3.15 Kirjelda asukohapõhist struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?

Allüksused paiknevad erinevates kohtades. Tipus on juhatus ning siis piirkonnad, kus tootmine toimub.

+ organisatsioonikohandatavus mitmesuguste keskkonnatingimustega ja klientide väga erinevate nõuetega (sihtrühma vajaduste parem tundmine ja rahuldamine)

+ollakse tarbijale lähemal

–koordineerimiseks vajatav arvukas haldusaparaat

- võidakse varjata tulusid, reostada keskkonda

3 .16 Kirjelda tarbija/kliendipõhist struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?

Peetakse silmas tarbijate erinevaid huve ning allüksused luuakse suhtlemaks klientide eri rühmadega(üksikkliendid, väikeettevõtted, suurettevõtted). Juhatus ning talle järgneb teisel tasandil jaemüük, hulgimüük, müük valitsusele, müük tootmisele.

+ saab kasutada erinevate klientide teenindamiseks vajalike erioskustega spetsialiste (pareneb teenindamine; tugevneb tähelepanu lõpptulemusele)

+ juhtimine on detsentraliseeritud (juhtidel suur vabadus tegutsemiseks)

– osakondade tegevuste integreerimiseks vajaminev suur arv haldusjuhte. ei ole igal pool kasutatav; keeruline allüksuste tegevust koordineerida

3.17 Kirjelda maatriksstruktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?

A llüksuste tegevus on nii vertikaalselt kui horisontaalselt õiguslikult ja suhtlemise kaudu omavahel seotud - püütakse lühendada suhtlemisteid ja ühtlasi keskendada tähelepanu ja pingutused lõpptulemusele. Rakendatakse sageli konkreetse projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks.

+ võimaldab suurt paindlikkust organisatsiooni kujundamisel; projektirühmad konkreetsete probleemide lahendamiseks ; projektijuhil õigus määrata, mida ja millal teha; uuenduslik

– suured halduskulud (kalliduse tõttu tegevusharu küpsuse faasis ei kasutata); aeganõudev; juhtide paljususe tõttu vastuolud õigustes, varude eraldamises, erialases rollis.

3.18 Iseloomusta organisatsiooni võreehitust, mis on selle plussid ja miinused?

Võreehitus on meeskonnatööl ning igasuunalisel ja piiramatul suhtlemisel põhinev organisatsiooni siseehituse muster.

+ tgevused korraldatakse ja kohustused täidetakse mitmekesi ja pühendatuse najal; probleemi lahendab inimene, kel on vajalikud oskused, kogemused ja mõju seda kõige paremini teha; valitsevad koostöö ja eestvedamisseosed; inimesed on võrdsed organisatsiooni liikmed ehk partnerid;

- ei sobi inimestele, kes vajavad kindlat ülemust, suunamist ja juhendamist; sobib vaid väikeettevõtetele.

3.19 Kirjelda projektipõhist struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?

Projektipõhises org-is on moodustatud projektirühmad spetsialistidest, kes tegelevad ühe kindla ettevõtmise või tootega, mida juhib projektijuht.

+ rühmades osalevad inimesed tunnevad oma eriala ja suudavad teha häid otsuseid

- lühiajalised, kestavad vaid projekti ajal.

3.20 Mis on kontsern?

Kontserni moodustab emaettevõte koos tütarettevõtetega. Varem moodustati enamik kontserne sama tootmissuunaga ettevõtetest (nn horisontaalne kombineerumine), kuid nüüd moodustatakse kontserne põhiliselt diversifikatsiooni põhimõttel, s.o tootmistegevuse mitmekesistamise ja riskide hajutamise eesmärke silmas pidades.

3.21 Miks organisatsioonid koonduvad kontsernidesse?

Kontserni koondunud ettevõtted suudavad efektiivsemalt ära kasutad olemasolevaid ressursse neid omavahel jagades ja saavutavad nii konkurentsi eelise.

4. Organisatsiooni areng

4.1 Kuidas mõista organisatsiooni arengut?

On org muutumine ajas, mis sõltub org. sisemiste tegurite ja välimiste faktorite koosmõjust

4.2 Mis on organisatsiooni elukäik? Elutsükkel?

Elukäik on organisatsiooni elutsüklite jada, komplekssete tsükliliselt esineda võivate muudatuste protsess, mis algab organisatsiooni loomisega ja lõpeb organisatsiooni likvideerimisega. Org elutsükkel on organisatsiooni elukäigu jooksul korduda võiv spetsiifilisteks arengufaasideks jagunev muudatuste protsess.

4.3 Mis on omane erinevate elukäigu etappidele - asutamine, varajane areng, kasv, kestmine, langus, lõpetamine?

Asutamisetapile on omane äriideede hindamine, struktuur puudub, juhtimine on loominguline, personal koosneb asutajate ringist, eesmärkideks on unistused, suur paindlikkus, puudub tasustamine.

Varajane areng- katsetatakse ideid, eesmärkiks ellujäämine, struktuur on tsentraliseeritud, personaliks asutajad ja nende sõbrad, tasustamine on subjektiivne, töötatakse kahjumiga.

Kasv – starateegia kasvule orienteeritud, personali on lisandunud mõned professionaalid, eesmärgiks käibe kasv, paindlikkus keskmine.

Kestmine – kasumile orienteeritud strateegia, struktuur dünaamiline, juhtimine demokraatlik, eesmärgid kasum ja käive, töötatakse kasumiga.

Langus – ellujäämisele orienteeritud strateegia, struktuur ja juhtimine bürokraatlik, planeerimine formaalne, eesmärk ellu jääda, väga väike paindlikku, kahjum.

Lõpetamine – kiire ja efektiivne likvideerimine, eesmärk tegevuse lõpetamine, paindlikkus puudub.