Malaaria vältimiseks manustatud ravimite registreerimise leht

1. Laeva nimi:…………………………………………………..

2. Külastatud sadamad:……………………………… (malaariaohtlikesse sadamasse saabumise ja lahkumise kuupäev)

3. Läbiviidud profülaktika:(preparaadid, skeem)

Nr Perekonna ja eesnimi Amet Kuupäevad Prof eeskirjaga tutvunud

1.___________________________________________________________________

2.___________________________________________________________________

3.___________________________________________________________________

4.___________________________________________________________________

5.___________________________________________________________________

6.___________________________________________________________________

7.___________________________________________________________________

8.___________________________________________________________________

9.___________________________________________________________________

Kollapalavik

Kollapalaviku tekitajaks on arboviirus, ülekandjaks sääsed, allikaks ahvid või haige inimene. Kollapalavik on levinud Kesk- ja Lõuna-Ameerikas (Boliivia, Brasiilia, Columbia, Peruu, Ekvador), Aafrikas. Inkubatsioon on 3-6 päeva. Isolatsioon kestab 12 päeva, kui asutakse moskiitode leviku piirkonnas. Haige isoleerida, vältida, et verdimevad putukad ei saaks haiget hammustada.

Viirus paljuneb regionaalsetes lümfisõlmedes, kust 2 - 4 p pärast satub vereringesse ja peetub maksas, põrnas, lümfisõlmedes, luuüdis. Organites tekivad verevalumid. Maksarakud lagunevad, maks suureneb, tekib maksapuudulikkus (vt maksakooma). Tekivad neeru verevalumid, -turse, neerukanalite nekroos, neerupuudulikkus. Võib tekkida põrna turse ja -verevalumid, -lagu ja südamelihases verevalumid, südame puudulikkus.

Kliinilises pildis eristatakse 3 staadiumi.

Algstaadium kestab 3 päeva, viirus ringleb veres. Sümptomid: temp tõus I ööpäeva lõpus kuni 41ºC, peavalu, seljavalu, iiveldus, hellustunne mao piirkonnas, lihasvalu. Silmad punetavad, ikterus. Laugude turse. Võimalik on aeglane südametegevus või tahhükardia 100-130 korda min. II p lisandub janu, iiveldus. III p tekib tsüanoos, kollasus, oksendamine.

Remissioonistaadiu: IV p toimub lühiaegne paranemine, kuid on võimalik ka lõplik paranemine.

Hemorraagilise kahjustuse staadium: IV päeva lõpul algab lakkamatu oksendamine, okses on sappi ja verd; uus temp. tõus, seedetrakti verejooksud, väljaheide on tume; igemeverejooks, nahaalused punktverevalumid Kõhuvalu tugevneb, kõhukinnisus, vererõhk langeb, oligouuria, teadvuse hägunemine. Skleerad muutuvad kollaseks. Teadvusehäired. Kuue päeva järel vaevused vähenevad, pulss langeb kuni 40-50 lööki/min. See on kriitiline periood. Kollasus süveneb ja tekib oligouuria, valk uriinis. Surm saabub 7.- 9. päeval neeru- ja maksapuudulikkusest või infektsioos-toksilisest šokist.

Ravi: eluliste funktsioonide toetamine ja põetus: voodirežiim, kerge söök (piimatoidud, puu- ja juurviljad), vitamiinid (askorbiinhape 0,5-1,0 g; B-grupi vitamiinid), Prednisoloni/Hydrocortisoni 40-60 mg/p; Sol Aminazini 1% 1,0 i/m, Sol Dimedroli 2,0 i/m; Sol NaCl 0,9%. i/v. Profülaktikaks on vaktsineerimine (ARLIVAX). Revaktsineerimine 10 aasta järel.

Q-palavik

Haigustekitajaks on Coxiella burnetti. Q-palavik on levinud üle maailma. On zonoos, mille tekitajat kantakse ka puukide kaudu üle lammastele ja veistele ja nende eritiste kaudu inimesele. Inimene nakatub haigetelt loomadelt, villast, heinast saastunud õhu sissehingamise teel. Inkubatsioon on 2-4 nädalat. Haigus kulgeb väheste sümptomitega või gripisarnaselt. Rasketele juhtudele on iseloomulik kõrge palavik ja võib olla vappekülm, peavalu koos liiges ja lihasvaluga, kuiv köha ja rindkerevalu, mille põhjuseks on kopsupõletik. Raviks kasutatakse Doksotsükliini vastavalt skeemile (I päev 200mg, edasi 100 mg; 7 päeva jooksul). Profülaktikas võib kasutada aktiivset immuniseerimist.

Hemorraagiline palavik, Ebola palavik

Haigustekitajaks on viirus. Ebola palavikku esineb Sudaanis, Zairis. Nakatumine ahvidelt. Kliinilist pilti iseloomustab veresoonte kahjustus, verejooksud ja sellest tingitud organtüsistused. Suremus on kõrge. Ravi on sümptomaatiline.

Leišmaniaas

Haigustekitajaks on loomadel parasiteerivad nugilised. Leišmaniaas on levinud Vahemere-maades, Lähis-Idas, Kesk-Aasias, Indias, Aafrikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Levib moskiitode vahendusel närilistelt ja koertelt. Eristatakse vistseraalset vormi, mille inkubatsiooniperiood on 2-4 kuud (3 n –2 a). Võib kulgeda asümptoomselt. Tüüpiline on palavik, kaalulangus, lümfisõlmede suurenemine, maks ja põrn suurenevad, kõhulahtisus. Tekib naha pigmentatsioon. Võib olla verejookse.

Nahavorm. Nahale tekib sõlmeke, millest areneb 2 cm haavand. Haavand paraneb mõne aastaga, kuid piirkond jääb pigmenteerunuks.

Mukokutaanne vorm. Algab näo piirkonna nahakahjustusega, mis paraneb. Kuude või aasta järgi tekib uus haavandumine, mis võib hävitada nina ja suu piirkonna pehmed koed.

Spetsiifilist profülaktikat ei ole. Raviks kasutatakse pentavalentseid amiinoühendeid.