Vaakummadrats
Koljuluumurd
Diagnoosimine ei ole alati kerge. Koljupõhimiku murru korral võib olla vähene veresegune eritus ninast, kõrvadest, verevalum silmade ümber. Valulikkus kolju palpeerimisel, muhk, luuservade hõõrdumine. Teadvuskadu ei pruugi olla, samuti ajukahjustuse nähte ega koldepatoloogiat. Ohtlikud on hilistüsistused äkksurma ja kooma näol.
Näokoljuluu murru korral on lämbumise oht hingamisteedesse sattunud vere, kudede, hammaste tõttu; köharefleks on nõrgenenud või kadunud; verekaotus on alati suur (peata verejooks); põseluu murd võib põhjustada nägemise kaotust. Sellise murru korral panna kannatanu istuma ette kallutatud peaga. Alalõualuu murru korral tuleb luud kätega või kolmnurkrätikuga altpoolt toetada.
Esmaabi:
Kontrollida hingamisteede avatust, et veri ei valguks ninaneelu, hingamisteedesse
Vabastada hingamisteed
Panna kuklatoega kaelalahas
Kontrollida teadvuse taset
Teadvusetu haige keerata püsivasse küliliasendisse (koljuluu murru korral eelnevalt lahastada)
Teadvusel olev haige panna poolistuvasse asendisse
Vajadusel sulgeda verejooks kõrvast/ninast sideme abil, siduda haavad
Vältida šoki tekkimist, hospitaliseerida.
Vajadusel elustada
Koldelise koljuvigastuse korral võivad kaasuda koldelised ajukahjustused ja kliinik sõltub kahjustatud piirkonna funktsioonist. Esmaabiks on haavakorrastus ja eluliste funktsioonide tagamine. Hospitaliseerida.
Sorteeritaks I või II kat, sõltuvalt hingamise ja vereringe seisundist.
Lülisamba vigastused
Univeraalne kaelalahas
Roidemurd
Kõige sagedasem on V – X roide murd.
Roidemurrule on iseloomulik valu murru kohas, mis tugevneb hingamisel, köhimisel, liigutamisel – sellest tuleneb ka pindmine hingamine. Katsumise võib murru koht olla tuntav ja valu tugevneb. Kannatanu kallutab ülakeha murru suunas ja püüab käega murru kohta fikseerida.
Võib olla kuulda nahaalune krudin murru piirkonna komplemisel, mis viitab õhkrinna võimalusele.
Mitme roide (3 ja enam) murd võib põhjustada hingamispuudulikkust. Kui roidemurd on paralleelselt ees- ja külgosas, tekib paradoksaalse hingamisega segment. Tekib nn ebastabiilne rindkere. Roiete hulgimurd rindkere eesosas, nn. “sisselöödud rindkere” on
eluohtlik südame-, suurte veresoonte- ja kopsuvigastuse ohu tõttu. Roidemurrule võivad kaasuda õhk- ja verirind ning kopsu põrutus, vahelihase (vasaku) rebend. Sellisel juhul vererõhk langeb, südametegevus kiireneb, on šoki oht. Vahelihase rebendi korral sattuvad kõhukoopa elundid rindkere õõnde ja mõjutavad kopsu ning südame asendit ja talitust.
Esmaabi: Rindkere fikseerida ja esmaabi vastavalt kaasuvale sümtomatoloogiale. Tugeva pingega rindkeresideme tegemise ajal peab rindkere olema väljahingamisseisundis. Sorteeritakse I või III kat, vastavalt hingamisfunktsioonile.
Rangluumurd
Iseloomulik on tavaline luumurru sümptomatoloogia, vigastatud poole käe liigutamine on valulik. Murrupoolne õlg asetseb madalamal. Esmaabiks on murrupoolse käe fikseerimine kolmnurkrätikuga vastu rindkere.
Esmaabi:vigastatud poole käsi siduda kolmnurkrätikuga kaela ja seejärel laia sidemega ümber rindkere.
Sorteeritaks III/II kat.
Õlavarreluumurd
Iseloomulik on tavaline luumurru sümptomatoloogia. Esmaabis:
Käsi fikseerida kolmnurkrätikuga kaela ja kinnitada seejärel vastu rindkere nii, et side ei suruks murrukohale.
Lahastatud käsi seotakse kolmnurkrätikuga kaela.
Sorteeritaks III/II kat sõltuvalt verekaotusest ja närvivigastusest.
Küünarvarreluude murd
Murd lahastada asendis, millise ta on trauma järgselt. Kui käsi on painutatud, siis teha lahas küünarnukist sõrmedeni ja siduda seejärel kolmnurkrätikuga kaela. Lahas peab ulatuma küünarnukist kuni sõrmedeni. Kui käsi on sirutatud siis panna käe ja keha vahele polster ning fikseerida käsi keha külge.
Sorteeritaks III/II kat.
Randme-, käelaba- ja sõrmeluude murrud
Randmemurru korral lahastada küünarliigesest sõrmedeni. Üksikut sõrme saab fikseerida terve naabersõrme külge. Käsi seotakse kaela.
Sorteeritaks III kat.