Sündroomid

Hingamistakistus ja -puudulikkus tekib nii ülemiste- kui alumiste hingamisteede ja kopsude kahjustuse korral. Väljendub hingelduses, naha, eriti huulte, nina, sõrmede sinakas värvuses. Tavaliselt pulss kiireneb.

Hingamistakistuse põhjuseks võivad olla võõrkehad hingamisteedes, hingamisteede limaskesta turse põletiku või allergia tõttu, põletikuline sekreet hingamisteedes, hingamisteede ahenemine, südamepuudulikkus.

Kattekudede sinakus (tsüanoos) on põhjustatud kudede hapnikuvaegusest, tingituna välishingamise või koehingamise puudulikkusest. Koehingamise puudulikkus tekib kehvveresuse, mürgistuse korral koehingamist pärssivate mürkidega (vingukaas jm).

Hingamispuudulikkust põhjustab:

• hingamisteede sulgus

• kopsukoe väljalangemine haiguste (põletik, kasvaja, anomaaliad, kompressioon, puhitumine, kopsuarteri tromb-emboolia) tõttu

• kopsukelme liitelised ja eksudatiivsed haigused, kopsukelme ja kopsukoe vigastused, allergilised reaktsioonid

• rindkere- ja kopsukelme traumaatiline kahjustus

• aju hingamiskeskuse kahjustus trauma, verevalanduse või muu haiguse tõttu, ravimitest (opiaadid, alkohol)

• krambid (epilepsia, temperatuuri tõusu mürgituse, ainevahetushaiguste, ajuhaiguste jm) korral

• südameseiskus või südame- veresoonkonna, kopsu-südame puudulikkus

Sümptomite väljendatus sõltub kahjustuse lokalisatsioonist ja ulatusest ning iseloomust.

• takistatud sissehingamine – võõrkeha, limaskesta turse.

• takistatud sisse ja väljahingamine – kopsuturse

• takistatud väljahingamine- astma, bronhide spasm

• apnoe – hingamise seiskumine

Oluline on hinnata:

• milline on teadvus

• milline on südametegevus

• milline on hingamisliigutuste ulatus, sagedus ja mõlemapoolsus

• milline on limaskestade ja naha värvus, niiskus

• milline on psüühiline seisund

• millal haigestus ja kuidas, milline on haigusedünaamika

• kas on turseid jalgadel või teistel allpool asetsevatel kehaosade

• kas on neelamishäireid, kas suudab selgelt rääkida

• kas kaasub köha, milline on rögaeritus, kas rögas on verd

• kas hingamine on valulik

• kas on palavikku

• kas on krampe

• kas on hingamise sundasend ( astma, rindkeretrauma jm)

• kas on veenilaiendeid, kas on olnud hiljutisi operatsioone

• kas on teada kroonilisi haigusi ja milliseid ravimeid nende tõttu tarvitab

Diferentsiaaldiagnostiliselt

Vanuritel ja lastel on hingamispuudulikkus alati seotud mingi tõsise haigestumisega. Teismeliste ja noorukite hingamispuudulikkus on prognoosilt vähemohtlik. Alla 35 aasta, rahuldavas üldseisundis hüperventileerival patsiendil ei ole tavaliselt tegemist tõsis haigestumisega.

Hingamishäireid võivad põhjustada allergilised reaktsioonid, šokk, kõrge palavik, termoregulatsioonihäired, kudede hapnikunälgus (vingu- jt mürgistuste, kehvveresus korral), hingamisteede sulgus(võõrkeha, astma, limaskesta turse) hingamisteede limakesta toksilised ja termilised kahjustused, kopsuarteri trombemboolia, psüühikahäired, südame-veresoonkonna haigused, kopsuhaigused. Hüperventilatsioon võib olla tingitud psüühikahäiretest, ketoatsidoosist (ainevahetuslik kooma).

Abistamine hingamishäirete korral

Abistada vastavalt sümptomatoloogiale: võimalusel põhjuse kõrvaldamine; hingamisteede vabastamine; hingamist toetav kehaasend; abistamine köhimisel/hingamisel; köha esilekutsumine; soojad aurud ja mähised; reflektoorne ergutamine sinepiplaastrite ja massaaži abil; värske õhu/O2 juurdevoolu tagamine; kahjustava faktori kõrvaldamine; elustamine.

Esmaabis allergiavastased ravimid: Sol. Tavegyl/Chlorphenamin i/m 2mg i/v lahjendus 1:5, Sol. Clemastin 2mg/2ml i/m, Tab. Loratadien 10mg, Sol. Dexamethason 4mg/1ml. i/m, i/v individuaalne annus

Sorteerimisel I/II kat, kui hingamissagedus on üle 30 või alla 8 korra minutis. Hüperventilatsiooni korral soovitada hingata paber- või kilekotti. See võte pärsib hüsteeriast tingitud hüperventilatsiooni.

