Ainevahetuslike koomade diferentsiaaldiagnostika

Tunnus	Hüperglükeemia		Hüpoglükeemia		Kusiveresus		Maksakooma
Eellugu	Suhkruhaigus		insuliini üledoos;		neeruhaigus		maksahaigus
			ülekoormus
Areng	aeglane		kiire		aeglane		aeglane
Nälja- tunne	puudub		väljendunud		isutus		isutus
Janu	väljendunud		puudub		väljendunud		puudub
Lihas-toonus	lõtvus		pinge, värinad, krambid		normis		normis
Nahk	kuiv		niiske, higine		kuiv, ketendav		kollane
Hinga- mine	sügav, aeglane		normis		sügav, aeglane		normis/sügav, aeglane
Suulõhn	atsetooni		tavaline		uriini		maksa
Silma toonus	langenud		tavaline		tavaline		tavaline
Keha temp.	normis/tõusnud		normis		normis/ tõusnud		normis/tõusnud
Muud sümpt.	kõhuvalu		rahutus, segasus		tursed		maksa suurenemine/
							vähenemine
Lõpe	teadvusetus		teadvusetus		teadvusetus		teadvusetus/ surm

Šokk on hetkeline peatus suremise protsessis, mille tingib kudedesse suunduva verehulga langus. Šokk tekib kudede hapnikuga kestva puuduliku varustamise tagajärjel, vereringe häirumise tõttu kapillaaride tasandil ja happeliste ainete kuhjumiseste verre. Ringleva verehulga langus 20% võrra võib viia šokini. Šokk on pärast käivitumist iseenesest süvenev protsess, mis kiire ravita võib viia surmani. Šoki korral on mikrotrombide tekkimise oht.

Šoki tekkemehhanism

Kudedesse suunduva verehulga langust põhjustab:

1. Süda kui pump - südamelihase nõrkus, südame rütmihäired, südame täitumise häired (kardiogeene šokk)

2. Vereringe puudulikkus – veresoonkonna kahjustus, kapillaarverevarustuse häire, vereringe regulatsiooni häire närvisüsteemi ja hormoonide tasandil (septiline, allergiline šokk)

3. Veri, vedelik – vedeliku nihked difusiooni, osmootse rõhu, vererõhu, hüdrostaatilise rõhu ja kolloidse rõhu muutuse toimel (hüpovoleemiline šokk).

Šokiindeks = pulsisagedus : süstoolne vererõhk

Kui šokiindeks on >1 (pulsisagedus on suurem kui süstoolne vererõhk) siis on šoki oht.

Šokieelsed tunnused

Šokieelsed tunnused on rahutus ja hirmutunne, nõrkus, janutunne, iiveldus ja oksendus, pearinglus, kiire ja nõrk pulss, kiire ja pindmine hingamine, kahvatu ja külma higiga kaetud nahk, limaskestade sinakas varjund, külmatunne. Šoki kulg on faasiline.

Šoki erutusfaas võib kesta kuni 24 t, on kompensatoorne e. eneseregulatsiooni faas ja iseloomulik on adrenaliini produktsiooni tõus.

Perifeersed veresooned ahenevad – jäsemed on külmad, kahvatud, pulss on halvasti tuntav, kudede verevarustus on halb.

Elutähtsad organid – südame töö kiireneb (südamepekslemine, kiire pindmine pulss), vererõhk tõuseb, hingamine kiireneb (hingeldus), psüühiline erutus. Pupill on lai, silmamunad on tuhmid.

Šoki pidurdusfaas e. progresseeruv faas tekib, kui šokk on kestnud üle 24 t, eneseregulatsiooni võimalused on ammendatud. Veresoonte ahenemine süveneb, jäsemed on sinakas-marmorja joonisega, kudede verevarustus on tugevalt häiritud või puudub, pulss ei ole määratav.

Südame töö kiireneb, vererõhk langeb, hingamine kiire ja pindmine, teadvusehäired kuni teadvusetuseni.

Šoki pöördumatu faas – kudede verevarustuse puudulikkusest tingituna tekib elundite pöördumatu orgaaniline kahjustus ja funktsiooni langus/lakkamine. See faas lõpeb surmaga.