3) Pöörleva ja edasiliikuva keha energia

Keha omab kineetilist energiat

Pöörleva keha energia on võrdeline keha inertsmomendiga ja nurkkiiruse ruuduga E=mv²/2 = m ω²r² / 2 = I ω² / 2

4) Ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand

1)gaasi molekulid on lõpmatu väikesed 2)põrked molekulide vahel abs. elastsed 3)nii hõre, et puuduvad molekulide vastastikmõjud. Võib E_p mitte arvestada. PV/T=const

MKTPV Võrrandi tuletamisel vaadeldakse molekulide absoluutselt elastseid põrkeid vastu seina. MKTPV väidab, et gaasi rõhk p sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast E_k ja molekuli massist m järgmiselt: p=⅔nmv² / 2 = ⅔nE_k sellest järeldub, et...(§43)

5) Külmkapi ja soojuspumba töö põhimõte.

Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat

Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust.

6) Juht elektriväljas. Elektrilise induktsiooni nähtus

Kui juht satub elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad liikuma. Positiivsed hakkavad liikuma elektrivälja suunas ja negatiivsed vastassuunas. Seal, kus jõujooned sisenevad tekib negatiivne laeng ja seal, kus jõujooned väljuvad tekib positiivne laeng.

Elektrostaatiliseks induktsiooniks nimetatakse erinimeliselt laetud laengute eraldumist elektrivälja asetatud juhis. Näiteks kui elektrivälja asetatud metallkeha kaheks osaks jaotada, siis on mõlemal osal elektrilaeng. Need laengud on suuruselt võrdsed ja märgilt vastupidised.

7) Elektrivool metallides on elektronide suunatud liikumine elektrivälja jõudude mõjul. Elektrivälja puudumisel liiguvad metalli väliskihi elektronid korrapäratult positiivsete ioonide vahel. Elektriväljas lisandub elektronide kaootilisele liikumisele suunatud liikumine elektrijõu mõjul.VTMS: I=q/t=envS e-elektroni laeng n-elektronide konsentratsioon v-elektronide keskm. kiirus S-juhi ristlõikepindala

Pilet 11.

2) Energia jäävuse seadus mehaanikas- välisjõudude töö puudumisel on koguenergia muutus null, see,tähendab et vaadeldav suurus on muutumatu e. jääv.. E=E_k+E_p=mv²/2+mgh=const

Keha või süsteemi kineetilise ja potentsiaalse energia summat nimetatakse mehaaniliseks koguenergiaks. Mehaaniline energia all mõeldakse füüsilise keha nii potentsiaalset energiat kui ka kineetilist energiat,

3) Tsentrifugaaljõud- mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. On inertsjõud.

4) Isoprotsessid

gaasist ühest olekust teise ülemineku protsess, mille korral on üks parameetritest jääv. pV/T=const

kui T=const, siis isotermiline(zavisimost' ob#ema malen'kih puzyr'kov vohduha ot davlenija pod vodoj), p=const isobaariline(process nagrevanija gaza pri pomowi dvizhuwegosja v sosude porshnja, na kotorom ustanovlen gruz), V=const isohoorne (nagrevanie gaza v zakrytom ballone).

5) Soojusenergia kvaliteet ja selle mõõt-mida kvaliteetsem on energia, seda väiksem on enroopia. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. ∆S=∆Q/T

6) Kondensaatorite jada ja rööpühendus. Elektrivälja energia.

Jada: U=U₁+U₂+U₃ 1/C=1/C₁+1/C₂+1/C₃ I=const

Rööp: U=const C=C₁+C₂+C₃ I=I₁+I₂+I₃

Laetud kondensaatori elektrivälja energia: E=CU² / 2 U-vahelduvpinge C-kondensaatori mahtuvus.

7) . Ohmi seadused. Takistuste jada- ja rööpühendus

Jadaühendus I=I₁+I₂+I₃ U=U₁+U₂+U₃ R=R₁+R₂+R₃ N=N₁+N₂+N₃

Rööpühendus: I=I₁+I₂+I₃ U=U₁+U₂+U₃ 1/ R=1/R₁+1/R₂+1/R N=N₁+N₂+N₃

Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. . Ohmi seadus vooluringi osa kohta – voolutugevus vooluringi osal on võrdeline pingega selle otstel.

I = E / (R+r) E-vooluallika elektromotoorjõud

1. 8) Tooge näiteid, kus avaldub impulsi jäävuse seadus. No impulsi jäävuse seadus avaldub kõikjal, kus on tegemist liikuvate kehade vastastikmõjuga. Eriti hästi tuleb see veel siis välja, kui liikuvad kehad on mingil libedal pinnal.

Näiteks kui uisutades keegi kokku põrkab, siis muutub kehade liikumisolek impulsi jäävuse seaduse kohaselt. Veel parem näide on piljard – piljardikuul annab oma impulsi kuulile, millega ta kokku põrkab. Kuulide liikumine pärast põrget allub impulsi jäävuse seadusele. Musternäide on veel Maa tehiskaaslase trajektoori korrigeerimine reaktiivmootoriga – kui gaas mootorist väljub, siis saab see teatud impulsi. Et kogu impulss konstantseks jääks, peab tehiskaaslane saama vastassuunalise impulsi, mis tähendab, et ta hakkab liikuma vastassuunas väljuvale gaasile.

Praktilises elus olen ma seni impulsi jäävuse seadust rakendanud täpselt ühe korra. Kohtasin kunagi pube-eas oma järjekordsel pornoretkel ilmselt naljana mõeldud internetikampaaniat, milles püüti võimalikult palju inimesi põhjapoolkeral ühel ajal hüppama panna, mille tulemusena pidi Maa oma trajektoorilt kõrvale kalduma. Kampaania ei arvestanud, et impulsile, mille Maa saab, kui kõik inimesed maanduvad, vastab täpselt sama suur vastassuunaline impulss, kui kõik inimesed üles hüppavad. Rakendades impulsi jäävuse seadust, on selgitus probleemile väga lihtne. Maa impulss olgu alguses 0, hüppajate impulss on ka 0, sest me ei liigu Maa suhtes, st kiirus on null. Vahetult pärast hüpet, aga enne maandumist liiguvad nii hüppajad kui hästi vähe ka Maa, aga pärast maandumist on hüppajate impulss jälle null. Et kehtib impulsi jäävuse seadus, siis ei saa Maa impulss ka nullist erinev olla, seega pärast hüpet ei saa Maa trajektoor olla karvavõrdki muutunud. Internetis leidub ikka idioote...

2. 9) Kui võnkeperiood on 2 s, milline on siis võnkesagedus? T= 1/f 0,2=1/f f= 5

Pilet 8.

1) ) Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. F_h = kNcosα = kmgcosα

k-hõõrdetegur, N-pinnareaktsioon

2) Newtoni seadused

Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus: Keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.

See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja

rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (keha võime iseeneses säilitada oma liikumisseisundit kui ei teda ei mõjuta kõrvalised jõud)

Newtoni teine seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma [m][a] = [1kg] [1m/s²] = [1N] jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s² .

Newtoni kolmas seadus ehk impulsi jäävuse seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F₁= - F₂ ma₁= -ma₂

m₁v₁+m₂v₂=m₁v₁´+m₂v₂

₃₎ ) Keha impulss ja impulsi muut

p=mv Keha impulsiks nimetame keha massi ja kiiruse korrutist. Keha mõju teisele kehale on seda tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv₂-mv₁=p₂-p₁= ∆p (liikumishulga muut = impulss)