Südame- ja veresoonkonna haigused

Diferentsiaaldiagnostika pulsi puudumise korral

Tunnus	Sümptom	Põhjus
Naha värvus	Kahvatu	Verejooks, hüpovoleemia
		Pingeline õhkrind
		Südame tamponaad
	Tsüanootiline	Raske hingamispuudu- likkus
Kaelaveenid	Tühjad	Verejooks, hüpovoleemia
	Täidetud	Pingeline õhkrind
		Südame tamponaad
Trahhea	Keskjoonel otse	Südame tamponaad
	Nihkunud	Pingeline õhkrind
Kopsukuulatlus	Hingamiskahin ühel pool	Pingeline õhkrind
	Hingamiskahin mõlemil pool	Südame tamponaad

Südamepuudulikkus

Südamepuudulikkus on südame võimetus tagada organismile vajalikku minutimahtu ja koormustaluvuse langus vatsakeste funktsioonihäire tõttu. Põhjused võivad olla erinevad ja ka mitte otseselt südamest tingitud (veresoonkonna ja kopsu haigused). Kulu järgi võib olla äge (tekib minutite või tundide jooksul) või krooniline (tekib nädalate ja kuude jooksul). Krooniline südamepuudulikkus võib olla kompenseeritud või kompenseerimata. Südamepuudulikkus on haiguse (kõrgvererõhutõbi, südame infarkt, südame rütmihäired, südame klapirike, kopsuhaigused, väikese vereringe trombembooliad, südamelihase või südamepauna põletik, südamepauna tamponaad) sümptom või tüsistus, mitte iseseisev haigus. Sümptomite raskus sõltub koormustaluvusest, millise koormuse juures vaevused tekivad. Raskel juhul on vaevused juba rahulolekus. Vaevusteks on hingeldus, köha, südamepekslemine, tursed, koormustaluvuse langus, ei saa lamada horisontaalses asendis, rindkere peab olema tõstetud.

Äge südame veresoonkonna puudulikkus on südameastma ja kopsuturse, mis tekivad südame vasaku vatsakese ägeda puudulikkuse tagajärjel. Põhjuseks on kõige sagedamini südamelihase infarkt. Tekib ootamatu tugev hingeldus, kiiresti tekib naha sinakus, köha (veriköha). Võivad kaasuda südame rütmihäired.

Ravi on põhjuslik ja sümptomaatiline. Füüsilise ja vaimse koormuse langetamine, vajadusel rahustid väikeses annuses (Tab Diazepam 5mg 1-2 tab), hapniku inhalatsioonid, uriini eritumise soodustamine (Tab Furosemide 40mg – 1-3 tab või Sol Furasemidi 10mg/ml - i/m või i/v 40-120 mg), südame veresoonte laiendamine /Tab Glyceryl nitrate 0,5mg (1 tab) keele alla/, Tab Isosorbid dinitrat 5mg kuni 3 tab päevas, antiarütmikumid (Tab Metoprolol 25mg – 1-2 tab; maksimaalselt 200 mg ööpäevas).Tugeva hingelduse korral võib manustada Sol Morphini 10mg/ml i/m või i/v. 1,0-2,0 ml. Jäsemetele võib asetada lühiaegselt žgutid, et vähendada ringleva vere hulka. Ägeda südamepuudulikkusega haige vajab põhjuse väljaselgitamist ja hospitaliseerimist.

Müokardiit (südamelihase põletik)

Müokardiidi tekitajaks võivad olla viirused ja bakterid, algloomad, parasiidid. Harvem on müokardiit kaasuv muule haigusele või ravimitest tingitud.

Kliiniline kulg on väga erinev, võib olla sümptomiteta, kerge kuluga või ka lõppeda surmaga. Viirusliku ja bakteriaalse müokardiidi korral eelneb infektsioonhaigus, hiljem hakkavad domineerima väsimus, nõrkus, südamepekslemine, südame rütmihäired, vererõhu langus, südame puudulikkus. Palavik on varieeruv, võib kulgeda ka palavikuta. Võivad olla pisted südame piirkonnas, mis ei sõltu hingamisest ega füüsilisest koormusest.

Ravi on eelkõige suunatud haigustekitajale. Antibiootikumidest eelistada penitsilliini. /Tab Phenoxymethylpenicillin 1 000 000 (1tab) x 4; Doxycyclini I p.200mg (2 tab.), edasi 100mg (1 tab) päevas/; Aspiriin (Acetylsalicylis acidi 500 mg) kuni 6 tab päevas. Ravi kestvus sõltub haiguskulust.Viiruse puhul antibiootikumid ei aita. Sümptomaatiline ravi, piirata füüsilist ja vaimset koormust. Kuna ravi on komplitseeritud, siis konsulteerida, vajadusel/võimalusel hospitaliseerida.

