
- •Kannatanu/haige seisundi hindamine
- •1. Esmane üldine hinnang
- •2. Objektiivse seisundi hindamiseks kasutatakse:
- •Teadvusehäired
- •Glasgow kooma skaala (gcs)
- •Ainevahetuslike koomade diferentsiaaldiagnostika
- •Šoki kliiniline pilt
- •Versoonte läbivoolutuse langus
- •Kannatanu asendid sõltuvalt vaevuste/vigastuse iseloomust
- •Kannatanu viimine püsivasse küliliasendisse
- •7. Elundite etapiline suremine
- •Verejooksu peatamine kätega
- •Verejooksu sõrmedega sulgemis kohad
- •Verejooksu peatamine žguti abil
- •Õhkrind, rindkere sulgemine õhkrinna korral
- •I rühm – eluohtlikud põletused:
- •II rühm – keskmise ohtlikkusega põletused
- •III rühm – väheohtlikud põletused
- •Põletuse astmed
- •Nahapõletuse ulatuse hindamise 9% reegel
- •Võõrkehad haavas, nahas/nahaaluses koes
- •Erinevate kehapiirkondade sidumine
- •Peahaavade sidumine
- •Vigastused mis võivad olla ohtlikud jäseme edasisele eluvõimele:
- •Vaakummadrats
- •Lülisamba vigastused
- •Vaagna- ja puusaluumurd
- •Soojusregulatsiooni häired
- •Organismile toimiv temperatuur sõltuvalt tuule kiirusest ja välistemperatuurist (tuule-külma indeks)
- •Sündroomid
- •Võõrkeha ninas
- •Võõrkeha kõris
- •Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
- •Kui elustamise ajal hakkab kanntanu oksendama, tuleb ta keerata kohe küliliasendisse.
- •Mürgistused
- •Vaseühendid
- •Vingugaas (co)
- •Narkojoobe sümptomid
- •Suurõnnetus
- •Isiku prioriteet
- •II transpordikategooria (Prioriteet II, kiire, märgistatakse kollaselt)
- •III transpordikategooria (Prioriteet III, mittekiire, märgistatakse roheliselt)
- •IV transpordi kategooria (Prioriteet IV, surnud, surijad - märgistatakse mustalt/siniselt/hallilt)
- •Päästemeeskonna otsustused sorteerimisel
- •Kannatanute prioriteedid sorteerimisel
- •Ravimid
- •Ravimid
- •Laeva apteegi nimekiri III c tööregioon (Eesti territoorium)
- •Ohtliku kauba apteek
- •Laeva esmaabivarustus
- •Valu rindkeres
- •Kõhuvalu põhjused
- •Korduv kõhuvalu
- •Kõhukoopa elundite haigused
- •Hingamisteede haigused
- •Südame- ja veresoonkonna haigused
- •Närvisüsteemi haigused
- •Malaaria vältimiseks manustatud ravimite registreerimise leht
- •1. Laeva nimi:…………………………………………………..
- •Kliinilised sümptomid troopiliste nakkuste diferentsiaaldiagnoosis
- •Ingvinaalgranuloom
- •Nakkushaige isoleerimine kollektiivist
- •Suukoopa patoloogia
- •Igeme verejooks
- •Kõrvahaigused
- •Võõrkeha kõrvas
- •Silmahaigused
- •Võõrkeha silmas
- •Võõrkeha silmast eemaldamine
- •Veenipunktsiooni komplikatsioonid
- •Ambu kott
- •Desinfektsioon
- •Laevahügieen
- •Aruanne laeva sanitaarsüsteemide seisukorrast
- •Haiguste kontroll ja ennetamine
- •Vaktsineerimine
- •Rasedus ja sünnitus
- •Veritsus tupest raseduse ajal
- •Laevapere liikmete ja reisijate meditsiinilise teenindamise žurnaali vorm psüühikahäired
- •Isiksusehäired
- •Malaaria profülaktika ja ravivahendite nimekiri
- •Põlveliiges
- •Hingamiselundkond
- •Seadusandlus
- •Veeseadus
Valu rindkeres
Südame veresoonte haigustest tingitud rindkerevalu lokaliseerub üldjuhul rinnaku taha, kiirgub vasakusse (harvem paremasse) õlga, kätte, abaluu alla, kaela, ka vasakule roidekaare alla. Valu võib olla suruv, pigistav, ängistav aga ka väljakannatamatult tugev. Valu ei sõltu hingamisest, liigutamisest, kehaasendist. Võib kaasuda vererõhu langus või tõus, hingeldus, südame rütmi muutus.
Südamelihasest või südamepauna haigustest tingitud valu võib olla südamerütmis pulseeriva iseloomuga, erineva intensiivsusega. Torkiv valu ei ole iseloomulik südamepatoloogiale. Rinnakutagust valu põhjustavad ka keskseinandi elundite haigestumised (söögitoru, trahhea, rinnaaordi või kopsuarteri) ja keskseinandi vigastused.
