Vaagna- ja puusaluumurd

Iseloomulik on, et selili asendis ei saa kannatanu jalgu tõsta ja lamab pöiad väljapoole pööratult. Kaasuvad põie ärritusnähud. Suure verekaotuse oht.

Panna kannatanu selili lamama, põlvedest veidi tõstetud ja põlveõndlast toestatud jalgadega. Vaagnaluu fikseerid 2 laia sidemega. Jalgade vahele panna riidest polster ja jalad siduda kokku laiade sidemetega. Hüppeliigesed fikseeritakse 8-kujulise sidemega. Või fikseerida kõvale alusele. Süüa ja juua mitte anda.. Puusaluu murrule on iseloomulik, et vigastatud jalg on lühem ja jalalaba on pööratud väljapoole. Jalg lahastada täispikkuses. Sorteeritakse vastavalt kaasuvatele sümptomitele I või III kat.

Reieluumurd

Iseloomulik on, et vigastatud jalg on lühem. Oht suurte veresoonte ja närvide vigastusele. Suure verekaotuse oht.

Esmaabi vastavalt kliinilisele pildile. Jalg lahastada täispikkuses, asetades polsterdatud lahased jala sise- ja välisküljele. Välimine lahas peaks ulatuma kaenla alla. Mõlemad lahased peaks ulatuma üle labajala. Lahastatud jalg tõsta kõrgemale. Vigastatud jalga võib siduda ka terve jala külge, fikseerides hüppeliigesest 8-kujulise sidemega. Ühe lahase olemasolul asetada lahas jala siseküljele ja siduda jalad kokku.

Sorteeritakse vastavalt kaasuvatele sümptomitele I või III kat.

Sääreluumurd

Esmaabi vastavalt kliinilisele pildile. Jala väliskülje lahas võib ulatuda puusaliigesest kuni 5-10 cm üle labajala. Lahastatud jalg tõsta kõrgemale.

Sorteerida III/I kat.

Hüppeliigese ja labajalamurrud

Esmaabi vastavalt kliinilisele pildile. Kui ei ole vajalik haava siduda, siis jalanõud mitte eemaldada. Lahastada võib ka padjaga, mis fikseerida kolmest kohast laia sidemega. Kui on tugev turse, asetada külm mähis või jääkott.

Sorteerida III kat.

Ninaluu murd

Esmaabiks on verejooksu peatamine. Verejooksu korral panna istuma ettepoole kummargil asendis. Külm kompress. Ninaluude korrektsioon tehakse haiglas.

Sorteerida III/I kat, sõltuvalt hingamise funktsioonist

Paljude kannatanute korral abistatakse kõigepealt lülisambamurruga kannatanuid, seejärel kolju, rindkere ja vaagnaluu murruga kannatanuid ja seejärel jalaluu ning lõpuks käeluu murdega kannatanuid.

Liigeste ja lihaste vigastused

Liigesevigastuste esmaabi on vastavalt kliinilisele pildile ning lahastamine vastavalt piirkonna luumurru lahastamisele. Sorteeritakse üldjuhul III kat.

Liigese nikastamine e. distorsioon

Nihestus on liiges hetkeline väljumine oma asendist kuid anatoomiline terviklikkus säilub. See põhjustab kudede ülemäärase venituse, mille tõttu võivad aga rebeneda vere- ja lümfisooned ning närvikiud. Tekib liigese turse ja valulikkus, mille tõttu on liigese funktsioon häiritud.

Esmaabiks on külm kott, mida hoida 15-20 min. Teha tugiside, mida 24 t jooksul samuti jahutada. Kompresspaberit/kile mitte kasutada. Kinga ja sokki ei ole vaja eemaldada, tugiside teha nende peale. Tagada funktsionaalne rahu. Alates teisest päevast võib teha 20º- 40º viinaga kompressi, mida hoida 15 – 20 minutit. Kompressi võib teha kaks korda päevas. Alati mõelda luumurrule ja liigese ning kõõluste vigastusele.

Sorteerida III kat.