Perikardiit (südamepauna põletik)

Võib olla põhjustatud infektsioonist või immuunmehhanismidest. Haigustekitajad on samad, mis müokardiidil. Võib tekkida ka sepsise tüsistusena või neerupuudulikkuse korral. Müokardi infarkti korral võib ümber infarkti kolde kaasuda piirdunud ulatusega perikardiit. Eristatakse kuiva ja märga perikardiiti.

Kuiv perikardiit tekib ägeda perikardiidi alguses ja vahel ka lõpus. Iseloomulik on torkiv valu rinnaku taga, mis tugevneb lamamisel, köhimisel ja sügaval sissehingamisel. Hemodünaamika ja rütmihäireid ei ole. Enamasti on ka palavik, väsimustunne, halb koormustaluvus. Kestvus võib olla varieeruv, võib üle minna märjaks perikardiidiks. Ravi on põletikuvastane nagu müokardiidi korral ja koormuse vähendamine. Valude korral anda valuvaigisteid (Tab Diclofenac 50mg või Sol Diclofenac 25mg/3ml –sügavale tuharalihasesse). Konsulteerida ja võimalusel hospitaliseerida.

Märg perikardiit. Kuiva perikardiidi üleminekul märga faasi valud nõrgenevad ja kaovad aga üldseisund halveneb, väheneb koormustaluvus, tekib hingeldus ja südamepekslemine ka rahulolekus. Pulsi täitumus ja vererõhk langevad. Jätkub sama ravi, nagu müokardiidi/kuiva perikardiidi korral, lisaks südamevahendid ja uriini eritumist soodustavad vahendid (Tab Furosemidi 40-80 mg päevas). Tagada täielik füüsiline rahu. Konsulteerida ja võimalusel hospitaliseerida.

Märg perikardiit, aga ka südamelihase vigastused ja rebendid, võivad lõppeda südamepauna tamponaadiga. Kogemuslikult on kriitiline 300-400 ml eksudaati südamepaunas ja see võib viia kardiogeense šokini, kuna väheneb vatsakeste diastoolne täitumus. Eksudaadi hulga suurenemisel südamepaunas viitab südame-veresoonkonna puudulikkuse süvenemine. Tekib vere pais südame parema poole ees ja suureneb venoosne pais (tugevalt täitunud kaelaveenid), maks on suurenenud ja põhjustab valulikkust paremal roidekaare all. Nõrkustuune ja koormustaluvuse langus, hingeldus, südamepekslemine, pulsirõhu langus, eriti sissehingamisel.

Ravi: antibiootikumid (Tab Phenoxymethylpenicillin 1 000 000 (1tab) x 4-6, reumaatilise protsessi korral Tab Acetylsalicylis acidi 500mg kuni 6 tab päevas, neerupealise hormoonid (Tab Prednisolon 30-60mg ööpäevas), südame glükosiidid Tab Digoxin 0,25 mg x 1-2 (annuse suhtes konsulteerida), füüsiline rahu. Konsulteerida ja hospitaliseerida kuna ravi on komplitseeritud ja kauakestev.

Südame veresoonte (pärgarterite) puudulikkus.

Kui pärgarterite verega läbivoolutus ei vasta südamelihase vajadusele konkreetses olukorras, tekib pärgarterite puudulikkus. See võib olla krooniline ja äge. Võib kulgeda varjatult või kliiniliste sümptomitega. Olenevalt vaevuste seosest koormustaluvusega eristatakse raskusastmeid. Mida väiksem on koormustaluvus, seda suurem on pärgarterite puudulikkus. Pärgarterite puudulikkus avaldub 55% stenokardiana, 22% südamelihase infarktina ja 20% südamest tingitud äkksurmana.

Stenokardia juhtiv sümptom on rinnakutagune pigistav valu, mis kiirgub vasakusse õlga, kätte, abaluu alla või kaela, harva vasaku roidekaare alla. Valu tugevneb füüsilisel koormuse ja väheneb või kaob rahulolekus, kestab lühikest aega. Raskeim stenokardia vorm on rahuloleku stenokardia. Valu väheneb ja kaob nitraatide (Glyceryl nitrate - võib põhjustada tugevat peavalu) manustamisel keele alla. Olulist vererõhu muutust ja rütmihäireid ei ole. Valu ei seostu hingamisega, pole palavikku, köha ega hingeldust.

