Kannatanu asetada püsivasse küliliasendisse näoga ette allapoole
Puhastada suuõõs
Keerata selili asendisse
Alustada elustamist
Kui elustamise ajal hakkab kanntanu oksendama, tuleb ta keerata kohe küliliasendisse.
Kaitsta kannatanud jahtumise eest. Kontrollida kehatemperatuuri. Väga külmades tingimustes on elustamine edutu
Eduka elustamise järel kannatanu võimalusel hospitaliseerida.
Kühvelraam
Kühvelraami kasutamine
Kannatanu asetamine raamile
Kannatanu kandmine
Kannatanu kandmine
Kannatanu kandmine
Glissoni ling
Krambid
Kramp on kogu lihase üheaegne (valulik) koordineerimata kokkutõmme.
Krambi võivad olla mitmete haiguste tunnuseks/tüsistuseks, nagu aju hüpoksia südameseiskusest või hingamisseiskusest, ainevahetushäired (ureemia, kaltsiumivaegus, hüpoglükeemia) ravimid (amfetamiin, strühniin), narkootikumid (kokaiin), raseduskrambid, epilepsia, palavik, infektsioonid (meningiit - entsefaliit, teetanus), trauma, ajukasvaja. Krampide teket soodustab hüpokaltseemia, vere happe-leelistaskaalu muutus, hüpoglükeemia.
Krampi käsitleda alates keskeast kui südameseiskumise avaldust. Krampidega võib alati kaasuda hingamispeetus. Oluline on välja selgitada, kas krampe on ka varem olnud ja milline on diagnoos või on esmakordsed krambid.
Krampidele kaasub osaline või täielik teadvusekaotus (kesknärvisüsteemi pidurdus) ja haige kukub kuhu juhtub. Seetõttu võivad kaasuda erinevad vigastused. Pupillid pöörduvad üles. Nägu on punetav. Haige võib keelde hammustada, toimub põie ja pärasoole spontaanne tühjenemine. Krambihoo alguses toimub sügav väljahingamine, millega võib kaasuda ka häälitsus.
Krambid on oma kestvuselt ja iseloomult väga erinevad. Eristatakse kestvaid krampe; korduvaid krampe, kus kahe hoo vahel säilib teadvusehäire (teadvus ei taastu); retsidiveeruvaid krampe, kus kahe hoo ajal tuleb inimene teadvusele. Kui keha ja jäsemete krambid on ulatuslikud, siis nimetatakse neid konvulsioonideks.
Kloonilised krambid on kiirelt järgnevad, ebaühtlase intervalliga lihaskokkutõmbed. Toonilised krambid tekkivad aeglaselt, ja püsivad kaua. Nad võivad olla esmased või järgneda kloonilistele krampidele. Viimane on iseloomulik epilepsiale.
Tikk on ebarütmiline näo-kaelalihaste tõmblus.
Silelihaste krambid on hingamisteede sulguse, pülorospasmi (põhjustab toidu maost edasiliikumise häireid) põhjuseks.
Haaratud lihasgruppide ulatuse järgi eristatakse lokaalseid (spastiline kõõrkaelsus, trism) ja generaliseerunud krampe. Grand mal (suured krambid, kestavad 35-45 sek), petti mal (väikesed krambid) krambid epilepsia korral.
Epilepsia on kroonilise iseloomuga peaajuhaigus mida iseloomustavad perioodilised krambihood ja kus aegamööda kujunevad psüühikamuutused. Epilepsia krambihoog kulgeb faasiliselt. Epileptilisele krambihoole võib eelneda eelstaadium, mis kestab 1-3 min ja see avaldub haige jaoks konkreetses aistingus ja seda nimetatakse auraks. Tooniline faas – on krambi algfaas, kõik lihased tõmbuvad pingule, teadvus kaob, tekib hingamisseiskus. See faas kestab tavaliselt 15-30 sekundit. Klooniline faas – lihased tõmbuvad rütmiliselt krampi kuni pingest vabanemiseni. Selles faasis võib tekkida keelde hammustamine, pea viskleb küljelt küljele ja suust võib tulla veresegust vahtu. Tekib spontaanne urineerimine ja roojamine. Pupill ei reageeri valgusele. See faas kestab tavaliselt 45-60 sekundit. Jääb täielik mälulünk. Toibumise faas – krambid lakkavad, nägu on sinakas, nahk on kaetud külma higiga. Võib olla nõrkustunne ja peavalu, unisus. Toibumine kestab tavaliselt 10-15 minutit.
Krampidega seonduvad probleemid on krambijärgne teadvusehäire, hingamispeetus ja hingamisteede sulguse oht, aspiratsioon, kestvad korduvad krambid, keelevigastus, ebaõige põetamine. Tavaliselt mööduvad krambid mõne minutiga. Kui korduvad krambid kestavad üle 20 minuti, on see eluohtlik. Samuti on eluohtlik, kui teadvus pärast krampide lakkamist ei taastu.
Väikeste krampide korral puudub tooniline faas, haige ei kuku maha ja hingamisseiskust ei teki. Tekivad jäsemete koordineerimata liigutused ja tõmblused, hingamine on ebakorrapärane, nägu on kahvatu, 5-20 sek vältel puudub kontakt ümbrusega. Hoo lõppemisel taastub teadvus kiiresti. Hüsteerilised krambid tekivad ärkveloleku perioodil, mitte kunagi magamise ajal. Hüsteeriast tingitud krambihoo ajal haige kukkumisel ennast ei vigasta, teadvus on säilinud, hingamine ei ole häiritud, puudub eritis suust, pupill reageerib valgusele, puudub spontaanne urineerimine. Hoo järel ei teki uinumist.
Ravi: tagada hoo ajal haigele ohutu ja mugav asend, kaitsta keelt (kummikiil hammaste vahele, kõva eset mitte kasutada). Katta soojalt. Hoo ajal suu kaudu mitte midagi anda. Kestva krambihoo korral süstida Diazepami 0,15 –0,25 mg/kg kehakaalu kohta lihasesse või aeglaselt veeni või pärasoolde (rektaaltuubist). Võib korrata 30-60 minuti järel.