Nihestus

Liigest moodustava ühe luuosa väljumine oma asendist nimetatakse nihestuseks. Kaasub alati liigeskapsli ja sidemete venitus või rebend. Jäse on fikseeritud sundasendis, tugev valu liigutamisel, liigesnapp on tühi ja liigespähiku asend on ebanormaalne. Jäseme pikkus on muutunud, võrreldes terve poolega. Tekib liigese piirkonna turse ja võib olla verevalum. Nihestust ise mitte paigaldada. Esmaabis panna külm mähis ja pärast seda tugiside või lahastada. Vajadusel anda valuvaigistit (Tab Diclofenac) ja rahustit (Tab Diazepam) . Hospitaliseerida esimesel võimalusel.

Sorteerimisel III/II kat.

Liigese põrutus

Tekivad liigeskapsli mitmesuguse ulatusega vigastused. Verevalumid võivad olla kõigis liigeskapsli kihtides ja sidemete vahel ning liigest ümbritsevates kudedes. Liiges on valulik, liikuvus on piiratud, tekib turse, võib olla verevalum. Esmaabi: külm kompress esimese 30 min jooksul. Kompressi ilma kompresspaberita jätkata ka järgmistel päevadel. Alates kolmandast päevast võib teha 20º- 40º viinakompressi, mida hoida 15 - 20 minutit.kompressi teha kaks korda päevas. Asetada rõhkside, anda rahu, jäse tõsta kõrgemale. Vajadusel anda valuvaigistit (Tab Diclofenac).

Sorteerida III kat.

Lihasrebend, kõõlusrebend

Tekib lihase või lihasrühma järsul, ülemäärasel väljavenitamisel. Iseloomulik on järsk tugev valu. Lihaspinge ja turse, võib tekkida verevalum. Esmaabis tõsta jäse kõrgemale ja toestada, asetada külm mähis, teha tugiside. Kui ei ole selge kahjustuse ulatus, siis lahastada.

Sorteerida III kat.

Rindkere põrutus

Tekib kukkumisel, tugevast löögist või varingu alla jäämisel. Vigastatud võivad olla rindkere pehmed koed, roided, rinnak, kopsud.

Hingamine ja liigutused rindkere osas ning köhimine võivad olla valulikud. Võib olla veriköha. Nahale kaela, pea ja rindkere piirkonnas võivad tekkida täppverevalumid. Võib tekkida šokk.

Rindkere vapustuse korral puuduvad silmaga nähtavad muutused, kuid üldseisund võib olla raske kuni šoki tekkeni. Väljahingamise faasis võib tekkida hingamisseiskus. Hingamine on kiire ja pindmine, pulss on kiire. Rindkere põrutuse korral võib kaasuda roidemurd, kopsurebend, verevalumid. Võib tekkida õhk või verirind.

Rindkere muljumise korral tõuseb rõhk rindkeres, eriti kui samaaegselt kaasub häälepaelte spasm. Suureneb rõhk suurtes veenides ja pea, kaela ning õlavöötme osas, lõhkevad väikesed veenid. Võib esineda nägemishäireid.

Esmaabi: Jälgida üldseisundit. Voodirežiim, hapniku inhalatsioon, vajadusel anda valuvaigistit (Tab Diclofenac) ja rahustit (Tab Diazepam). Konsulteerida ja vajadusel hospitaliseerida.

Sorteerida vastavalt hingamisfunktsioonile III või II kat

Kõhupiirkonna põrutus

Tekib kukkumisel kõrgusest, varingu alla jäämisel, löögist kõhu piirkonda.

Valu kõhupiirkonnas nii hingamisel kui kõhukatete katsumisel. Valu aja jooksul tugevneb, on esialgu kindla lokalisatsiooniga seejärel üldine kõhuvalu. Valu on püsiv. Kui on vigastatud mõni kõhuõõne elund (maks, põrn, magu), siis selles kohas tekib lihaspinge, mis võib levida üle kogu kõhu. Võib kaasuda iiveldus, oksendus, hingamine on kiire ja pindmine, pulss on kiire. Võimalik on šoki tekkimine. Löök vahelihase piirkonda võib põhjustada südame seiskuse.

Esmaabi: voodirežiim poolistuvas asendid jalad põlvedest kõverdatud. Süüa-juua mitte anda. Suud ja huuli võib niisutada. Kõhule võib teha külma mähise kuid vältida survet. Vajadusel anda valuvaigistit (Tab Diclofenac) ja rahustit (Tab Diaszepam). Konsulteerida ja vajadusel hospitaliseerida. Sorteerida vastavalt vereringe seisundile ja kõhulihaste pingele III või II kat.