Kestvat stenokardiat tuleks käsitleda kui infarktieelset sündroomi. Hinnata üldseisundit, kuna täpne diagnoos on võimalik ainult EKG alusel. Konsulteerida.

Ravi: Kui vererõhk on kõrge, siis vererõhu langetamine (Tab Metaprololi 80 mg või haige omad vererõhuravimid), emotsionaalse pinge korral rahustid. Tuleb arvesse ka väike kogus (20-40ml) 40º alkoholi. Aspirini (Tab Acetylsalicylis acidi 500mg ) 1-2 tab. Tab Glyceryl nitrate 0,5mg (1 tab) keele alla, vajadusel korrata 10 minuti järel, mitte üle 4-5 tableti. Tab Isosorbid dinitrat 5mg kuni 3tab päevas. Kui 4-5 doosi ei aita, siis on muu põhjus või raskem kahjustus; Tab Metoprolol 25mg – 1-2 tab; maksimaalselt 200 mg ööpäevas.

Südamelihase infarkt. Vallandavaks faktoriks võib olla äkiline füüsiline pingutus või suur vererõhu kõikumine stressi korral, krooniline südame veresoonte puudulikkus, tugev dehüdratatsioon. Iseloomulik on tugev, kaua püsiv stenokardialaadne valu, mis ei möödu stenokardia puhul kasutatavate meetmetega. Võib lisanduda nõrkus ja hirmutunne, higistamine, iiveldus, oksendus. Paari päeva möödudes võib lisanduda subfebriilne palavik. Sageli on südame rütmi erinevad häired (ekstrasüstooliast kuni südame laperduse või virvenduseni). Vererõhu langus on prognostiliselt halb sümptom. Hingeldus, raskel juhul tekib köha, roosakas vahutav rögaeritus (kopsuturse). Hingelduse korral anda tõstetud ülakehaga lamav asend. Eakatel inimestel võivad lisanduda ajuverevarustuse häiretest tingitud sümptomid. Kõige ohtlikum periood on infarkt esimesed 3p.

Ravi: konsulteerida, infarkti kahtluse korral hospitaliseerida. Sümptomaatiline ravi, alustada nagu stenokardia korral, tugeva valu ja ka hingelduse ning köha ilmnemisel võib manustada Sol Morfini10mg/1ml - 2,0, mitte üle 3 amp vaheaegadega (lihasesse või ka tilkinfusioonina veeni). Manustamine dokumenteerida. Vererõhu stabiliseerimine. Kiire vererõhu languse korral panna väike (250-500 ml) Sol NaCl 0,9% tilkinfusioon, millele lisada Adrenalini/Epinefrini 1mg/ml 1ml. Tilgutada aeglaselt, 10 tilka/min. Hapniku manustamine ninasondi kaudu. Vajadusel võib anda väikeses koguses rahustit (Diazepam 5mg või diazepam valocordin tilgad). Kardiogeense šoki korral jälgides vererõhku, vajadusel uriinieritumise soodustamine (Sol Furosemid i/v 40-120 mg ), šoki ravi. Konsulteerida ja võimalusel /hospitaliseerida.

Kopsuarteri ummistus

Kopsuarteri ummistus on muude patoloogiate (veenilaiendid, operatsiooni-, luumurrujärgsed seisundid, vere hüübivuse suurenemine, südamelihase infarkt jm) tüsistuseks. Tunnuseks on õhupuudustunne ja hingeldus, mis eelnevad tugevatele valudele rindkeres. Valu, mis kiirgub mõlemasse kätte ja selga, tugevneb sissehingamisel ja on torkiva iseloomuga. Lisaks võib tekkida köha koos vereseguse vahutava röga eritumisega.

Esmaabi: lamamisrežiim tõstetud peaalusega; hapniku inhaleerimine, 2 tab aspiriini; Tab Glyceryl nitrat 0,5mg (1tab) keele alla, vajaduse 10 min järele korrata; valuvaigistid (ka Sol Morfini10mg/ml 1-2 ml i/m). Konsulteerida ja võimalusel hospitaliseerida. Vajadusel elustada, kuid see on tavaliselt ebaedukas.

Südamerütmi häire/arütmia

Esmaabis hinnatakse pulsi ja südame löögisageduse ja rütmi muutusi. Hinnata ka kaasuvaid sümptomeid nagu vererõhk, hingamine, naha värvus, teadvus, valud jne.