Hingamishäirega teadvusetu kannatanu

1. Kontroolida elulisi funktsioone

2. Kiiresti pöörata haige püsivasse küliliasendisse

3. Painutada kannatanu pea kuklasse, nägu allapoole pöörates

4. Puhastada sõrmega suuõõs

5. Kontrollida uuesti hingamise olemasolu

6. Kui hingamine ei taastu pöörata kannatanu selili ja alustada kunstlikku hingamist

7. Kui kunstlikul hingamisel ei tekki rindkere liikumist (võõrkeha hingamisteedes) kasuta Heimlichi võtet

8. Vajadusel tarvitada vaheldumisi kunstlikku hingamist ja Heimlichi võtet

Sellised kannatanud tuleb kindlasti hospitaliseerida

Lämbus e lämbumisseisund

Lämbumise põhjused:

1. Sissehingatavas õhus on vähe hapnikku – suitsune, suletud ruum, inetrsete gaaside sissetung

2. Aju hingamiskeskuse pärssumine – aju verevarustuse häire, surve hingamiskeskusele, narkootikumi üledoseerimine.

3. Hingamislihaste halvatus või vigastus, rindkere vigastus

4. Hingamisteede sulgus

5. Hingamisteede limaskesta tursega kulgevad haigused

6. Suur sekreedieritus hingamisteedesse, hingamisteede täitumine vedelikuga, hingamisteede spasm

7. Eritrotsüütide hapnikku siduv võime on häiritud – vingugaasi-, tsüaniidi mürgitus

8. Rakkude kahjustus mürgituse korral, rakud ei omasta verest hapnikku, väheneb hapnikusisaldus arteriaalses veres ja see kahjustab kudesid.

Tunnused:

1. Rahutus, keskendumisvõime langus, teadvuse hägunemine kuni teadvusetuseni

2. Häälekas hingamine või pidurdatud hingamine

3. Hingamise abilihaste kaasatus hingamisel või hingamisliigutuste puudumine

4. Perifeersete kehaosade naha ja limaskesta sinakas varjund

Esmaabi lämbuse korral lähtub lämbuse põhjusest:

1. Vabastada hingamisteed (võõrkeha eemaldamine, Heimlichi võte, ventileerimine)

2. Viia kannatanu värske õhu kätte, hapniku inhaleerimine

3. Kui teadvus ja hingamine on korras, siis tagada rahu

4. Mürgistuse korral kasutada vastavat antidoodi

5. Teadvusetu kannatanu keerata küliliasendisse, kontrollida hingamist ja pulssi

6. Kui hingamine ja/või pulss puudub, alustada kohe elustamist

7. Kannatanu vajadusel/võimalusel hospitaliseerida..

Kõriturse

Kõriturse on tavaliselt mingi haigestumise üks tunnus ja on sagedasem väikelastel kuni 4. eluaastani. Haigusest tingitud kõriturse tekib enamasti öisel ajal. Kõriturse võib tekkida ka hingamisteede kahjustusel kuuma auru või sööbivate ainetega.

Kõriturse korral on inimene rahutu ja hingeldab, sissehingamine on takistatud, vilistav, köha on haukuv-kare, võib olla huulte ja näo sinakus.

Esmaabi:

• panna haige istuma

• rahustada haiget

• anda sooja juua

• lasta hingata läbi paberilehe sooja auru (1 L vees 2 – 3 tl söögisoodat)

• kaela ümber siduda soe sall

• raskel juhul manustada Sol Dexamethasoni 4mg/ml i/m või i/v individuaalses annuses

• konsulteerida, vajadusel/võimalusel hospitaliseerida

Hingeldushoog

Kõige sagedamini tekib hingeldus kopsu- südame-veresoonkonna kahjustuse korral. Hingelduse korral langeb vere süsihappegaasi sisaldus. Hingeldushoog võib tekkida stressi ja hirmu korral aga ka tahtlikul hüperventileerimisel.

Hingeldushoo tunnused: kiire sügav hingamine, valu rindkeres, surumistunne kätes ja sõrmekrambid. Kui tegemist on emotsionaalse hingeldusega, siis naha sinakus puudub.

Esmaabi:

1. Rahustamine

2. Hingata sisse-välja läbi suu ette asetatud paberkoti

3. Kui ei selgu põhjus ja hoog ei möödu, siis konsulteerida ja vajadusel/võimalusel hospitaliseerida

Lämmatamine ja lämbumine

Lämmatamine ja lämbumine on hingamisteede väline sulgemine. Tunnused nagu lämbuse korral. Lisaks on nina-suu kolmnurga sinakashall toon. Takistatud on õhu liikumine hingamisteedes.

Esmaabi: vabastada hingamisteed ja vajadusel elustada.

Poomine ja kägistamine

Poomisel/kägistamisel surutakse kõigepealt kinni kaelaarterid. Tekib ajuverevarustushäire ja teadvusetus aju hapnikuvaegusest.

Väliste hingamisteede kinnisurumise tulemusena tekib lämbus. Lisaks lämbuse tunnusele on kaelal surumisjäljed ja kaelaveenide, näo ja kaela turse on eriti väljendunud. Sõltuvalt poomisviisist on võimalik ka lülisamba kaelaosa murd.

Vabastada hingamisteed, alustada elustamist, eduka elustamise järel viia võimalusel haiglasse.