Vingugaas (co)

Vingugaas on õhust raksem lõhnatu gaas, mis põhjustab veres methemoglobiini tekke. CO ühineb hemoglobiiniga 200 korda paremini, kui O2. Kui ruumis on 0,1% CO, väheneb vere O2 sisaldus 50%. Suitsetajatel on veres karboksühemoglobiin 10 – 11%.

Kliiniline pilt tekib, kui methemoglobiin on veres 10%. Kui karboksühemoglobiini on veres:

20% - peavalu, tahhükardia, kiirenenud hingamine

30% - tugev peavalu, erutus, pearinglus, uimasus, desorienteeritus, nägemise langus

40 - 50% - kollaps, krambid, teadvuse kadu

60 - 70% - hingamisseiskus

80% - kliiniline surm

Vingugaasi toimel tekib peavalu, peapööritus, nõrkus, iiveldus, kõrvade kumisemine, hingeldus, nägemise hägunemine. Hiljem võivad tekkida krambid, oksendamine, teadvusetus, südamevaevused. Nahk on algul kahvatu, hiljem muutub siniseks, raske mürgistuse puhul kirsipunaseks. Hilistüsistuseks on aju-ja kopsukahjustus.

Esmaabis on oluline kannatanu kiiresti värske õhu kätte viia, teadvusetu haige panna püsivasse külgasendisse, vajadusel ventileerida ja teha kaudset südamemassaaži, hospitaliseerida. 100% hapnikuga ventileerida 40-180 minutit. Antidoot: Metüleensinine 1% i/v; Toludiinsinine 3-4mg/kg i/v aeglaselt (5 min jooksul). Vajadusel korrata 30 min järgi. Konsulteerida ja vajadusel/võimaluse hospitaliseerida

NB! Vingumürgitusega kannatanu elustamisel tuleb jälgida, et mitte hingata sisse tema poolt väljahingatud õhku.

Propaan (C3H8)

Propaan on värvitu, lõhnatu kergesti süttiv gaas. Propaanimürgituse tunnused: halb enesetunne, nõrkustunne, iiveldus, unisus.

Esmaabi: eemaldada saastunud riided, nahka ja silmi loputada suure hulga jooksva veega.

Konsulteerida ja vajadusel/võimaluse hospitaliseerida.

Mürgistus inertsete gaasidega (majapidamisgaas, süsinikdioksiid, lämmastikgaas).

Inertsed gaasid suruvad hapniku ruumist välja, tekitades organismis hapnikuvaeguse

Inertsete gaaside toime tunnused: Peauimasus, peavalu, unisus kuni teadvusekaoni, valu rinnaku taga, hingeldus, südamepekslemine.

Esmaabi: viia kannatanu saastunud piirkonnast välja. Vajadusel elustada, anda hapnikku. Konsulteerida ja vajadusel/võimaluse hospitaliseerida

Mürgistus fosfororgaaniliste ainetega (fosforhappe estrid)

Fosfororgaanilised ained kuuluvad tööstus- ja põllumajanduskemikaalide koostisesse. Nad põhjustavad suurenenud limaeritust hingamisteedesse, sülje ja pisaratevoolust, iiveldust/oksendust, KNS kahjustust, ataksiat, krampe, teadvusehäireid. Lühiaegne tahhükardia asendub bradükardiaga. Lihasfibrillatsioonid, eriti näolihastes. Tüüpiline triaad: kooma, ahenenud pupill, “kopsuturse” (tingituna suurest limasekretsioonist).

Antidoot: Sol Atropin 2-3 mg i/m või i/v, 20-60-100 mg ööpäevas, sõltuvalt sümptomatoloogiast; Sol Pralidoksin i/v mg 30-60 min jooksul, vajadusel korrata 1-2 t järel ja 10-12 t järel. Hingamisteede puhastamine, sümptomaatiline ravi. Konsulteerida ja vajadusel/võimaluse hospitaliseerida

Abistaja peab tagama enesekaitse kannatanu dekontamineerimise teel, vältima tema poolt väljahingatavat õhku.

