Majanduse ja juhtimise instituut (ecomen)

Majanduse ja Juhtimise Instituudi ajalugu algas 1992.aastal ning käesolevaks ajaks ta on üks suurimatest erakõrgkoolides Eestimaal, kus õppekeeleks on vene keel. Instituudis õpik üle 800 üliõpilast. Instituudil on osakonnad Tallinnas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Narvas. Antud hariduse sisu vastab Euroopa standarditele. Instituudil on partnerlussuhted ja koostöölepingud paljude kõrgkoolidega Venemaal, Euroopas ja USA-s.

Instituudis tegeleb õpetamisega üle 100 õppejõudu, üle poole nendest on teaduste doktorid ja magistrid. Õppemaks on olenevalt valitud erialast ja õppevormist erinev.

Erialad

• Ettevõtte majandus (õppekava akrediteeritud)

• Ettevõtte juhtimine (õppekava akrediteeritud)

Nende erialade raames on ligi 20 erinevat spetsialiseerumisvõimalust:

tootmise organiseerimine ja juhtimine, ettevõtte sotsiaalsfääri ja personali juhtimine, turismiettevõtete organiseerimine ja juhtimine, välismajandustegevuse juhtimine, ettevõtte kommertstegevuse õiguslik tagamine, energia- ja kommunaalmajanduse juhtimine, avalike suhete juhtimine, ärijuhtimine, turunduse ja reklaami juhtimine, logistikajuhtimine (sh sadamalogistika), ehitusettevõtte juhtimine, tootmisettevõtte majandus ja organiseerimine, ettevõtte rahandus, raamatupidamine ja audit, infosüsteemid ettevõtte majanduses, majandus ja keskkonnakaitse korraldamine.

UUDIS: 2010 aasta jaanuaris on avatud koostööks AS BLRT Grupiga Eestis esimene Tootmisjuhtimise kateeder.

Lõpetajad saavad riikliku diplomi.

Õppevormid: statsionaarne, kaugõpe, eksternatuur, õhtune, diplomijärgne.

Nominaalõppeaeg: 4 aastat.

Vastake küsimustele.

1. Mida tähendab inimese jaoks õppimine?

2. Kas teile meeldib õppida?

3. Miks teie valisite meie instituudi?

4. Kuidas teie arvate, milline on meie tudeng?

Ameerika tudengi murelik maailmapilt

Milline on Ameerika tudeng? Mida ta elust arvab ning mis on talle oluline?

Seda on aastakümnete jooksul uurinud USA ühe ülikooli sotsioloogide uurimisgrupp. Igal aastal on küsitletud tuhandeid esimese kursuse tudengeid üle kogu Ameerika ning nii on võimalik võrrelda arvamuste muutusi aastakümnete jooksul. Mida näitas eelmisel aastal õpinguid alustanute küsitlemine?

1.Ameerika tudeng ei hooli enam poliitikast. Huvi on madalaimas seisus kui kunagi varem pärast Teist ilmasõda. Vaid kolmandik tudengitest arvas, et „päevapoliitika tähtsamate sündmuste regulaarne jälgimine on oluline President Kennedy ajal arvas sama aga kaks kolmandikku vastanutest.

2. Ühiskondlikult kasulik tegevus on tudengite seas OUT. Arvamust, et ühiskondlikult kasulikku tööd on vaja teha, toetas vaid napp veerand vastanutest. Ka see näitaja on viimaste aastakümnete jooksul langenud. Väite „Rassisuhete normaliseerimise eesmärgil peetav ühiskondlik töö on vajalik“ pooldajate arv on ainuüksi viimase kahe aasta jooksul kahanenud 6 protsendi võrra.

3.Legaliseerida marihuaana! Nii arvas 32% tudengitest. Veel seitse aastat tagasi oli marihuaana pooldajaid kõigest 16%.

4. Homod vabaks! Homoseksuaalsete isikute tegevuse pärssimist seadusandlikult ja politsei poolt pooldas kolmandik tudengitest. Veel kümme aastat tagasi pooldas seda 52% esmakursuslasi.

5. Samas esindasid tudengid ka mitmeid konservatiivseid vaateid. Surmanuhtluse kaotamist pooldas vaid viiendik ning see tähistab küsitluste ajaloos selgemat toetust surmanuhtlusele. Kolmveerand tudengitest arvas, et „kohtud suhtuvad kurjategijatesse liiga leebelt“. Samuti suhtusid tudengid negatiivselt valitsuse plaanidesse tõhustada kontrolli tulirelvade müügi üle. Tudengid olid kuritegevuse leviku pärast mures, ning seda rohkem kui kunagi enne.

6. Rahamured on aktuaalsed. Viiendik vastanutest kahtles, kas alustatud ülikooliteed suudetakse rahaprobleemide kiuste lõpuni käia. Kolm aastakümmet tagasi oli selliseid kahtlejaid vaid 8% vastanutest. Tudengid sõltuvad üha enam laenudest ning kardavad, et finantsprobleemid võivad osutuda ületamatuteks. Stress on selgelt üha levinum nähtus, Ameerika ülikoolides. Tervelt veerand tudengitest tunnistas, et „ei jõua kõigega toime tulla“. Stressist annab tunnistusi ka suitsejatearvu pidev kasv viimase seitsme aasta jooksul Selle ajaga on suitsejate arv tõusnud 9 protsendilt 13%le. Õlut joob regulaarselt 535 Ameerika tudengitest, mis peaks samuti olema Eesti vastavast näitajast mõnevõrra väiksem. Veel 1981, aastal jõu regulaarselt õlut kolmveerand Ameerika tudengitest.

Silver Mändsalu.