3. Moodustajate grammatilised seosed: rinnastav ja alistav seos, predikatsioon. Alistuse liigid: ühildumine ja rektsioon.

Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Neid nimetatakse grammatilisteks sellepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:

a) muutetunnused: käändsõnade arvu- ja käändetunnused, tegusõnade arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused;

b) abisõnad: peamiselt kaas- ja sidesõnad.

Eesti keele seisukohast on grammatilised seosed väga olulised, sest just need seosed ühendavad moodustajad suuremateks moodustajateks ja lõpuks terveks lauseks.

Grammatilisi seoseid on kolme liiki -- rinnastus, alistus ja predikatsioon.

Rinnastus ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid, nt Mees istutas aeda õunapuud ja marjapõõsad. Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, käesolevas näitelauses ja. Rinnastusseos ühendab alati samu lauseliikmeid ja seetõttu lauseliikmete määratlemise seisukohast see oluline ei ole.

Alistus ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, mille puhul alistav moodustaja ehk põhi tingib alistuva moodustaja ehk laiendi. Kui põhja grammatiline vorm ja/või grammatiline tähendus tingib laiendi samasuguse grammatilise vormi, siis on tegemist ühildumisega ehk kongruentsiga.

Näiteks nimisõna laiendav omadussõna on nimisõnaga samas käändes ja arvus, s.o omadussõnaline laiend ühildub nimisõnalise põhjaga käändes ja arvus: ilus tüdruk, ilusale tüdrukule, ilusatest tüdrukutest. Viisakusmitmusega lauses Teie, noormees, olete haige tingib öeldistäite haige grammatilise vormi mitte aluse grammatiline vorm, vaid tema grammatiline tähendus (ainsustähendus). Niisugust ühildumise eriliiki nimetatakse sisuliseks ühildumiseks.

Kui põhja leksikaalne tähendus ja leksikaalne kuju määrab laiendi vormi, siis on tegemist sõltumise ehk rektsiooniga. Põhja leksikaalsest tähendusest ja kujust võib oleneda käändsõna kääne või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt heitis voodisse, aga tõusis voodist; osales talgutel, aga võttis osa talgutest; uhke poja peale, aga halastamatu poja vastu; verbi käändeline vorm, nt tahab laulda, aga hakkab laulma, ning lauselise moodustaja sidesõna, nt Noored räägivad, et elu on ilus.

Predikatsiooniseos on moodustajate vastastikune tingitus, ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Predikatsiooniseoses on alus ja VP: öeldisverbist (VP peasõnast) oleneb aluse olemasolu lauses ja tema tähendus, alus omakorda ühildab verbi isikus ja arvus. Selline seos on nt sõnavormide poisid ja loevad vahel lauses Poisid loevad seiklusjutte. Ühelt poolt eeldab verbivormi loevad kasutamine öeldisena, et lauses on inimest märkiv alus (kui verbivormiks oleks nt loetakse või hämardub, siis alust olla ei saaks). Teiselt poolt tingib aluse poisid mitmusevorm ka öeldise mitmusevormi.

grammatilised seosed

/ | \

/ | \

rinnastus ehk alistus ehk predikatsioon

koordinatsioon subordinatsioon

/ \

/ \

ühildumine ehk sõltumine ehk

kongruents rektsioon

Omavahel grammatiliselt seotud moodustajad kujundavad süntaktilise tarindi. Rinnastusseoses moodustajatega tarind on rindtarind ehk koordinatiivtarind, nt mees ja naine; väike, aga tubli; Taevas läks pilve ja hakkas vihma sadama. Põhjast ja laiendist koosnev tarind on põimtarind ehk subordinatiivtarind, nt Ma tean, et sul on raske. Lause ise on predikatiivtarind.

ÜLESANDED 1. Parandage ühildumise ja rektsioonivead. 1. Eelmise nädalal käisin komandeeringule Brüsselis. 2. Juba esmaspäeval õhtul saime kokku Romanoga, jõin koos veini ja arutasime teisipäevasele koosoleku teemasid. 3. Järgmine hommikul oli mul tervis pisut korrast ära, aga läbirääkimised oli edukad. 4. Õhtul käisin komisjoni liikmetega teatrisse kuulsa ooperit vaatamas ja pärast selle läksime restoranis. 5. Kolmapäeval arutasid koosolekus põllumajanduspoliitikast ja looduskaitsest. 4. Õhtul käisin sõbra Romano pool kodus, rääkisime kõiksugu huvitavate asjadest. 5. Sain tuttavateks ka Romano õe ja vendadega, kes on tundud muusik. 6. Reedel oli komandeeringus viimase päev, kohtusin veekord Itaaliast kolleegidega ja olidki käes aeg koju sõita. 7. Rahad sai ka otsa, sest lennujaamast tax free poest ostsin uue Kenzo lõhnaõlid.

