Suurõnnetus

Suurõnnetus on olukord, kus möödapääsmatu meditsiinilise abi vajadus ületab abiandmise tavalise, koheselt olemasoleva võimaluse ja standardi säilitamiseks on vajalikud erakorralised abinõud.

Katastroof on olukord, kus meditsiinilise abi vajaduse on olemasolevate võimalustega võrreldes nii suur, et ka pärast erakorraliste abinõude kasutusele võtmist ei ole võimalik säilitada kehtivaid abiandmise standardeid.

Oluline on kannatanute arvu usaldusväärne hindamine. Selle alahindamine ei kindlusta piisavat täiendavat abi. Ülehindamine põhjustab inimeste ja materjalide asjatut rakendamist ja päästetööde segamist. Üks abistajate meeskond suudab osutada esmaabi kuni kaheteistkümnele I-II kat. kannatanule. Hinnata tuleb vigastuste raskusastet (T), mis on hospitaliseerimist vajavate (I ja II kat) ja hospitaliseerimist mitte vajavate (III kat) kannatanute suhtearv; T=III:(I +II). Mida suurem on T, seda suurem on päästesuutlikkus.

Tegevuste prioriteedid suurõnnetuse korral – ennetamine, kontroll, triaaž, ravi, transport (ACTTT – Anticipation, Control, Triage, Treatment, Transport ).

Abistamisel on oluline iseenda kaitsmine, ohvri kaitsmine.

Kontroll on vajalik olukorrast ülevaate saamiseks, kannatajate arvu ja liigi hindamine, informatsiooni edastamine, paanika vältimine.

Sorteerimine (S) on oluline olukorra, kus ressursside vähesuse tõttu ei ole võimalik tagada kõikidele kannatanutele meditsiiniabi (Triaaž).

S. on vajalik mitme kannatanu üheaegsel olemasolul.

S. määrab abivajaduse mahu.

S. määrab abivajaduse spetsiifika.

S. määrab abivajaduse järjestuse

S. transpordi järjestuse.

Suurõnnetuse korral esimene kohalejõudnud meditsiiniline brigaad (abistaja) alustab olukorra üldhinnangust (sorteerimisest), mitte abistamisest. Sorteerimisel kasutatakse sorteerimiskaarte (punane, kollane, roheline, must).

NB! sorteerimisel arvestatakse asukoha, sündmuse ja isiku eelistusi, samuti transpordi, sümptomatoloogia eelistusi, Otsus langetatakse nende eelistuste analüüsi tulemusel.

Sündmuse prioriteet

• Suurõnnetus või selle oht – kannatanuid on palju – lennu-, laeva-, rongi-, bussiõnnetus, liiklusavarii, õnnetus raudteel, plahvatus.

• Üksiktraumad ja vägivald – elektritrauma, poomine, tulistamine, pussitamine, muu füüsiline vägivald, kukkumine kõrgemalt kui 4 m, tööõnnetus, uppumine, põletus, mürgistus.

• Haigestumine

Isiku prioriteet

Imik; väikelaps; laps, rase; mees; naine.

Suurõnnetuse lahendamine

1. Suurõnnetuse korral peab töö olema jaotatud sektoritesse (pääste- ravi-, transport-, varustus-, psühholoogiateenistus-, pressi- jne. sektor ). Sektorijuhid ise sektori töös ei osale, ainult jälgivad ja korraldavad ning vahendavad informatsiooni antud sektoris ja sillale. Sektorijuhi üldised kohustused:

2. Üldjuhi poolt antud ülesannete täitmine

3. Tehtava töö jälgimine

4. Vajadusel töö ümberkorraldamine

5. Koostöö koordineerimine teiste sektoritega toimub läbi silla

6. Vajadusel lisavahendite nõudmine

7. Sektoris töötavate inimeste ohutuse ja heaolu tagamine

8. Üldjuhi pidev informeerimine

9. Sektorisisene vahendite ümberjaotamine

Sorteerimissüsteemid

METAG-süsteem

Kasutatakse värvilisi kaarte kannatanu vigastuse raskusastme märkimiseks.

Punane – üliraske vigastus, eluohtlik seisund, transport eelisjärjekorras (I kat)

Kollane – keskmise raskusega vigastus (II kat)

Roheline – vigastus ei ole eluohtlik, ei ole ohtu jäsemete kaotamiseks (III kat)

Must – eluga kokkusobimatud vigastuse, surmaeelne seisund, surm (IV kat)

I transpordikategooria (Prioriteet I – ülikiire, märgistataks punaselt).

Vajab abi (eluliste funktsioonide säilitamiseks või taastamiseks) enne transporti (hingamishäired, südamehäired, elektritrauma, traumad suurte verejooksudega ja rindkerevigastused, uppumine). ABC on ebastabiilne. Vajab enne transporti transporditavaks muutmist. Vajavad stabiliseerimist 1 t jooksul, muidu nad surevad (kuldne tund). Viivitamatu elustamine ja kohene hospitaliseerimine. Sisuliselt vastab see sümptomite e. kutseelistuse I kategooriale. Olenevalt abi võimalustest ja sorteerimisülesande püstitamisest võivad osutuda ka IV kategooria kannatanuiks.

Abivajadus I tunni jooksul

• hingamisseiskus, hingamisteede sulgus, hingamispuudulikkus

• südameseisuks (kontrollimise ajal)

• kontrollimatu verejooks või verekaotus 1 L ja enam

• raske ajukolju trauma ja teadvusetus

• läbistav rindkerehaav, rindkere muljumine, ebastabiilne rindkere

• läbistav kõhuseina haav, kõhuõõne elundite muljumisvigastus, vaagnaluude murd

• raske šokk, kannatanud kelle vererõhk on alla 80 mmHg (pulss unearteril)

• p­õletused, mis haaravad ka hingamisteid

• raske haigus: stenokardia, südame- või ajuinfarkt, kuumarabandus, raske hüpertoonia, epileptiline staatus, astmaatiline staatus, kõrge palavik, intoksikatsioon, rasedus- ja sünnituspatoloogia

• teadvusetus

• võimalik selgroo kaelaosa murd

• toruluude murd, kui murrust kaugemal pulss puudub

• reieluu murd

• vaagnaluu murd

• silma lahtine vigastus.