Võrdlus:

ringjoone kaare pikkus s=Rα

∆s=R∆ α |:∆t

∆s/∆t =R∙ ∆ α/∆t >>> v= ωR

3) Keha impulss ja impulsi muut

p=mv Keha impulsiks nimetame keha massi ja kiiruse korrutist. Keha mõju teisele kehale on seda tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv₂-mv₁=p₂-p₁= ∆p (liikumishulga muut = impulss)

4) Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist.

5) Gaasi töö ruumala muutumisel

A=F∆x Rõhk kolvile p=F/s → F=pS Ruumala suurenemine ∆V=∆x∙s → ∆x=∆V/S

∆A=F∆x=pS(∆V/S)=p∆V 1.Isoterm- 100% saad tood 2.isobar-0-100% 3.Isohoorne – 0% 4.Adiobaatiline ∆Q=0

6) Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Soojusvahetuseta protsess

7) Takistus ja selle sõltuvus temperatuurist ja juhi mõõtmest

R=ρl/S R=R_o(1+α∆t) ρ-eritakistus l-pikkus S-ristlõike pindala

R_o-juhi takistus 0˚juures R-juhi takistus t˚ juures ∆t-temperatuuri muutus

α-takistuse temperatuuritegur

Mida suurem juhi mõõt ja mida kõrgem temp. seda suurem on ka takistus.

Pilet 16.

1) Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast.

Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind.

2) Nurkkiirus ω näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus. [ω]=[rad]/[sek]

ω= ∆ φ /∆t ∆ φ – raadiuse pöördenurk ∆t – selle moodustamiseks kujunud ajavahemik

Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v= ωR=l/t

Võrdlus:

ringjoone kaare pikkus s=Rα

∆s=R∆ α |:∆t

∆s/∆t =R∙ ∆ α/∆t >>> v= ωR

3) Impulsmomendi jäävuse seadus-jõudude puudumisel keha impulsimoment on jääv. Iω=const

4) Sirgliikumise hetkkiirus ja kiirendus

kiirus antud hetkel v=∆s/∆t kiirendus antud hetkel a=∆v/∆t

Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus

Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul ehk kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul mööda oma trajektoori.

5) Gaasi töö ruumala muutumisel

A=F∆x Rõhk kolvile p=F/s → F=pS Ruumala suurenemine ∆V=∆x∙s → ∆x=∆V/S

∆A=F∆x=pS(∆V/S)=p∆V 1.Isoterm- 100% saad tood 2.isobar-0-100% 3.Isohoorne – 0% 4.Adiobaatiline ∆Q=0

6) Elektrivälja potentsiaal füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud laengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. φ=W_p/q. Pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. q₁-q₂=U=A/q

Pinge on võrdne laengu ümberpaigutamiseks elektriväljas tehtud töö ja laengute suhtega.

Pinge on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks elektriväljas tehakse tööd 1 J.

7) Ohmi seadused. Takistuste jada- ja rööpühendus

Jadaühendus I=I₁+I₂+I₃ U=U₁+U₂+U₃ R=R₁+R₂+R₃ N=N₁+N₂+N₃

Rööpühendus: I=I₁+I₂+I₃ U=U₁+U₂+U₃ 1/ R=1/R₁+1/R₂+1/R N=N₁+N₂+N₃

Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. . Ohmi seadus vooluringi osa kohta – voolutugevus vooluringi osal on võrdeline pingega selle otstel.

I = E / (R+r) E-vooluallika elektromotoorjõud R-välistakistus r-sisetakistus.

Pilet 15.

1) p=mv Keha impulsiks nimetame keha massi ja kiiruse korrutist. Keha mõju teisele kehale on seda tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv₂-mv₁=p₂-p₁= ∆p (liikumishulga muut = impulss)

2) Inertsimoment iseloomustab süsteemi inertsi pöörlemisel ümber fikseeritud telje, see sõltub massist ja selle paigutusest telje suhtes.

Keha element massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I=m∙r² [I]= [kg] [m²]

Steiner: Kui on teada keha inertsimoment masskeset läbiva telje suhtes (I_o), saab arvutada tema inertsimomendi sellega paralleelse telje suhtes valemiga: I= I_o +ml²

m-keha mass l-telgede vaheline kaugus

3) Ideaalse soojusmasina töötsükkel -pööratava tsükliga soojusmasin on maksimaalse kasuteguriga, mis sõltub vaid soojendi ja jahuti temperatuuridest. Pole tähtis kas see on külmutusmasin või soojusmasin. Kasutegurid on võrdsed. Carnot tsükkel: on idealiseeritud soojusmasina töötsükkel, mis koosneb kahest isotermaalsest (soojusülekanne toimub const. temp) ja kahest adiabaatilisest protsessist (soojusülekannet ei toimu) Carnot tõestas, et see on suurima kasuteguriga.

A -B soojendi

B-C soojusisolatsioonn

C-D jahuti

D-Asoojusisolatsioon

4) . Kondensaatori mahtuvus ja sõltuvus kondensaatori mõõtmetest

C= ε_oεS/d [C]=[q]/[U]=[1C]/[1V]=[F]

ε_o-elektriline konstant ε-dielektriku dielektriline läbitavus S-plaadi pidnala ; d-plaatidevaheline kaugus

Mahtuvus sõltub plaatide mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Suurem plaadipaar seob enam laenguid. Teineteisele lähemal asuv plaadipaar seaob laenguid tugevamalt.

5) Magnetvälja põhiomadised. Magnetinduktsioon. B-vektor

Iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja. Väli on pidev, ühes ruumis võib neid olla mitu, ei oma seisumassi, omab kas nulli- või valgusekiirust. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus.Magnetvälja iseloomustab voolielemendile (L∆l) mõjuv jõud, mida nim. magnetinudktsiooniks.

Magnetinduktsioon ehk B-vektor näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B=F/ L∆l

B-vektori suund on voolu siina ja juhtme mõjuva jõu suunaga risti

Pilet 14.

1) Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. F_h = kNcosα = kmgcosα

k-hõõrdetegur, N-pinnareaktsioon

2) Ühtlane liikumine a=0 V=const

Keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused.

3) Absoluutselt elastne põrge- pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Kehtib nii impulsi kui ka energia jäävuse seadus.

4) Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist.

5) ) Ideaalse gaasi olekuvõrrand(Clapeyroni - Mendelejevi võrrand) seob omavahel gaasi olekuparameetreid: rõhku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul: p V = n R T , kus n on gaasi moolide arv (n=N/V; N/Na=m/M); R=kNa- universaalne gaasikonstant. 8,31 J / (K mol) ; p₁V₁/T₁ = p₂V₂/T₂ p₁V₁/T₁=const.

6) mahtuvus ja sõltuvus kondensaatori mõõtmetest

C= ε_oεS/d [C]=[q]/[U]=[1C]/[1V]=[F]

ε_o-elektriline konstant ε-dielektriku dielektriline läbitavus S-plaadi pidnala ; d-plaatidevaheline kaugus

Mahtuvus sõltub plaatide mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Suurem plaadipaar seob enam laenguid. Teineteisele lähemal asuv plaadipaar seaob laenguid tugevamalt.

7) ) Alalisvoolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus

A=qt=IUt=I²Rt N=A/t=IU=I²R

Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Q= I²Rt

Pilet 13.

1) ) Ühtlane liikumine a=0 V=const

Keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused.

2) Absoluutselt elastne põrge- pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Kehtib nii impulsi kui ka energia jäävuse seadus.