Südame rütmihäireks loetakse korrapärast kuid normist kiiremat/aeglasemat või ebakorrapärast südame tegevust (pulss). Eristatakse korrapärast aeglast või korrapärast kiiret südametegevust, vahelööke (ekstrasüstolid - ES), erineva sagedusega ebakorrapärane südametegevus (absoluutne arütmia). Siinussõlme nõrkuse sündroom – pulsilaine ärajäämine ja pikk kompensatoorne paus võib põhjustada hetkelist teadvuskadu. Lühiaegselt võib inimene taluda sageduse muutust 40-160 l/min.

Südame rütmihäired võivad olla tingitud südame kahjustusest aga ka ekstrakardiaalsetest põhjustest (psüühikahäirest, ajukahjustusest, kilpnäärme- ja kopsuhaigused, ülepingutusest, vererõhu tõusust, hüpovoleemiast, vere elektrolüütide sisalduse muutusest, ravimitest, vahelihase kõrgasetusest kõhupatoloogiast).

Täpne diagnoos on võimalik ainult EKG alusel. Kaebused sõltuvad rütmihäire põhjusest ja rütmihäire iseloomust. Rütmihäire võib lõppeda südameseiskusega. Alati mõelda, mis võiks olla rütmihäire põhjuseks. Oluline on hinnata, kas on tegemist esmakordse või korduva rütmimuutusega.

Kaasuda võib valu südamevaevustele iseloomulikes piirkondades (rinnaku taga, ülakõhus, abaluu all, kaelas, õlas), iiveldus, oksendus, kõhulahtisus. Tingituna vereringvoolu häiritusest võivad kaasuda vererõhu langus kuni kollapsi ja teadvusekaoni, kopsuturse nähud (hingeldus, vahutav veresegune eritis kopsudest), võib olla ebamäärane rahutus, vähene hingeldus, tasakaaluhäired kuni minestamiseni. Oluline on hinnata, kas rütmihäire tekkis ootamatult või on fikseerunud protsess. Iga rütmihäire võib lõppeda südameseiskusega, siis on vajalik elustamine. Vaevused on seotud peamiselt vereringe puudulikkusega aga ka rütmihäiret põhjustanud patoloogiaga. Kuna laeval puuduvad rütmihäirete täpse diagnostika võimalused ja diagnoosimine ning ravi on komplitseeritud, siis konsulteerida ja vajadusel/võimalusel hospitaliseerida.

Rütmihäire variandid:

1. Regulaarne kiire pulss;

2. Regulaarne aeglane pulss;

3. Normaalse sagedusega ebakorrapärane pulss;

Kiire ebakorrapärane pulss;(VF ja VT)

Aeglane ebakorrapärane pulss;

Vahelöögid e. ekstrasüstolid

Südameseiskus e. asüstoolia

Pulsi defitsiit, kui südame löögisagedus on kõrgem kui perifeerse pulsi sagedus

Ebaefektiivne süstol – südame kokkutõmbele ei järgne pulsilainet.

Aeglase rütmi korral võib tekkida pea verevarustuse häirest tingitud pearinglus, unisus ja minestushood, segasus, krambid, mööduvad nägemis- ja kõnehäired.

Südame rütmi kiirendavad Sol Atropin 0,1% 0,5-1,0 ml i/m, korrata võib 3-5 min järele ja Sol Adrenalin1mg/1ml 0,5-1,0 ml i/m või Sol Adrenalini 0,5 –1,0 ml 20 ml füsioloogilises lahuse aeglaselt (5 min vältel) või tilkinfusioonina veeni.

Kiire rütmi korral tekib rahutus, südamepekslemistunne, langeb koormustaluvus, lisandub hingeldus. Kestva hoo korral võib langeda ka vererõhk, tekkida rinnakutagune valu. Raviks sobib Tab Metoprolol 25mg 1-2 tab, kuni 6 tab ööpäevas. Sol Lidokaini 50-100mg veeni koos füsioloogilise lahusega. Vajadusel jätkata tilkinfusioonina Sol Lidokaini 100mg/t.

Üksikud ES (alla 5 ES/min) ei oma kliinilist tähtsust. Sagedased või kindla perioodilisusega ES (ES korduvad regulaarselt teatud arvu normaalste pulsilöökide järel - iga 5, 6, 7 jne löök on ES) vajavad uurimist, vaevuste korral ka ravi, aga see ei ole erakorralise abi probleem, kui see ei põhjusta vereringvoolu häireid. Raviks sobib Tab Metoprolol 25mg 1-2 tab, kuni 6 tab ööpäevas.

