TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Majandusteaduskond

Rahanduse ja majandusteooria instituut

Majandusteooria õppetool

Afag Gusseinzade

Riskikapital ja riskikapitali fondid eestis

Referaat

Juhendaja: Ilzija Ahmet

Tallinn 2015

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3

2. Riskikapitali määratlemine 4

2.1. Mis on riskikapital ja riskikapitali fond? 4

2.2. Milleks on vaja riskikapital? 5

3. EESTI RIKIKAPITALI TURU ÜLEVAADE 6

4. RISKIKAPITAL JA RIIK 8

5. KES ON RISKIKAPITALI PAKKUJAD 9

5.1. Riskikapitali fond 11

KOKKUVÕTE 12

VIIDATUD ALLIKAD 13

1. Sissejuhatus

Riskikapital (venture capital) on üsna vähelevinud ja teaduslikult lõpuni lahti mõtestamata termin. On püütud koostada arvukalt erinevaid definitsioone, kuid enamuse poolt aktsepte eritav puudub. Osa autoreid käsitleb riskikapitali kui riskantset kapitali (risk capital), osa püüab hoopis põhirõhu asetada riskikapitali raamatupidamislikule ja ettevõttemajanduslikule käsitlusele. Antud artiklis püütakse riskikapitali mõistet avada laiemalt. Eesmärgiks on jõuda välja interdistsiplinaarse

lahenduseni ja näidata kokkuvõtlikult, et riskikapitalil on ühiskonnas täita väga tähtsad funktsioonid. Oluline rõhuasetus tehakse antud artiklis riskikapitalile kui tõhusale

majanduspoliitilisele instrumendile. Sellele argumendile on leitud nii teoreetiline kui

ka empiiriline tõestus. See tuleneb sellest, et riik kui majanduspoliitika elluviija, võib olla ka oluline riskikapitali pakkuja. Seega saab riik oluliselt mõjutada riskikapitali turu toimimist (eriti intressimäärasid) ning selle kaudu nii otseselt kui kaudselt ka ettevõtluskeskkonda. Enam tekitab küsimust see, kas selline sekkumine on kasulik ehk kas selline riigipoolne interventsioon suurendab tervikuna ühiskonna heaolu või ainult teatud subjektide oma. Nii nagu oletada võib, on antud temaatika väga diskussiooniline ning ühest lahendust kindlasti ei olegi, sest paljuski oleneb see riigi majanduskorrast ja majandusstruktuurist. Majanduspoliitika ühe põhivaldkonna – protsessipoliitika raames tehtut hindavad reeglina erinevalt liberaalid ja sotsiaaldemokraadid. Meetmete hindamine õigeks ja valeks jääb väga suhteliseks. Antud artiklis tuuakse välja nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. Nende analüüsimine ja järelduste tegemine aitab oletatavasti ka Eestil selles küsimuses ratsionaalsemat suunda võtta, sest riskikapitaliturg on Eestis alles algstaadiumis.

2. Riskikapitali määratlemine

   1. Mis on riskikapital ja riskikapitali fond?

DEFINITION of 'Venture Capital'

Money provided by investors to startup firms and small businesses with perceived long-term growth potential. This is a very important source of funding for startups that do not have access to capital markets. It typically entails high risk for the investor, but it has the potential for above-average returns.

INVESTOPEDIA EXPLAINS 'Venture Capital'

Venture capital can also include managerial and technical expertise. Most venture capital comes from a group of wealthy investors, investment banks and other financial institutions that pool such investments or partnerships. This form of raising capital is popular among new companies or ventures with limited operating history, which cannot raise funds by issuing debt. The downside for entrepreneurs is that venture capitalists usually get a say in company decisions, in addition to a portion of the equity. http://www.investopedia.com/terms/v/venturecapital.asp

Riskikapital on defineeritud kui kindlustamata kapital börsil mittenoteeritud ettevõttesse omakapitali kujul (või võlakirjadena, millel on omakapitali jooni) kindlaks perioodiks, et saada osa kiiresti kasvava ettevõtte turuväärtusest (Timmons et al, 1977). Riskikapital on riskifinantseerimise vorm, mis esineb enamasti omakapitalina (Virtanen 1996). Eestis on

püüdnud riskikapitali defineerida Tartu Ülikooli rahandusprofessor Vambola Raudsepp (1999): “Riskikapital – märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse või uude ettevõttesse investeeritud kapital, mille edu šansid on ebakindlad.”

Viimase kümnendi jooksul rõhutatakse, et riskikapitalist pakub rohkem kui ainult raha ettevõtjale. Riskikapital on rohkem kui raha (Timmons 1994). Teades, et riskikapitali hind on teistest finantsinstrumentide omast reeglina kõrgem, võib tekkida küsimus, miks seda üldse kasutatakse. Osa autoreid (Amit et al, 1998) rõhutab riskikapitali teooria juures mikroökonoomika kursusest tuntud informatsiooni asümmeetria teemat. Viimane on oskuslikult seotud rahandusteooriaga. Olgu riskikapitaliprojekti oodatavad rahavood tähistatud tähega R. Oodatav rahavoog sõltub osaliselt jõupingutusest, mis tehakse ettevõtja poolt (e) ja osaliselt projekti kvaliteedist (q). Lisaks sõltub väljund ka juhuslikust liikmest, u, mille oodatav väärtus on 0.

Seega on oodatav rahavoog järgmine (Ibid., 1998): R(e,q)+u

Tuleb arvestada, et (e), mis ei ole jälgitav riskikapitalisti poolt, viib agentuurikonfliktini ning (q), mida ei tea samuti riskikapitalist, taandub negatiivse valimi (adverse selection) probleemile (Ibid., 1998). Mittebörsiettevõtete omanike ja börsil noteeritud ettevõtete omanike suurim erinevus seisneb selles, et esimesed kannatavad infovaeguse all (Manigart et al, 2000). Infovaegus aga suurendab riski (Ibid., 2000). Seega võib väita, et

informatsiooni asümmeetria suurendab samuti riski ja seega investeerimisteooria kohaselt peab tõusma ka nõutav tulunorm. Siiski ettevõtjaliku rahanduse (entrepreneurial finance)

kontekstis sellist ühest vastavust riski ja nõutava tulunormi vahel ei eksisteeri (Virtanen 1996). Üks olulisemaid põhjusi on jällegi välja toodud informatsiooni asümmeetria.

http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/majanduspoliitika/2003/2003/6_Ettevotluspol/53_Koomagi.pdf