3. Riskikapital ja riik

Riskikapitali pakkuvad ettevõtted valivad välismaale investeerides pigem mingisuguse regiooni kui ühe riigi (Manigart et al, 2000). See on eriti aktuaalne siis, kui teatud regioonis asuvad riigid on väga väikesed. Näiteks võib tuua Baltiriigid, mida käsitletakse ühtse regioonina suurte

riikide poolt. 2002. aasta algul hakati arutama ja ette valmistama Balti Riskikapitali Assotsiatsiooni loomist. Jõuti järeldusele, et praegusel hetkel on Eesti, Läti ja Leedu eraldiseisvana riskikapitali

jaoks liiga piiratud turud. Riskikapitali investeeringute ligimeelitamiseks tuleb luua

Balti riikide ühtne turg. Tuleb rõhutada, et initsiatiiv selleks tuli

riigi poolt. Eestis tegeleb sellega praegu Majandusministeerium….

http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/majanduspoliitika/2003/2003/6_Ettevotluspol/53_Koomagi.pdf

3. Kes on riskikapitali pakkujad

Riskikapitali pakuvad fondid, äriinglid (jõukad eraisikud) ja suured ettevõtted (korporatiivne riskikapital).

Riskikapitalifondid on tavaliselt spetsialiseerunud geograafiliselt, tehnoloogia või sektori lõikes ning ka investeerimisetapiti. Spetsialiseerumist Eestis segab turu väiksus, mistõttu on see enam suurtel riskikapitaliturgudel tegutsevate fondide privileeg.

Suurimad riskikapitali pakkujad on traditsiooniliselt olnud tegevad Ameerikas, kuid kiirelt on kasvamas ka Euroopa, India ja Hiina riskikapitaliturg. Kuna riskikapitaliturg on olemuselt regionaalne (kehtib nn kahe autosõidutunni reegel), siis võtab selle kujunemine koos majanduse arenemisega ja rikkuse kasvuga alati aega. Nii ka Eestis peaks peamine riskikapital tulema ikka Eestist või naaberriikidest.

Fondid eelistavad enamasti minimaalselt 1 miljoni euro suuruseid investeeringuid ja on nõus investeerima ettevõttesse pigem juhul, kui ettevõtjatel on ette näidata arvestatav käive, mis tõestab nõudlust toote või teenuse järele. Isegi väga lubava äriplaani vastu üldjuhul raha ei investeerita, see oleks liiga riskantne. Seni peavad ettevõtjad läbi ajama tavaliselt omavahenditega või tuttavatelt kaasatud rahaga. Seetõttu on firma loomise ja käivitamise etapp ettevõtjale ka kõige raskem ja võib alafinantseerimise tõttu jäädagi teostamata. Alustavate ettevõtete rahastamine on olnud Eestis ka EASi poolt suhteliselt tagasihoidlik. Eestis on 2007. aasta sügisest käivitumas riiklik Arengufond, mille eesmärk on seda finantseerimistühimikku täita.

Päris alustavasse firmasse on tavaliselt nõus investeerima äriinglid. Äriinglid on rikkad eraisikud, kes soovivad mingi osa oma isiklikust rahast ja ka oma tööajast pühendada uutele äridele, tihti minnes n-ö uuele ringile.

Päris alustavasse firmasse on tavaliselt nõus investeerima äriinglid. Äriinglid on rikkad eraisikud, kes soovivad mingi osa oma isiklikust rahast ja ka oma tööajast pühendada uutele äridele, tihti minnes n-ö uuele ringile. Äriinglite investeeringud jäävad suurusjärku 150 000– 300 000 eurot. Eelistatud oleks äriingel, kes lisaks rahale pakuks ka oma ettevõtluskogemusi (parima võimalusena samast sektorist) ja kontaktivõrgustikku. Alustav ettevõte vajab tihti sellist toetust isegi enam kui raha (nn tark raha).

Ka edukad ettevõtted pakuvad tihti riskikapitali. Nad otsivad huvitavaid tooteid ja teenuseid oma sektorist ja on huvitatud nende arendamisse investeerimisest. Soovitakse olla kohal, kui toode äriliselt edukaks osutub, kaasates sellega toote oma portfelli. Korporatiivset riskikapitali on reeglina kõige keerulisem kaasata. Erinevalt finantsinvestorist ei sea korporatiivne investor eesmärgiks oma osaluse müüki.

Kui arvatakse, et riskikapital ajab taga vaid kõrgetehnoloogiat, siis praktika näitab, et suurem osa riskikapitali investeeringutest ei ole seotud uute tehnoloogiatega. Tegemist on kas olemasoleva tehnoloogia edukama kommertsialiseerimisega või uue ärimudeli juurutamisega.

Majandus24»Juhtimine»Artiklid

Andres Juhkam, Laenuvaatlus.ee

http://majandus24.postimees.ee/762716/kes-pakuvad-riskikapitali