Äkki tekkinud kiire absoluutne arütmia on prognostiliselt halb, võib lõppeda kardiogeense šokiga või südameseiskusega. Ravi on võimalusel põhjuslik ja vastavalt vajadusele sümptomaatiline /füüsiline rahu, hapnik, rahustid (Tab Diazepami 5mg –1-2 tab; Sol Diazepami 5mg/ml 2,0ml i/m), tilkinfusioon Sol NaCl 0,9% 250 ml, millele saab vajadusel lisada muid ravimeid (Sol Atropin, Sol Adrenalin, Sol Furosemid, Sol Lidocaini), Tab Metoprolol 25mg 1-2 tab/.

Esmaabis tagada füüsiline ja psüühiline rahu, sobiv kehaasend, eluliste funktsioonide säilumine, vajadusel elustada. Võimslusel anda hingata hapnikku. Ravida tuleb põhjust ja jälgida vereringe säilimist.

Tegevus VF (vatsakeste fibrillatsioon) ja VT( vatsakeste tahhükardia) korral

Randmel on palpeeritav ülikiire nõrga täitumusega korrapärane või ebakorrapärane pulss.

Defibrilleerimine (võimalusel) kuni 3 korda järjest (200 J– 200J – 369J) Kui efekti ei tekki, siis jätkata südame kaudset massaaži ja ventileerimist 2 min jooksul

Intubeerimine (võimalusel) – hingamisteede avatuse tagamine

Veenitee rajamine (tilkinfusioon 0,9% Sol NaCl )

Sol Adrenalini 1mg i/v 3 min jooksul, seejärel 20ml 0,9% NaCL lahust. Kui ei ole toimet, võib Sol Adrenalini annust tõsta, max 5mg (1mg →3mg →5mg). Jätkata ventileerimist ja kaudset südamemassaaži 2 min vältel. Kui veeniteed ei ole, siis manustada adrenaliini endotrahheaalselt Sol Adrenalini(1mg/ml) 2,5 mg (2,5ml) lahustatuna Sol NaCl 0,9% -10,0 ml. Efekti puudumisel jätkata reanimatsiooni, defibrilleerides (360 J) ja manustades Sol Adrenalini0,1% iga 2 min järgi max 5mg (1mg →3mg →5mg), ventileerida, vajadusel kaudne südamemassaaž.

Kui 4 elustamistsüklit olid edutud manustada i/v Sol Lidokaini 1% (10mg/ml) 0,5mg – 1mg kg/kehakaal (5 -10ml)

Tegevus asüstoolia (südameseiskus) korral

Kaudne südamemassaaž ja ventileerimine.

Rajada veenitee

Sol Adrenalini 1mg/10ml 0,9% NaCl i/v iga 3-5 min järgi;

Sol Adrenalini 2-2,5 mg /10ml 0,9% NaCl endotrahheaalselt. Efekti puudumisel jätkata eanimatsiooni ja korrata Sol Adrenalini manustamist iga 3 min järel.

Efekti puudumisel manustada Sol Atropini 0,1% 1mg (1ml) i/v iga 3-5 min järel. Maksimaalne annus 3 mg. Endotrahheaalselt manustamisel lahustada 2→2→5 mg /10 ml 0,9% Sol NaCl.

Otsus elustamise jätkamise või lõpetamise kohta

Sol Adrenaliini 1% (1mg = 1ml) alternatiivsed doosid

Soovitatav - 1mg i/v iga 3-5 min järel

Keskmine - 2-5 mg i/v iga 3-5 min järel

Tõusev – 1mg – 3 mg – 5 mg i/v 3 min intervallidega

Maksimaalne 0,1mg/kg i/v iga 3-5 min järel

Arteriaalne hüpertensioon (kõrgenenud vererõhk)

Hinnata tuleb nii süstoolse (ülemise) kui diastoolse (alumise) vererõhu erinevust normist. Hüpertensioon võib olla koormussõltuv ja stabiilne ning hüpertensiivne hädaolukord (kriis). Hüpertensiooni hakatakse lugema väärtustest 139/89 mmHg. Kõrgenenud vererõhk võib olla muu haiguse üks sümptom (kilpnäärme ületalitus, krooniline neeruhaigus, veresoonte patoloogia, rasedus jne) või iseseisev haigus (60%). Tähtsust omab pärilikkus. Eriti ebasoodne on kõrge diastoolse rõhuga (diastoolne rõhk üle 100 mmHg) hüpertensioon.

Kaebused võivad pikka aega puududa ja ilmneda alles kõrgenenud füüsilise või emotsionaalse pinge korral hüpertensiivse hädaolukorrana. Iseloomulikud tunnused on peavalu, eriti hommikul ja kukla piirkonnas, kohin kõrvus, pearinglus, koormustaluvuse langus, sagedased ninaverejooksud, südamepekslemine. Kestev kõrgenenud vererõhk kahjustab südant ja veresooni, tüsistub südame infarkti ja -puudulikkusega, aju verevalandusega. Ravi on individuaalne. Võib kasutada Tab Metaprololi 25 mg, 1-2 tab.

