
- •Kannatanu/haige seisundi hindamine
- •1. Esmane üldine hinnang
- •2. Objektiivse seisundi hindamiseks kasutatakse:
- •Teadvusehäired
- •Glasgow kooma skaala (gcs)
- •Ainevahetuslike koomade diferentsiaaldiagnostika
- •Šoki kliiniline pilt
- •Versoonte läbivoolutuse langus
- •Kannatanu asendid sõltuvalt vaevuste/vigastuse iseloomust
- •Kannatanu viimine püsivasse küliliasendisse
- •7. Elundite etapiline suremine
- •Verejooksu peatamine kätega
- •Verejooksu sõrmedega sulgemis kohad
- •Verejooksu peatamine žguti abil
- •Õhkrind, rindkere sulgemine õhkrinna korral
- •I rühm – eluohtlikud põletused:
- •II rühm – keskmise ohtlikkusega põletused
- •III rühm – väheohtlikud põletused
- •Põletuse astmed
- •Nahapõletuse ulatuse hindamise 9% reegel
- •Võõrkehad haavas, nahas/nahaaluses koes
- •Erinevate kehapiirkondade sidumine
- •Peahaavade sidumine
- •Vigastused mis võivad olla ohtlikud jäseme edasisele eluvõimele:
- •Vaakummadrats
- •Lülisamba vigastused
- •Vaagna- ja puusaluumurd
- •Soojusregulatsiooni häired
- •Organismile toimiv temperatuur sõltuvalt tuule kiirusest ja välistemperatuurist (tuule-külma indeks)
- •Sündroomid
- •Võõrkeha ninas
- •Võõrkeha kõris
- •Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
- •Kui elustamise ajal hakkab kanntanu oksendama, tuleb ta keerata kohe küliliasendisse.
- •Mürgistused
- •Vaseühendid
- •Vingugaas (co)
- •Narkojoobe sümptomid
- •Suurõnnetus
- •Isiku prioriteet
- •II transpordikategooria (Prioriteet II, kiire, märgistatakse kollaselt)
- •III transpordikategooria (Prioriteet III, mittekiire, märgistatakse roheliselt)
- •IV transpordi kategooria (Prioriteet IV, surnud, surijad - märgistatakse mustalt/siniselt/hallilt)
- •Päästemeeskonna otsustused sorteerimisel
- •Kannatanute prioriteedid sorteerimisel
- •Ravimid
- •Ravimid
- •Laeva apteegi nimekiri III c tööregioon (Eesti territoorium)
- •Ohtliku kauba apteek
- •Laeva esmaabivarustus
- •Valu rindkeres
- •Kõhuvalu põhjused
- •Korduv kõhuvalu
- •Kõhukoopa elundite haigused
- •Hingamisteede haigused
- •Südame- ja veresoonkonna haigused
- •Närvisüsteemi haigused
- •Malaaria vältimiseks manustatud ravimite registreerimise leht
- •1. Laeva nimi:…………………………………………………..
- •Kliinilised sümptomid troopiliste nakkuste diferentsiaaldiagnoosis
- •Ingvinaalgranuloom
- •Nakkushaige isoleerimine kollektiivist
- •Suukoopa patoloogia
- •Igeme verejooks
- •Kõrvahaigused
- •Võõrkeha kõrvas
- •Silmahaigused
- •Võõrkeha silmas
- •Võõrkeha silmast eemaldamine
- •Veenipunktsiooni komplikatsioonid
- •Ambu kott
- •Desinfektsioon
- •Laevahügieen
- •Aruanne laeva sanitaarsüsteemide seisukorrast
- •Haiguste kontroll ja ennetamine
- •Vaktsineerimine
- •Rasedus ja sünnitus
- •Veritsus tupest raseduse ajal
- •Laevapere liikmete ja reisijate meditsiinilise teenindamise žurnaali vorm psüühikahäired
- •Isiksusehäired
- •Malaaria profülaktika ja ravivahendite nimekiri
- •Põlveliiges
- •Hingamiselundkond
- •Seadusandlus
- •Veeseadus
Võõrkehad haavas, nahas/nahaaluses koes
Võõrkehaks võib olla pind, kalaluu, klaasikillud, õngekonks, nael, nuga jm. Võõrkeha nahast/nahaalusest koest tuleks võimalikult kiiresti eemaldada, et vältida ümbritseva koe põletiku teket. Väikesed võõrkehad võib ära uhada voolava veega, pühkida ära marlilapiga. Haavas kinni olevaid ja suuri või sügaval kudedes olevaid võõrkehi esmaabi osutamisel mitte puutuda, kuna on suure verejooksu tekkimise oht. Mõnede võõrkehade puhul, mis on sattunud suurte veresoonte lähedusse või sügavale kudedesse arvestada vereringesse edasimineku ohtu. Mõelda ka teetanuse ohule ja küsitleda eelnenud vaktsinatsiooni suhtes.
