Võõrkeha ninas

Ninas olev võõrkeha võimalusel pintsettidega ettevaatlikult eemaldada. Vältida võõrkeha sattumist ninaneelu piirkonda. Kui ei õnnestu võõrkeha eemaldada, siis konsulteerida arstiga.

Seisun dei ole eluohtlik, kuna tagatud on õhu liikumine suu kaudu.

Võõrkeha kõris

Võõrkeha kõris sulgeb osaliselt või täielikult hingamisteed.

Tunnused:

• teadvusel olev kannatanu ei saa hingata, häälitseda, köhida

• haarab käega oma kõrist kuna on lämbuse üldised tunnused

• näo ja kaelaveenide tursumine

• teadvusehäire

• võib tekkida šokk

Esmaabi teadvusel olevale kannatanule võõrkeha olemasolul hingamisteedes

NB! Mitte taguda seljale – võõrkeha liigub allapoole ja sulgeb hingamisteed täielikult.

Kui võimalik, sundida kannatanu tugevasti köhima.

Kallutage kannatanu ülakeha ette all üle abistaja käsivarre või põlve ning lüüa alles siis käelabaga abaluude vahele 4-5 löögilised seeriad.

Heimlichi võte – haarata kannatanu selja tagant nii, et käed jäävad ümber kannatanu ülakõhu; rusikas käsi jääb roidekaarte vahelisse nurka; teine käsi haarab rusikast

NB! Rasedal või kõhuhaavaga kannatanul tuleb rusikas asetada rinnaku allosale.

Tõmmata seondatud käe jõuliselt enese poole 6–10 korda järjest; vajadusel võtet korratakse.

Lamavas asendis kannatanu tuleb asetada püsivasse küliliasendisse, asetada käed rindkerele, kaenlaalustest allapoole ja suruda kiiresti 2–4 korda rindkerele, vajadusel korrata.

Kui need meetodid ei aita, siis keerata kannatanu selili, puhastada suuõõs ja alustada kunstlikku hingamist. Kui see on edutu siis korda perioodiliselt Heimlichi võtet.

Pärast hingamise taastumist on siiski vajalik arstlik kontroll, eriti pärast kunstliku hingamise tegemist.

NB! Tervel inimesel harjutamisel täit jõudu mitte kasutada

Heimlichi võte imikul ja väikelapsel – surutakse sõrmedega rinnakule, sõrmelaiuse võrra allpool rinnanibusid ühendavat joont.

Heimlichi võte

Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest

Uppumine

Uppumisel on surma põhjuseks lämbumine. Uppumisel tekib reflektoorselt kõrikramp, hingamisteed suletakse kõripealisega ja hingamisteedesse satub vähe vett. Kasutatakse ära kopsudes olev hapnik ja edasine hapnikuvaegus põhjustab teadvuskao ja südameseiskuse. Keelepära langeb taha ja sulgeb hingamisteed.

Uppumisel magedas vees imendub kopsu sattunud vesi kiiresti verre. Uppunu on kahvatu ja hingamisteedes pole vahutavat vedelikku. Uppumisel soolases vees tungib vesi verest kopsu. Kopsude täitumisel veega on uppunu nahk sinine, kaelaveenid on täitunud. Uppunu nina-suu kolmnurgast võib leida limajat vahtu. Vaatamata sellele on vee väljutamine kopsust edutu. Väljutatav vesi pärineb maost (hingamisteedest).

Mida jahedam on vesi, seda suurem on edu hilinenud elustamisel. Uppumisest tingitud kopsu hiliskahjustused on suuremad magedasse vette uppumisel. Elustada vähemalt 30 min. Uppunu maos võib olla rohkesti vett. Magu pole otstarbekas elustamise käigus veest tühjendada, kuna on oht vee aspireerimiseks.

Pärast uppunu elustamist tegeleda allajahtumise probleemidaga, kehatemperatuuri taastamisega.

Esmaabis lähtuda, et uppunul võib olla lülisamba kaelaosa või teiste osade murrud. Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel asetad kaelalahas.