Kaela ja selgroo piirkonna põrutus

Põrutus tekib kukkumisel kõrgusest sirgetele jalgadele või istmikule või tugevast löögist kaela piirkonda.

Tekib terav valu kaela või rindkere piirkonnas. Kaela põrutuse korral võib pea pööramine olla takistatud, võib olla peaasendi sundseis, võib tekkida tugev peavalu ja tasakaaluhäired, oksendamine. Kontrollida halvatuse ja tundehäirete osas. Diferentseeridas lülisamba murrust.

Esmaabi: hinnata ja jälgida üldseisundit. Pea asendit mitte korrigeerida, lamamisrežiim selili asendis. Külili asendisse mitte panna. Asetada kaelalahas. Vajadusel valuvaigistid (Tab Diclofenac) ja rahustid (Tab Diazepam).

Lülisamba rinna ja nimmeosa põrutuse korral on vastava piirkonna valulikkus, mis tugevneb liigutamisel ja lülisambale vajutamisel. Võib kaasuda iiveldus ja oksendamine, peavalu ja tasakaaluhäired. Võib tekkida tahtmatu urineerimine ja roojapidamatus. Kontrollida halvatuse ja tundehäirete olemasolu.

Esmaabi. Hinnata üldseisundit. Kannatanut liigutada minimaalselt, asetada kõvale alusele ja kindlalt fikseerida. Kui ei ole võimalik kasutada kõva alust, siis transportida kõhuli asendis. Vajadusel valuvaigistid.Vajadusel anda valuvaigistit ja rahustit.

Sorteerida (II või III kat, vastavalt neuroloogilisele ja kohalikule leiule)

Aju traumaatilised kahjustused

Ajukahjustuse õigeaegne hindamine on ülioluline kuid tihti komplitseeritud. Ennekõige hinnatakse teadvuse seisundit ja kaasuvaid sümptome (iiveldus, oksendus, pearinglus, peavalu, nägemishäired, pupilli diferents, veritsused, südametegevus, hingamine, halvatused, tasakaaluhäired, kõnehäired, mäluhäire jm). Raske ajutrauma põhjustab kooma tekke. Ajukahjustuse ulatust hinnata vastavalt GCS sümptomite väljendatusele. Esmaabi ja sorteerimine vastavalt sümptomatoloogiale (I/II kat).

Ajupõrutus

Võib teekida löögist vastu pead ning kukkumisel jalgadele või tuharatele, seljale. Ajukoes tekivad verevalumid. Iseloomulik on teadvuse hägunemine kuni lühiajalise teadvuskaoni, uimasus, lähimälu puudumine, peavalu, nõrkustunne, iiveldus/oksendus, lihasnõrkus, nägemishäired või kahekordne nägemine, tasakaaluhäired. Võib kaasuda mälukaotus. Ajukude ei kahjustu ja hilisnähtusid ei teki.

Esmaabis keerata teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse, vabastada hingamisteed, siduda haavad, kontrollida eritiste olemasolu ninast ja kõrvast. Asetada peale külm mähis. Kindlustada pea stabiilne asend, eriti transportimisel. Lamamisrežiim 10 p vältel.

Kui on esinenud kasvõi lühiaegne teadvusekadu, siis igal juhul hospitaliseerida.

Ohtlikuks tüsistuseks koljusisese rõhu tõusu tõttu on ajupitsumine.

Sorteerimisel II / III kat.

Ajuvapustus

Tekkepõhjused samad, mis ajupõrutuse korral. Tekib ajukoe kahjustus, kliiniline pilt on raskem, püsivam, võivad jääda jääknähud. Kliiniline pilt võib kujuneda kohe või süveneda pikkamööda. Teadvusetus kestab kauem (15 min kuni mõni päev). Iseloomulik on häälekas või pindmine hingamine, mis võib olla ebaregulaarne; näopunetus (harva kahvatus), laienenud/ebaühtlased pupillid, mis reageerivad loiult valgusele; oksendamine; võivad olla krambid; pulsimuutused.

Esmaabis keerata kannatanu püsivasse küliliasendisse, vabastada hingamisteed. Asetada peale külm mähis. Kindlustada pea stabiilne asend, eriti transportimisel. Lamamisrežiim 10 päeva vältel. Hospitaliseerida. Sorteerimisel I kat.

