eesnahale ja sugutipeale, naistel tuppe. Naistel võib gonorröa põhjustada erinevate elundite põletikku, mistõttu kliiniline pilt on varieeruv (tupe, emakakaela, kusejuhapõletik). Naistel on tüsistuseks emaka ja munasarja põletik.Võib levida ka pärasoolde, neelule. Kontrollida ka konjunktiviidi suhtes. Võib olla ka perihepatiit või dissimineerunud gonokokiline infektsioon. Võib kaasuda monoartriit või polüartriit, dermatiit. Meestel on komplikatsioone vähem (eesnaha, eesnäärme ja munandimanuse põletik).

Ravi: Spectinomycini hydrochlorici 2,0 i/m ühekordselt või 10 tab Sulfametoxazoli (400mg x 10) ühe doosina 3p järjest või 10 tab Trimetoprimi 80mg x 1; 3p järjest, või Doxocyclini 100mg x 2; 7 päeva vältel. Tab Ofloxacini 0,4 x 1(ühekordne annus); Tab Cephalexini 0,25-0,5 x 4; Cephasolini 0,4 x 3-4 i/m sügavale; Bensatinpenicillin 2,4 milj i/m; Cefuroximi 750 mg x 3 i/m.

Süüfilis

Süüfilise tekitajaks on spiroheet, mis tungib läbi vigastatud limaskesta või naha. Inkubatsioon 10-90 (8-21) päeva. Haigus on tsüklilise kuluga (3 staadiumit). Nakatumine toimub sugulisel teel, (postnataalne) või on kaasasündinud (konataalne) nakkus.

Süüfilise kliinilises pildis eristatakse staadiume.

Esmane süüfilis. Limaskesta (naha) kahjustus on iseloomulik süüfilise I ja II staadiumile. Tekib haavand, mis eriti vaevusi ei põhjusta ja võib paraneda iseeneslikult 5-6 nädala jooksul. Haavand on väga nakkusohtlik. Enamasti on haavand sugutil, aga võib olla ka muus piirkonnas, kus toimus nakatumine. Tavaliselt on üksik haavand, mis on sile ja puhta põhjaga. Kui kaasub muu infektsioon, siis on haavand kaetud kollaka või hallika katuga. Haavandile on iseloomulik jäikus (“kõva šanker”), mis on tunda haavandi surumisel sõrmede vahele. Kaasub regionaalsete lümfisõlmede valutu suurenemine. Muu infektsiooni lisandumisel muutuvad ka lümfisõlmed valulikuks.

Teisene süüfilis. Algab 2-3 kuud pärast nakatumist erinevate sümptomitega. Naha reaktsioon (eksanteem) võib olla väikese lameda roosaka lööbe kujul, mis võib muutuda tumepunaseks, laiad kondüloomid. Nahalööve ei sügele. Lööve võib olla ka tallal, peopesal ja suguelunditel. Juuste väljalangemine; spetsiifiline angiin; silma sidekesta põletik; maksa põletik; üldine lümfisõlmede suurenemine. Teisene süüfilis võib kulgeda muutuva sümptomatoloogiaga või periooditi puuduva sümptomaatikaga 5 aastat. On võimalik spontaanne paranemine.

Kolmas staadium tekib 5-50 aastat pärast nakatumist. Haaratud võivad olla kõik koed (nahk, luud, lihased, südamelihas liigesed, sool, maks, närvikude, sidekest jne). Iseloomulik on haaratud koe kärbumine. Nahal tekivad sõlmelised moodustised. Kliiniliselt on üldnähud – halb enesetunne, palavik, peavalu, lümfisõlmede suurenemine kaelal. Leid vastab kahjustatud organi sümptomatoloogiale. Närvisüsteemi kahjustuse korral võib olla kitsas pupill mis ei reageeri valgusele. Tekivad niisked haavandid kubeme ja ano-genitaalpiirkonnas. Haavandid on väga nakkusohtlikud.

Süüfilise ravi: 2,4 mil. TÜ Benzatiin-benzül-penitsilliini lihasesse või 500 mg x 4; Tab Doxocyclini I p 200 mg, edasi 100 mg p,15 p. vältel suu kaudu; Cefuroxini i/m või i/v 750-1500 mg x 3.

Penitsilliini manustamisel võib tekkida 6-12 t järele Jarisch-Herxheimeri reaktsioon, mis avaldub vappekülmas, liigesvaludes, haavandi ja lümfisõlmede turse suurenemises. Valude puhul kasutada valuvaigisteid.

Klamüdioos

Haigustekitajaks on Chlamydia trachomatis. Klamüdioosi inkubatsioon on 4-21 päeva. Võib esineb ka vaevusteta haiguskandlust (4/5 meestest ja 1/4 naistest). Diferentseerida gonorröast ja süüfilisest.

Kliiniline pilt: vähene vesine/limane voolus suguelunditest. Esmane kahjustus on 5-6 mm läbimõõduga, haavandi, paapuli, mädavilli või vesivilli kujul, mis on valutu. Jääb seetõttu tihti märkamata. Võib olla vähese valulikkusega lümfisõlmede turse. 1-2 nädala pärast lümfisõlmed muutuvad mädaseks ja avanevad. Lümfisõlmede haavandid paranevad armkoega ja võivad seetõttu põhjustada anatoomilisi muutusi. Naistel võib olla düsuuria. Pärasoolepõletik põhjustab ebamääraseid soolevaevusi.

Tüsistuste oht on suurem naistel. Võib tekkida emaka ja munasarjapõletik, millele ei pruugi kaasuda kõrget palavikku. Meestel võib tekkida kusiti ja munandimanuse põletik. Nii meestel kui naistel esineb reaktiivne liigespõletik.

Ravi: Tab Tetratsükliini 500mg x 4 2 nädala vältel või Tab Doksotsükliini 100 mg x 2 2 nädala vältel või Tab Erütromütsiini500 mg x 4 suu kaudu 2 nädala vältel.