Esmaabi kudedesse tunginud võõrkeha korral:
Sulgeda verejooks
Korrastada haav
Teha side, pannes suure võõrkeha ümber vatikihi või marlirullid, et vältida võõrkeha liikumist; side asetada nii, et ta ei kataks võõrkeha
Transpordi ajaks jäse lahastada ja tõsta kõrgemale
Sügaval kudedes olev võõrkeha korral rakendada lamamisrežiimi
Pind
Puhastada nõel 70ºC piiritusega või kuumutada leegil 10-15 sek.
Puhastada nahk pinnu piirkonnas deso-vahendiga
Siseneda pinnu sisenemise kohast nõelaga naha alla ja tõsta pind üles
Haarata sõrmede või pintsetiga pinnust ja välja tõmmata
Haava piirkond uuesti desinfitseerida
Panna 48 t side Ihtolan salviga, kui eemaldumine ei õnnestunud
Vajadusel katta haav plaastriga
Nõel
Kui nõel on naha all kombatav, siis püüda eemaldada nagu pindu. Kui eemaldada ei õnnestu, siis jäse lahastada. Kui nõel on tunginud sügavale kudedesse, siis panna lamama ja konsulteerida. Vajadusel/võimalusel hospitaliseerida.
Klaasikild
Kui klaasikild on nähtav/kombatav siis püüda see eemaldada samal viisil, nagu pindki. Suurema või mittekombatava killu korral või kui see asub veresoone lähedal jäse lahastada ja konsulteerida. Sellise killu eemaldamine vajab kirurgilist sekkumist.
Õngekonks
Õngekonksu nahast eemaldamiseks võib kasutada lingu või pintsette. Selleks on kaks moodust.
Lingu kasutamine õngekonksu eemaldamiseks
Puhastada vigastatud piirkond antiseptikumiga.
Viia sobivast materjalis (niit) ling õngekonksu väljaulatava osa ja naha vahele
Vajutada pöidlaga õngekonksu nahast välja ulatava osa kaugemale otsale ja sõrmega tõsta õngekonksu nahka tungimise koha lähedalt
Sikutada linguga konks nahast välja
Haava ümbrus puhastada
Katta haav plaastriga
Pintsettide kasutamine õngekonksu eemaldamiseks
Puhastada vigastatud piirkond antiseptikumiga.
Haarata pintsettiga õngekonksu nahast väljaulatuvast osast ja tuua konksu teravik läbi naha nahapinnale
Eemaldada mehhaaniliselt konksukida
Tõmmata konks sisenemisava kaudu tagasi
Haava ümbrus puhastada
Katta haav plaastriga
Haava sulgemine
Haava sulgemisega liidetakse haava seinad ja ääred tihedalt kokku, et ei jääks verd ja haavaeritist koguvat õõnt. Mida kauem on haav lahti, seda halvem on haava paranemine ja suureneb tüsistuste võimalus. Seetõttu oleks vajalik haav sulgeda hiljemalt 6 tunni jooksul. Pindmist haava võib ka liimida või teipida. Kontrollida teetanusevaktsinatsiooni osas. Vajadusel täiendav vaktsineerimine.
Haava sidumine
Haava sidumiseks kasutatakse: Haavaplaastrit, -lappi, marlisidet, kolmnurkrätikut, võrk- e. torusidet ja isekleepuvat elastiksidet. Vatti haavale ei panda. Sidumise eesmärk on verejooksu peatamine ja haava kaitsmine. Haavalapp peab olema nii suur, et ulatab üle haava servade. Võimalusel kasutatakse steriilset sidumismaterjali.
Sidumise põhimõtted:
Haige peab olema talle mugavas asendis ja nii, et ta sidujat ei takista
Seotav kehaosa peab püsima liikumatult
Sidumise ajal peab olema jäse asendis, mis talle jääb ka pärast sidumist
Sidumise ajal tuleb pidevalt jälgida haige seisundit
Sidumist alustada keha/jäseme peenemalt osalt, liikudes jämedama suunas; jäsemetel perifeersemalt südame suunas
Ulatusliku vigastuse ja verejooksu korral hoida vigastatud kehaosa liikumatuna ja võimaluse korral ülestõstetuna.
Sidumist alustada sidemelukuga
Eelistatult kasutada klassikalist sidumisviisi (vt skeemilt)