Hüpertensiivne kriis ja hädaolukord

Hüpertensiivne kriis on kriitiline vererõhutõus ilma ägedate organikahjustusteta. Hüpertensiivne hädaolukord on kriitiline vererõhu tõus eluohtlike organkahjustustega. Vaevused tekivad südame ja aju poolt.

Iseloomulik on tugev pulseeriv peavalu kukla/otsmiku piirkonnas, iiveldus, oksendus, tasakaaluhäired, nägemishäired, võimalikud on krambid, näonahk on punetav. Tüsistuseks võib olla aju verevalandus või südame infarkt, harvem aordi rebend.

Ravi. Hüpertensiooni pole võimalik välja ravida, saab vaid kompenseerida, kasutades pidevalt ravimeid. Ravi on komplitseeritud ja individuaalne. Diureetikumid (Tab Furosemide 40mg - 1-2 tab), beetablokaatorid (Tab Metoprolol 25mg - 1-2 tab), vajadusel rahustid (Tab Diazepam 5mg - 1-2 tab; korrata võib 15 min järele, maksimaalselt 30 mg ööpäevas). Sobib veel Caps Nifedipini (Nitrendipiin) 10 mg – 1-2 tab, maksimaalselt 40 mg 2 korda päevas.

Kui kaasuvad südamevaevused siis on valikravimiks Tab Glyceryl nitrate 0,5mg keele alla, vajadusel võib korrata 10-20 minutilise intervalliga.

Kui tegemist on kõrgvererõhu haigega, kellel on omad vererõhu ravimid siis eelistatult kasutada sama ravimit, suuremas annuses

Nii hüpertensiivse kriisi kui hädaolukorra puhul on oluline vererõhu kiire langetamine. Kriisi korral piisab enamasti suukaudsetest ravimitest, rõhku ei tohi langetada liiga järsult (mitte kasutada ravimi suuri anuuseid), kuna võivad minestada. Ajuverevalanduse korral langetada vererõhku samuti ettevaatlikult.

Arteriaalne hüpotoonia

Selle tunnuseks on süstoolne RR<100 mmHg. Eristatakse kroonilist, ortostaatilist (seismisega seotud) ja järsku tekkinud (minestus, sünkoop) hüpotooniat.

Vetrerõhu tõusule võib eelneda pearinglus, kuulmise ja nägemise tuhmumine. Tunnuseks on kahvatus, külm higi, jäsemed on jahedad, pulsisagedus kiireneb, võib olla iiveldus, pearinglus. Oluline on ajaline kestvus. Kui lamavas asendis minestus ei möödu lühikese aja jooksul (4 min), siis mõelda põhjustele, mis viivad vererõhu alanemiseni (verejooks, raske südamekahjustus, ajutrauma, mürgistus, veekaotus, hüpoglükeemia).

Kestva minestuse/teadvusetuse korral on oluline põhjuslik ravi. Lamav asend, pea südame tasandil või veidi allpool, jalad tõstetud, anda nuusutada nuuskpiiritust, kontrollida, et kukkumisel ei tekkinud tõsiseid vigastusi. Kestva vererõhu languse korral avada veenitee.

Minestus (sünkoop) on tingitud aju verevarustuse häiretest ükskõik millisel põhjusel. Sünkoobi vallandajaks võib olla hirm, valu, emotsionaalne stress, lamavast asendist kiire püstitõusmine või seismine pikka aega, hüpertooniaravimite üledoos, südame rütmihäire.

Kuna minestades võib inimene kukkumisel saada tõsiseid vigastusi, siis tuleb minestanut tõsiselt kontrollida. Samuti tuleb püüda selgitada minestamise põhjust.

Minestamisele eelnevateks tunnuseks on: nõrkus, kumin kõrvus ja silmade ees virvendab, rahutus, pearinglus, kahvatus, külm higine nahk, iiveldus/oksendamine.

Minestuse tunnuseks on: lühiaegne teadvusekadu, aeglane nõrk pulss, aeglane hingamine, krambid (harva; võivad olla nii minestuse põhjus kui tagajärg).