Rektsioonist

Laiendi vormi kaupa tegussõnu, mille rektsioon eesti keeles vene keelest erineb.

1. kohaväljendid – nii välis, kui sisekohakäändega, ka kaassõnaga.

Latiivne (kuhu?) jääma, jätma, kaduma, kaotama, peituma, peitma, ununema, unustama, ehitama, kirjutama, kogunema, kuuluma, mahtuma

Separatiivne (kust?) leidma, otsima, ostma, saama, han kima, muretsema (=hankima), varuma, varastama, puuudma, kaduma, lugema, küsima, pärima=uurima, õppima, laenama, paluma, pärit olema, pärinema

Kohakäände vorm

Sisseütlev: haigestuma , jääma(=haigestuma), nakatuma, nakatama, surema, puuutma, suhtuma

Seestütlev jätkuma, piisama, küllalt olema, aitama tüdinema, väsima, lahtuama, lahku minema, huvituma, innustuma, vaimustuma, hoogu sattuma, osa võtma, aru saama, teadlik olem,a välja tegema, võitu saama, üle saama, maha jääma, kahju iolema, lugu pidama, kinni hoidma

Alaleütlev: keskenduma, järgnema, tutvustama, mõtlema, meelde tuletama, vastu pidama, toetuma, tuginema

Alalütlev: olema/hakkama + külm, igav, lõbus, kiire, piinlik, häbi;

Verbidega käskima, paluma, lubama, keelama, aitama, soovitama, võimaldama (kui kaasneb –dainf) vene keel kasutab siin daativit, seega vene laiend latiivne, eesti laiend lokatiivne.

Kaasaütlev abielluma, kaasnema, võrduma, sarnanema, sarnane olema, liituma, liitma, ühinema, ühendama, algama, alustama, lõppema, harjuma, kohanema

Sihitise e objekti käänded, ainult partitiivi: aitama, abuistama, juhtima, juhendama, soodustama, soosima, usaldama, uskuma, vajama, valdama, teenima, imetlema, segama, häirima, tüütama, kuritarvitama, ähvardama, kadestama, austama, järgima, jälgima, kaebama, kurtma, kohtlema, käsitsema, käskima, keelama, meenutama, nautima, tutvustama, hingama, mängima, üõpetama, harrastama, taga rääkima, taga aajama, tähele panema.

Olulisemaid kaassõnu:

üle – rõõmustama, kurvastama, imestama, vaidlema, arutlema, aru pidama, nõu pidama, uhke/rõõmus olema, kaebama, kurtma

vastu - huvi tundma, eksima, võitlema, vahetama, kindlustama

poolest -erinema, sarnanema

poole - püüdlema, pöörduma,

kallal – töötama, nokitsema, vaeva nägema,

all -kannatama,

peale – mõtlema, halastama, kaebama, solvuma, pahane olema, vihane olema, haukuma

eest – maksma, võitlema, põgenema

ÜLESANDED 1. Parandage vead. 1. Raamat jäi kirjutuslaua sahtlis. 2. Kirjaniku teosed, millest praegu meenutame, ilmusid kordustrükis kümme aastat tagasi. 3. Imestasime tema käitumist. 4. Kas sa võiksid aidata minule seda rasket teksti tõlkida? 5. Unustasin auto võtmed mantli taskus. 6. Mulle oli igav seda filmi teist korda vaadata. 7. Jaan kaebas politseile naabritest. 8. Haige kaebas arstile oma tervisest. 9. Vanemad inimesed haigestuvad sageli vähist. 10. Kas pool kilo suhkrut piisab moosi keetmiseks? 11. Nad peaksid arvestama sinu olukorra. 12. Arst lubas patsiendile haiglast koju minna. 13. Kõik tema väited tugunevad isiklikul kogemusel. 14. Busside väljumisaegu võite küsida infoletis või vaadata internet. 15. Andekad noored korvpallurid osalesid tähtsas turniiris. 2) Raili Pool „Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi“ (Tartu Ülikooli kirjastus) Harjutused 9, 10, 11, 12 lk 13-15.