Ajupitsumus

On aju (ajupõrutus, verevalumid) või koljuluude vigastuse tüsistus. Tekib juba siis, kui ajumaht suureneb vere või tursevedeliku kogunemise arvel 70-100 ml võrra. Pärast traumat seisund esialgu paraneb ja mõne aja (minutid kuni päevad) pärast üldseisund halveneb. Tekib rahutus, peavalu, iiveldus-oksendus, iseloomulik on häälekas hingamine, punetav nägu, võimalik on palavik, pulss on aeglane ja ebaregulaarne, pupillid on erineva suurusega, võib olla ühe kehapoole halvatus lihastoonuse tõusuga (spastiline halvatus), teadvusehäire kuni teadvusetuseni. On eluohtlik seisund. Surm saabub hingamise ja vereringe seiskuse tõttu.

Esmaabiks panna kannatanu lamama kergelt tõstetud peaalusega ning tagada täielik rahu. Asetada külm mähis peale. Teadvusetuse korral keerata kannatanu püsivasse küliliasendisse, halvatud kehapool allpoole, jälgida. Kiiresti hospitaliseerida. Sorteerimisel I/II kat.

Elektritrauma

Elektritrauma sõltub teda põhjustanud voolu omadustest (alalis või vahelduvvool, voolu pinge, voolu tugevus). Elektritraumast tingitud vigastuste raskuse määrab füüsikaliste faktorite koosmõju: kudede takistus (on keha erinevatel kudedel erinev); voolu pinge (kõrgepinge ei kulge mööda organismi loomulikke juhteteid, vaid sirgjooneliselt vooluallika ja maa vahel); voolutugevus, (on kõige kahjustavam faktor); voolu tüüp (alalis- või vahelduvvool - alalisvool on tugevama kahjustava toimega). Kontakti kestvus on võrdeline kahjustuse ulatusega. Välgulöögist tingitud kahjustused on sarnased elektrilöögi kahjustustele.

Voolu läbimisel eraldub kudedes soojus, mistõttu valk kalgendub ja koed hukkuvad. Kliiniline pilt sõltub kahjustatud piirkonnast ja kahjustatud elundite füsioloogiast.

Nahal, sõltuvalt voolu toime mehhanismist, võivad olla ulatuslikud põletushaavad. Nahal, voolu sisenemisel võib olla punktitaoline väike ala, mille keskosas on III astme põletus. Nahaalune kudede kahjustus on tunduvalt ulatuslikum.

Elektrivool kahjustab närvisüsteemi ja põhjustab lihaste kramplikku kokkutõmmet, k.a südamelihas ja hingamislihased. Suure energia korral võib tekkida tugev lihapinge tetaaniliste krampidena, kuni luumurru tekkeni. Elektrilöögiga võib kaasuda lihasvalu.

Elektritrauma võib põhjustada ajusisese verevalanduse või ajukoore kalgendumise.

Siseelundite kahjustuse sümptomatoloogia meenutab muljumis-sündroomi.

Võib tekkida äkksurm, krambid, halvatus, tunde-, teadvuse-, kuulmise ja nägemishäired. Sagedasemaks otseseks surmapõhjuseks on vatsakeste fibrillatsioon (väike voolutugevus) või südame seiskumine (suur voolutugevus). Seiskunud süda võib käivituda iseenesest, kuid hingamine hingamiskeskuse halvatusest tingituna ei taastu. Seetõttu on vajalik ventileerimine.

Esmaabi elektritrauma korral.

1. Kannatanut ei tohi enne puudutada, kuni ta on vooluringist väljalülitatud.

2. Abistaja peab end isoleerima elektrit juhtivast aluspinnast. Niisked materjalid on parema voolujuhtivusega kui kuivad.

3. Hinnata elulisi näitajaid

4. Kliinilise surma korral alustada elustamist.

5. Teadvusel kannatanule/teadvuse taastumisel anda palju juua, soovitavalt mineraalvett.

6. Nahakahjustust käsitleda nagu põletushaava.

Sorteerimisel I/II/III kat. vastavalt kliinilisele pildile.

Erinevalt tavalisest pöörtakse mitme elektritraumaohvri korral kõigepealt tähelepanu elututele. Samuti on otstarbekas alustada elustamist näiliselt elutunnuste puudumise korral.