Mürgistus ravimitega

Ravimitemürgituse kliiniline pilt sõltub ravimi toimest (toime südame-vereringele, närvisüsteemile jne) või organtoksilisusest (maksa, neeru, luuüdi jne).

Esmaabi vastavalt kliinilisele pildile ja ravimi võimalikult kiire eemaldamine organismist (tilkinfusioon). Konsulteerida ja vajadusel/võimaluse hospitaliseerida.

Tsüklilised antidepressandid

Bitsüklilised antidepressandid (Prozak) – letaalne doos 20 – 50 mg/kg. Bitsüklilistel antidepressantidel toimib hepatoenteraalne retsükkel (taasringesse minek).

Kliiniline pilt: antikoliinergilised häired nii vererõhu tõusu kui languse näol, südame rütmihäired, südamelihase funktsiooni nõrgenemine.

Ravi: intubeerida, hüperventileerida, maoloputus ka 12 t hiljem (kuna pärsib mao motoorikat ja püsib kaua maos)

Arütmia ravi vastavalt kliinikule (Phenytoin 15-20mg/kg i/v 50mg/min) Konsulteerida ja vajadusel/võimaluse hospitaliseerida.

Tri-ja tetratsüklilised antidepressandid(Amitriptylin,Imipramin, jt)

Kliiniline pilt: somnolentsus kuni koomani, ataksia (liigutuste koordinatsiooni puue), krambid tahhükardia ja muud rütmihäired, kollaps.

Ravi on sümptomaatiline. Krampide korral Sol Diazepami5mg/ml - 2ml i/v või i/m või pärasoolde 5mg. Konsulteerida ja vajadusel/võimaluse hospitaliseerida.

Paracetamol

Kahjustab vere rakkusid, kõhunäärme-, maksa- ja neeru kudet, võib anda allergilist reaktsiooni. Latentsiperiood on pikem kui 24 tundi, maksimaalselt 3-4 päeva. Arvestada mürgistuse võimalusega, kui annus ületab 150mg/kg.

Kliiniline pilt: iiveldus, oksendus, isutus, kõhuvalu, ainevahetuslik atsidoos, higistamine. Raske kahjustuse korral tekib maksapuudulikkus, teadvusehäired kuni koomani. Võib lõppeda surmaga.

Esmaabi: oksendamine, (maoloputus), kui haige on teadvusel.

Antidoot: N-acetylcystein (Flumicil-Antidod) I doos 140 mg/kg, edasi 70 mg/kg 8 t vältel (4-18doosi); tsüsteamiin 400-600mg vees lahustatuna. Konsulteerida ja vajadusel/võimaluse hospitaliseerida.

Rahustid (Diazepam, Brommazepam, Nitrazepam, Chlorpromazim, barbituraadid, Meprobamat jt)

Rahustite toimes domineerib kesknärvisüsteemi pidurdus kuni kooma tekkimiseni. Ataksia (liigutuste koordinatsiooni puue), nüstagm (silmamunade kiire korduv edasi-tagasi liikumine), sundliigutused jäsemetes, võimalikud on krambid. Vereõhuregulatsiooni häired. Surm eeskätt hingamisseiskusest.

Esmaabi on vastavalt sümptomatoloogiale. Teadvusetuse korral anda püsiv küliliasend. Bensodiasepiinide korral on antidoodiks Flumazenil (Anexate) i/v I doos 0,2 mg 15 sek jooksul, oodata 60 sek, II doos 0,1 mg, oodata 60 sek, korrata kogudoosini 1mg-2 mg (10-20 ml). Vajadusel elustada. Tilkinfusioon 0,9% NaCl. Kasutada aktiveeritud sütt. Konsulteerida ja vajadusel/võimaluse hospitaliseerida.