Esmaabi: minestust aitab ennetada ja korraldada kannatanu lamama panemine nii, et pea oleks allapoole v.a. juhtudel, kui on lülisamba murd või selle kahtlus. Jalad tõsta 30°-45º ülespoole (šoki asend), vabastada rindkere, nii et hingamisliigutused ei oleks piiratud, tagada värske õhu juurdevool. Kui minestus ei möödu, tuleb alustada abistamist vastavalt sümptomatoloogiale. Juua anda alles siis, kui teadvus on täielikult taastunud.

NEERU JA KUSETEEDE HAIGUSED

Terve inimese uriin on helekollast värvust, ei sisalda hõljuvaid osi, sadet, verd, glükoosi.

Veri uriinis võib olla tingitud veresoone seina läbilaskvuse tõusust, neerukivist, kuseelundite kasvajast, traumast, neerukoe põletikust, neeru infarktist. Uriini kogus alla 500ml ööpäevas viitab tõsisele haigestumisele.

Polüuuria – ööpäevas uriinikoguse suurenemine üle 2.5-3,0 l

Oligouuria – uriini kogus alla 500 ml

Anuuria - uriini kogus alla 200 ml

Uriinipeetus – takistuse tõttu ei saa uriini põiest väljutada.

Neerukoepõletik e. glomerulonefriit (GN)

GN kulg võib olla ühe või väheste sümptomitega või ägeda glomerulonefriidi sündroomina.

Väheste sümptomite korral jääb laeva tingimustes GN diagnoosimata, kuna diagnoosi aluseks on uriini kliinilised uuringud. Vererõhu tõusu tavaliselt ei esine ja neerufunktsioon ei kahjustu. Prognoos on soodne, ei ravita, kuid vajab jälgimist.

Äge glomerulonefriidi sündroomile on iseloomulik on visuaalne vere leid uriinis, uriini eritumise vähenemine (oligouuria kuni anuuriani), tursete kiire teke, vererõhu tõus. Neerupuudulikkuse lisandumisel kaasub suukuivamine, iiveldus/oksendus, valge ketendus nahal, väljahingatav õhk on uriinilõhnaline.

Ravi on komplitseeritud, seetõttu konsulteerida ja esimesel võimalusel hospitaliseerida. Ulatuslike tursete korral manustada i/v Sol Furosemidi 40-80 mg, vastavalt seisundile, korrigeerida vererõhku, dieet peab olema soolavaba ja valguvaene. Piirata füüsilist koormust. Raviks sobivad Penitsilliini rea antibiootikumid (Tab Phenoxymethylpenicillini 1 000 000 TÜ x 4), Aspirin kuini 3,0 päevas.

Nefropaatia ja äge nakkusjärgne glomerulonefriit

Ülemiste hingamisteede mittespetsiifiliste nakkuste järel võib vallanduda makrohematuuria, millega kuni 50% kaasub ka vererõhu tõus.

Nakkusjärgsele GN-le on iseloomulik paranemise peatumine pärast streptokokknakkust (angiin, neelupõletik, sarlakid, roospõletik). Uriini ilmuvad eritrotsüüdid ja valk, võivad tekkida tursed ja vererõhu tõus. Võimalik on palavik, peavalu, liigesvalu, tuim valu neerude piirkonnas. Raskeks tüsistuseks on ajuturse, krambid, hüpertooniline kriis.

Võib esineda kiiresti progresseeruva neerupuudulikkusega vorm. Siin võib teatud juhul lisanduda ka veriköha, mis on prognostiliselt eriti halb.

Ravi: voodireziim, soola- ja valguvaene dieet, kehakaalu jälgimine tursete hindamiseks. Tursete korral vedeliku tarbimise piiramine ja uriini eritumise soodustamiseks Sol Furosemidi 40-80 mg i/m, i/v võiTab Furosemidi suu kaudu.Tab Phenoxymethylpenicillini 1 000 000 TÜ x 4 kuude vältel. Konsulteerida, vajdusel hospitaliseerida.

Äge neerupuudulikkus

Neerupuudulikkuse põhjuseks võib olla neerude põletikuline või toksiline kahjustus sh. ravimitest, põletushaigus, kestva surve sündroom, püsiv vererõhu langus, hemolüüs, äravoolutakistus kuseteedes.

Alguses on vaevused vähesed, sõltuvad pigem põhihaigusest. Hiljem lisandub väsimus, iiveldus, unisus, väheneb uriini eritumine, vererõhu tõus, südamepauna põletik, südame rütmihäired, vedeliku kogunemine kopsukelme õõnde, suukuivamine, iiveldus-oksendus, kõhulihaste ärritusnähud, kehvveresus.