Valu rindkeres võib viidata roietevahelisele närvipõletikule, kopsude ja kopsukelme patoloogiale. Kopsukelme, roietevaheliste närvide ja lihaste, roiete haigustest/vigastustest tingitud valu on korrelatsioonis hingamisliigutustega ja kehaasendi muutmisega Närvi- ja roidemurru valu tugevneb vastava piirkonna katsumisel.
Infarkti valu sellest ei sõltu. Mõelda kokaiini üledoosile, rindkere traumale, vöötohatisele. Alati on võimalikud psühhosomaatilised vaevused – hüsteeria, vaevustega liialdamine, simuleerimine jne. Psüühika seisundi muutused noortel meestel ja kuni keskealistel naistel võib samuti põhjustada valu rindkeres.
Oluline on teada teadvuse, hingamise ja vereringe seisundit, kas on südame rütmihäireid, hinnata naha värvust ja niiskust. Peab küsitlema vaevuste kestvuse ja varajasemat haigusanamneesi ning haigusele eelnenud psühho-füüsilise koormuse kohta. Samuti eelnenud alkoholitarbimist ja higistamist. Kas on võtnud nitroglütseriini (glütserüül nitraat/isosorbiid dinitraat) ja kuidas see mõjus. Kui 2-3 tab ei toimi, siis on see alarmeeriv sümptom või pole tegemist südamest tingitud valuga.
Esmaabi vastavalt sümptomatoloogiale. Arvestada iga ja sugu. Südameinfarktile on kõige enam kalduvad keskealised mehed ja vanemad naised, eriti kui anamneesis on kõrgvererõhutõbi, suhkruhaigus, kestev stress.Tagada maksimaalne füüsiline ja psüühiline rahu, nitroglütseriiniga mitte üle doseerida, vajadusel elustada. Võib anda 1-2 tab aspiriini.Stenokardiat tuleb vältimatu abi korras käsitleda kui infarkti eelsümptomit.
Kõhu- ja seljavalu
Lapsed lokaliseerivad enamuse oma valudest keskkõhtu. Valu tugevus ei korreleeru ei probleem tõsidusega. Kõhuvalu võib kiirguda selga ja seljavalu kõhtu.
Orgaanilisteks ja funktsionaalseteks kõhuvalu põhjusteks võivad olla:
ülakõhtu kiirguv südamevalu
kõhuaordi ja teiste kõhupiirkonna suurte arterite (soolekinnise-, neeru-, maksa-, põrna-, niudearter) patoloogiast tingitud valu.
maksa ja sapipõie ning suurte sapiteede patoloogia (põletik, sapiteede sulgus kivist)
kõhunäärme patoloogia (põletik, kasvaja)
soolepatoloogia (põletikud, soolesulgus, kõhupuhitus)
kuse-suguelundite patoloogia (põletik, uriinipeetus, kivid)
maohaigused(mao/kaksteistsõrmiksoole haavand, gastriit, mürgitus)
liialdused toiduga
kõhupiirkonna trauma.
günekoloogilised haigused
nakkushaigused
Sagedasemaks seljavalu põhjuseks on
neerupatoloogia
perifeersete närvijuurte ärritusest tingitud valud – radikuliit
seljatraumad
kasvaja metastaasid.
Kõhu ja seljavalu korral on oluline hinnata kaasuvaid sümptoome. Kas on iiveldust, oksendamist, veriokset, kõhulahtisust, veriroed, sagenenud valulikku urineerimist, uriinipeetust, rooja- ja gaasipeetust, kõhupuhitust, väljendunud kõhukorisemist, lihaspinget. Hinnata, kas valu on hootine või püsiv, kas sõltub kehaasendist. Kas haige on sundasendis või rahutu. Oluline on küsida, mis leevendab vaevusi. Kas on palavikku, veekaotuse tunnuseid. Milliseid haigusi on põdenud, kas on olnud lõikusi, selja või kõhutraumat. Kas vaevused tekkisid pikkamööda või äkki. Milliseid ravimeid tarvitab/tarvitas. Hinnata naha värvuse muutus – kollasus, kahvatus, punetus, külm higi. Millal oli viimane menstruatsioon, kas on raseduse võimalust. Produktiivses eas naiste puhul, kellel on kõhuvalu ja kollaps, mõelda emakavälisele rasedusele. Meestel üle 35a ja naistel üle 45a mõelda infarktile. Meestel alkoholi tarbimise järgselt mõelda haavandtõve või pankreatiidi ägenemisele, aga ka neerukoolikule ja südame infarktile. Paksukestel mõelda sapivoolmetele, suhkruhaigetel veresuhkru tõusule.
Abistamine vastavalt sümptomatoloogiale. Juua/süüa samuti valuvaigisteid (soovitatavalt) enne abi saabumist/diagnoosi selgumist mitte anda. Anda maksimaalselt mugav asend, enamasti seljal lamav, põlved kõverdatud, tagada rahu. Konsulteerida, vajadusel/võimalusel hospitaliseerida.