2. Milleks on vaja riskikapital?

3. Eesti rikikapitali turu ülevaade

http://www.rmp.ee/uudised/juhile/lahiaastatel-on-oodata-omakapitali-pakkumist-kuni-500-miljonit-eurot-2014-05-29?Print=1&popUp=1

Euroopa Riskikapitali Assotsiatsiooni EVCA andmetel teostati kogu Baltikumis 2007. a kokku investeeringuid 75,5 mln EUR, millest 69,8 mln EUR olid väljaostud ja 4,75 mln EURi laienemisfaasi investeeringud. 2007. aastal teostati Soomes kokku ca 996 mln EUR investeeringuid. Võrreldes kogu Baltikumi investeeringute mahtu Soome vastava näitajaga, siis on vahe rohkem kui kümnekordne. Nimetatud faasidesse Arengufond ei investeeri. Ka ei ole eelnevad analüüsid tuvastanud nendes faasides

otsest turutõrget ja seega riiklikku sekkumise vajadust.

EVCA andmetel teostati riskikapitalifondide poolt seemne ja varasesse faasi kogu Baltikumis 2007. a investeeringuid kokku 3 ettevõttese kogusummas 0,95 mln EURi, kusjuures seemnefaasi investeeringuid ei teostatudki (NB! andmed ei sisalda äriingleid ja strateegilisi investoreid). Võrdluseks, Soomes teostati seemne ja varasesse f

aasi 2007. a kokku investeeringuid 169 ettevõttesse summas 70,8 mln EURi 2.

Ajaloolisi põhjuseid arvesse võttes on mõneti arusaadav, et võrreldes arenenud turgudega on Eesti varases faasi riskikapitaliturg lapsekingades. Samas, kõrvutades olukorda Kesk- ja Ida-Euroopa (edaspidi: KIE) riikidega, on pilt sarnane. Regioonis kokku kasvas juba 2006. a riskikapi-

talifondide investeerimisaktiivsus 2005. aastaga võrreldes märkimisväärselt – kolmekordistudes – ulatudes 1,67 miljardi EURini. Võrdluseks Eestis kahanesid riskikapitalifondide poolsed inves-

teeringud 2005. a 12,7 mln EURlt 2006. a 4 mln EURni. Absoluutmahtudes on selles regioonis liidriteks Ungari, Tsehhi ja Poola. Peale Eesti kahanesid investeeringud vaid Lätis ja jäid enam-vähem samale tasemele Slovakkias. Isegi kui mõningal määral Balti riikide statistika objektiivsuses kahelda (mõned väikeste investeerimisettevõtete tehingud võivad olla kõrvale jäänud, samuti

ei sisalda see ilmselt nn mitteinstitutsionaalseid investoreid ja ettevõtete omavahelisi tehinguid), siis suurusjärgulised erinevused näitavad kahtlemata objektiivselt meie pikka teed arenenud riskikapitalituruga riikide sekka.

Kui eelmisel lehel käsitleti riskikapitali investeeringute mahtusid absoluutarvudena, siis veelgi võrreldavama pildi saab riikide SKP ja investeeringute suhte kõrvutamisel.

Nagu eelmiselt lehelt nähtub, edestas Eesti investeeringute kogumahult 2005. aastal Horvaatia…..

http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Publikatsioonide%20failid/RR%20Riskikapitali%20investeeringud.pdf

Joonis2. Vakantsid 2014 a. II kvartali jooksul tegevusala lõikes

Allikas: (Eesti Töötukassa 2014)

Vakantside arvust võib märgata, et kõige rohkem tahetakse lihttöölisi, teenindus- ja müügitootjaid ja ka oskus- ja käsitöölisi.

Töötukassa tööjõuvajaduse uuringu andmetel tuleb välja, et kõige sagedamini soovitakse spetsialiste palgata haridusvaldkonnas, tervishoiu, kutse-teadus ja tehnikategevuse valdkonnas. Põllumajanduses, transpordi sektoris, veevarustuses ning majutuse-toitlustuse valdkondades vajatakse aga rohkem lihttöölisi. Juhte soovitakse palgata mitmetesse valdkondadesse, kuid kõige sagedamini kaubanduse, majutuse-toitlustuse ning kutse- ja teadustegevuse valdkonda. Oskustööliste puhul soovitakse palgata sagedamini töötlevas tööstuses, kuid ka põllumajanduses, veonduses/laonduses ning majutuse-toitlustuse valdkonnas.

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövajaduse prognoosis aastani 2017, mida teostati 2010 aastal, on mainitud ka prognoosi haridustaseme lõikes. Prognoos viitab tänasest veidi suuremale vajadusele kutseharidusega töötajate järele, kuid sõltuvalt harust on tulemused üsna erinevad. Üldiselt võib siiski välja tuua kasvava vajaduse kõrgema haridustasemega töötajate järele. Tulemuste tõlgendamisel tuleks arvestada ka sellega, et prognoosis pole arvesse võetud võimalikku nõudmiste kasvu hariduse osas ametialagrupi sees.