Abi andmist mõjutavad asjaolud

1. Abistaja kui indiviid

• ettevalmistus ja treenitus

• hetke tervislik seisund

• isiksuse omadused (altruism, stressitaluvus, reaalsustaju, probleemi lahendamise võime, julgus)

• elukogemus ja abistamise kogemus

• elustiil ja kvaliteet

2. Situatsiooni ja abistaja suhe

• aistingute intensiivsus

• juhtunu lähedus

• ohtlikkuse määr

• kontrolli tunne ja vastutusstress

• traumaatilise sündmuse tüüp, kestvus

3. Kannatanu ja abistaja suhe

• vanus (vanur, täiskasvanu, laps)

• lähedus (psühholoogiline, sotsiaalne)

• seisund (füüsiline, psüühiline)

• valmisolek abi vastu võtta

4. Ühiskond

• abistamise väärtustatus

• suhtumine ohvrisse

• toetuse ja tunnustuse kättesaadavus trauma ajal ja hiljem

Abistaja 5 sammu

1. Märka, millal keegi on hädas. Hirm ja häbelikkus võivad olla põhjuseks, miks eiratakse teise vajadusi

2. Selgita hoolikalt, kas inimene tõepoolest vajab abi.

3. Otsusta, kas võtad endale vastutuse aidata teist inimest

4. Otsusta, mida saad teha.

5. Abista

Kannatanu/haige seisundi hindamine

Esimesed otsustused

• kas on ohtu abistajale?

• kas on täiendavat ohtu kannatanule?

• kas kannatanu elu on ohus ?

• kui palju on kannatanuid?

• kes võiks kohe veel abistada (helistada, aidata kanda, tagada õnnetuspaiga ohutus, aidata elustamisel jne)? Korraldused tuleb anda selgelt ja konkreetselt, kes mida teeb. Võimalusel kontrollida korralduste täitmist. Mitte ägestuda, kui keegi abist keeldub, kuna tavakodanikel puudub abistamise kohustus.

• millist abi on vaja kutsuda, millal ja kuidas seda teha? See informatsioon teatada silda.

1. Esmane üldine hinnang

1.1 teadvus (selge, häiritud, puudub)

1.2 hingamine,( vaba, häiritud, puudub)

1.3 pulss, vereringe (olemas, puudub)

1.4 verejooks

1.5 kudede terviklikkus, põletused

kehaasend, lülisamba, koljuluude, vaagnaluude jäsemeluude murrud

2. Objektiivse seisundi hindamiseks kasutatakse:

• vaatlust – üldseisund (teadvus), nahamuutused, kehaosade terviklikkus,asend, veritsused, verevalumid, võõrkehad, eritised jne., kas on aksessuaare, mis tähistavad kroonilist haigust (diabeetiku käevõrud, pass vm.)

• komplemine – hingamine, pulss, kehasoojus ja jäikus, naha niiskus, turse, valulikkus, funktsiooni häire, asümmeetria jm. Kannatanu liigutamisel olla ettevaatlik.

• kuulatlemine – hingamine, südametegevus, sooleperistaltika, häälitsused jne

• haistmine – lõhnad suust või eritistest, õnnetuskohal.

Kui on leitud, et kannatanu seisund on eluohtlik (hingamisteede avatuse, hingamise, vereringe hinnang), siis tuleb katsuda seda ennekõike korrigeerida ja alles siis jätkata järgnevaid tegevusi.

Haige uurimisel hinnata:

1. Naha ja limaskesta seisundit – niiskus, värvus, lööve

2. Vereringe seisundit – vererõhk, pulss

3. Hingamist – hingamise tüüp, sagedus, lõhn suust

4. Pupilli – reaktsioon valgusele, pupillide sümmeetria, suurus

5. Meningiaalsündroomi olemasolu – kuklakangestus

6. Lihastoonust – jäikus, sirutuskrambid, lõtvus

Reaktsioon välisärritajale

↓

REAGEERIB EI REAGEERI

↓ ↓

jälgida vastavalt vaevustele hinda hingamist, avada hingamisteed

↓

HINGAB EI HINGA

anna vajalik asend tee kaks ventileerimist

hinda vereringet

↓

____________________________

↓ ↓

PULSS ON PULSS PUUDUB

↓ ↓

Abistav hingamine Alustada elustamist

Hapnik

Veenitee

RR; pulss; läbivaatus

↓

ARVATAV PÕHJUS

↓

→ hüpotensioon/šokk/kopsuturse

↓

→ äge südamelihase infarkt

↓

→ südamerütmi häire