4) Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga.

x =V_ot + at²/2; v=v_o+at

5) Soojusmasina kasutegur

Mehhanismi kasutegur on kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhe.

Soojusmasina kasutegur η näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast muudab masin kasulikuks tööks. η = (Q_kasulik/Q_kogu) 100% η = (Q₁-Q₂₎ / Q₁ 100%

Ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud süsteemis parima soojuse ärakasutamise, st suurima kasuteguri.

Ideaalse soojusmasina kasutegur: ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud süsteemis parima soojuse ärakasutamise, st suurima kasuteguri.

Ideaalse soojusmasina kasutegur  = (T₁-T₂) / T₁ 100%, kus T₁ on soojendi temperatuur ja T₂ jahuti temperatuur.

6) Töö elektriväljas. Elektrivälja potentsiaalne energia.

Välja suvalises punktis asuval laengul on potentsiaalne energia nullnivoo suhtes. See energia on võrdne tööga, mida tuleks teha et viia keha antud punktist nullnivoole

A=W_p=qEd q-punktlaeng E-elektrivälja tugevus d-laengu kaugus energia nulltasemest

7) . Elektrivool metallides. Voolutugevusest määratud suurused.

Elektrivool metallides on elektronide suunatud liikumine elektrivälja jõudude mõjul. Elektrivälja puudumisel liiguvad metalli väliskihi elektronid korrapäratult positiivsete ioonide vahel. Elektriväljas lisandub elektronide kaootilisele liikumisele suunatud liikumine elektrijõu mõjul.VTMS: I=q/t=envS e-elektroni laeng n-elektronide konsentratsioon v-elektronide keskm. kiirus S-juhi ristlõikepindala

3. 8) Kas vedrukaalu näit oleneb sellest, kus keha kaalutakse, kas Tallinnas või ekvaatoril? Vedrukaal näitab ekvaatoril vähem. Sellel on kaks põhjust. Esiteks, Maa pole ideaalne kera vaid on veidi lapiku kujuga. Ekvaatoril on distants Maa keskmeni suurem kui Tallinnas, seega Newtoni gravitatsiooni­seaduse põhjal teame öelda, et ka raskusjõud väheneb kauguse suurenedes ja vedrukaal näitab vähem. Teiseks, Maa pöörleb ja ekvaatoril on joonkiirus suurim, mistõttu erineb pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ekvaatoril Tallinna omast ja vedrukaalu näit peab olema Ekvaatoril väiksem. Kõige olulisem mõjur on aga ekvaatori temperatuur. Temperatuuri kasvades esemed paisuvad, st nende ruumala kasvab. Ent atmosfääris mõjub kehale üleslükkejõud (nagu veeski), mis on võrdne . Nüüd kui ese paisub, siis talle mõjuv üleslükkejõud kasvab ja raskusjõu mõju väheneb. Seetõttu võivadki hästipaisuvast metallist vedrukaalud ekvaatorilt kosmosesse triivida. 9) Mitu võnget sekundis teeb matemaatiline pendel pikkusega 1 m? , mis tähendab, et ta teeb 0,5 võnget sekundis.

Pilet 7.

1) Ühtlaselt muutuv liikumine- konstantse kiirendusega liikumist nimetatakse ühtlaseks muutuvaks (kiirenevaks või aeglustuvaks) liikumiseks. a=const

2) ) Impulsmomendi jäävuse seadus-jõudude puudumisel keha impulsimoment on jääv. Iω=const

3) Absoluutselt mitteelastse põrke korral moodustavad kehad pärast põrget ühise terviku. Kehtib alati impulsi jäävuse seadus. m₁v₁+m₂v₂ = (m₁m₂)v

4) Dünaamika põhiseadus F=ma Mingi kehake mõjuv jõud on võrdne keha massi ja keha kiirenuse korrutisega.

5) . Molekulide keskmine kineetiline energia ja selle mõõt

E_k=mv²/2=3/2kT; k-Bolzmanni konstant 1,38∙10^-23 J/K; T-absoluutne temperatuur. Pri povyshenii temperatury ideal'nogo gaza na 1 K kazhdaja molekula poluchaet 3/2*1,38∙10-23 Dzh jenergii.

6) Kondensaatori mahtuvus ja sõltuvus kondensaatori mõõtmetest

C= ε_oεS/d [C]=[q]/[U]=[1C]/[1V]=[F]

ε_o-elektriline konstant ε-dielektriku dielektriline läbitavus S-plaadi pidnala ; d-plaatidevaheline kaugus

Mahtuvus sõltub plaatide mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Suurem plaadipaar seob enam laenguid. Teineteisele lähemal asuv plaadipaar seaob laenguid tugevamalt.

7) Magnetvälja põhiomadised. Magnetinduktsioon. B-vektor

Iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja. Väli on pidev, ühes ruumis võib neid olla mitu, ei oma seisumassi, omab kas nulli- või valgusekiirust. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus.Magnetvälja iseloomustab voolielemendile (L∆l) mõjuv jõud, mida nim. magnetinudktsiooniks.

Magnetinduktsioon ehk B-vektor näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B=F/ L∆l

B-vektori suund on voolu siina ja juhtme mõjuva jõu suunaga risti