Ravi on eeskätt põhjuslik. Tursete ja oligouuria korral anda Sol Furosemidi 40-80 mg i/m, i/v, või suu kaudu, vastavalt diureesile. Suurtes annustes võib Furosemid süvendada neerupuudulikkust, lihasvalu ja tugevaid jalalihaste kokkutõmbeid. Uriinierituse märgatav suurenemine võib põhjustada vere K+ sisalduse langust. Viimane võib põhjustada südame rütmihäireid. Jälgida vedeliku tasakaalu (joodud vedelikuhulga ja ööpäevase uriiniritumise arvestus), soolavaene dieet, koormusvaba režiim.

Konsulteerida, vajadusel/võimalusel hospitaliseerida.

Kuseteede infektsioonid

Neeruvaagna põletik e. püelonefriit

Neeruvaaganapõletik võib olla äge või krooniline. Äge püelonefriit kulgeb palavikuga, mis võib olla varieeruv, valud neeru (ühe või mõlema) piirkonnas. Põie haaratuse korral lisandub sagenenud valulik urineerimine. Diurees on normi piires. Uriin võib oll hägune.

Ravi: voodirežiim, rohke vedeliku joomine, spasmolüütikumid (Sol Metoclopramidi 5mg/ml 1-2ml, maksimaalselt 5ml/ööpäevas, i/m või Tab Metoclopramide 10 mg – 3-4 korda päevas), antibakteriaalne ravi (Tab Ofloxatsini 400mg x 1; Tab Ciprofloxacin 250 mg x 2 või i/v ; Trimetoprim 1tab x 2 päevas; Ceferixim 750 mg x 3 i/m))

Kusepõiepõletik e. tsüstiit.

Tsüstiiti põevad sagedamini naised. Põievaevuste korral mõelda ka sugulisel teel levivatele nakkustele (trihhomonoos, gonorröa). Iseloomulik on sage, vähese kogusega urineerimine millele kaasuvad valud põie ja kusiti piirkonnas (düsuuria). Palavikku ei ole. Harvadel juhtudel võib olla uriinis ka verd.

Raviks on voodireziim, lokaalne soojendamine, vedeliku tarvitamist mitte piirata, põletikuvastane ravi (Tab Ciprofloxacin 250 mg x 2, Tab Metronidazoli 500mg x 2, Tab Doxocyclini 100mg x 2). Ravi kestab kuni vaevuste kadumiseni 3-7 päeva.

Kusitipõletik e uretriit

Kusepõiepõletikku esineb sagedamini meestel. Kusitipõletiku vaevused on nagu põiepõletiku korral. Iseloomulik on eritis kusitist tilkade näol, vahel ainult hommikuti. Võib kaasuda kihelus- või põletav tunne kusitis, vahel ka valulikkus põie tühjendamisel. Mõelda ka sugulisel teel levivatele nakkustele (klamüdioos, trihhomonoos, gonorröa).

Ravi: rohke joomine (loputusefekt), seksuaalhügieen, soe riietus. Tab Doxocyclin100 mg x 2, Ciprofloxacin 250mg x 2, Metronidazol 500mg x 2. Ravi kestvus vaevuste kadumiseni.

Kusekivitõbi

Kusekive võib olla neeruvaagnas, kusejuhades, kusepõies ja harva kusitis. Kusekivide teket soodustab uriinipais, kuseteede infektsioon, vähene liikuvus, tasakaalustamata toit, vedeliku puudujääk (higistamine, vähene vedeliku tarvitamine) järsk kaalulangus. Kulg võib olla sümptomiteta, kui kivi ei pääse kuseteedes liikuma ega ärrita kuseteede seina.

Kui kivi pääseb liikuma siis tekib äärmiselt tugev hoovalu (neerukoolika) piirkonnas, kus kivi on peetunud kuseteedes. Valu kiirgub kubeme piirkonda. Võib kaasuda iiveldus, oksendus, soolegaaside peetus, väheneda võib ka uriinieritus. Uriinis on rohkemal või vähemal määral verd.

Ravi: valuvaigistid (Sol Morphini 1%- 1,0-2,0 ml i/m; Sol Diclac 25mg/ml 3ml i/m; Supp Diclofenac100mg pärasoolde), spasmolüütikumid (Sol Metoclopramidi 5mg/ml 1-2ml, maksimaalselt 5ml/ööpäevas, i/m või Tab Metoclopramide 10 mg – 3-4 korda päevas, Glyceryl nitrste 0,5mg keele alla, Sol Atropini 0,1% 0,5-1,0 i/m või tilkinfusioonina), tugevalt soojendada, voodireziim, anda palju juua. Kui koolika ei möödu, siis tuleb hospitaliseerida.