Salitsülaadid (Aspirin)

Salitsülaatide toksiline annus on >150mg/kg; <300mg/kg annab raske mürgistuse. Tekivad mao-soole ärritusnähud, tinin kõrvus, hüperventilatsioon, hüpertermia, vereringehäired, neerupuudulikkus, vedelikutasakaalu häired. Ravi on sümptomaatiline ja üld-detoksigatsioonravi (tilkinfusioon Sol NaCl 0,9%). Konsulteerida ja vajadusel/võimaluse hospitaliseerida.

Antihistamiinikumid (Clemastin, Loratadine jt)

Antihistamiinsetel ravimitel on rahustav toime, kuid võib tekkida ka hüperaktiivsus, ärritatus. Tekib ataksia, düskineesia (sundliigutused, liikumishäire), pearinglus, tahhükardia, hüpertermia, hallutsinatsioonid, krambid, kusepeetus, sooletalituse loidus.

Ravi on sümptomaatiline, eluliste funktsioonide säilitamine. Antidoot puudub. Konsulteerida ja vajadusel/võimalusel hospitaliseerida

Südame glükosiidid (Digoxin jt)

Südameglükosiidid põhjustavad enamasti kroonilise mürgistuse. Nad põhjustavad isutust, iiveldust, oksendust, väsimust, nägemishäireid (kollase värvuse nägemist), peavalu, aeglast südamerütmi kuni südame seiskuseni.

Ravi on sümptomaatiline, aktiveeritud süsi, Sol Atropin 0,1% 0,3-0,5 i/v või i/m. Digitalis-antidoot 160-240 mg tilkinfusioon ja edasi 30mg/t kuni nähtude kadumiseni. Konsulteerida ja vajadusel/võimaluse hospitaliseerida.

Sõltuvusained

Sõltuvusained on taimsed või keemilised ained, mis põhjustavad muutusi inimese vaimses, füüsilises ja emotsionaalses talituses ning mille tarvitamisest tekib sõltuvus. Sõltuvus võib olla psüühilist ja somaatilist laadi. Sõltuvuse tekkes on oluline aju naudingupiirkondade erutus ja ka pärilikkus. Sõltuvuse oht on suurem opioididest ja stimulaatoritest, vähem hallutsinogeenidest.

Sõltuvusainete toimet organismile on raske määrata. See sõltub ainest, annusest, ainete koosmõjust, tarvitaja füüsilisest ja vaimsest seisundist, manustamisviisist.

Toime kiirus, kestvus ja intensiivsus sõltub manustamisviisist. Veeni süstimisel, hingamisteede kaudu manustamisel (suitsetamine, ninna tõmbamine) on efekt kiirem ja tekib kiiremini sõltuvus.

Sõltuvusained põhjustavad psüühika muutusi ja elundkahjustusi (närvisüsteem, immuunsüsteem, psüühika, maks), üledoos põhjustab surma. Süstivatel narkomaanidel kaasub AIDS ja hepatiidi oht.

Legaalsed sõltuvusained on alkohol, tubakas, kohvi, tee.

Toksikomaania on psühhotoksiliste ainete tarvitamine. Toime möödumisel tekivad psüühilised ja vegetatiivsed ärajäämanähud.

Uimasti on joovet tekitav aine

Psühhoaktiivne aine on toime psüühilistele protsessidele.

Narkomaania on uimastushullus, narkootiliste ainete sõltuvus. mis põhjustab muutusi inimese vaimses, füüsilises ja emotsionaalses talituses.

Illegaalsed sõltuvusained:

1. Psühhostimulaatorid – kokaiin, amfetamiin, katinoon, efedriin, ecstasy

2. Kannabioidid (kanep)

3. Hallutsinogeenid – LSD, PCP, maagilised seened

4. Opioidid – unimagun, oopium, heroiin, morfiin, kodeiin, metadoon jt