- •Juhtimise alused: eksamiküimused 2007
- •1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud
- •1.1 Juhtimise definitsioon
- •1.2 Organisatsiooni definitsioon
- •1.7 Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid?
- •1 .8 Kuidas näeb välja juhtimismõtte areng ajateljel peamiste koolkondade lõikes?
- •1.9 Harvard Business Review 1997. Aasta 75. Aasta juubelinumber loetleb üles terve rea raamatuid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 5 neist. Sisu
- •1.10 Harvard Business Review 1997. Aasta 75. Aasta juubelinumber loetleb üles ridamisi hbr-is ilmunud artikleid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 3 neist. Sisu
- •1.11 Frederick Taylor. Kes ta oli ning missugune on tema panus juhtimisteooriate arengusse? Millistes organisatsioonides ja mil viisil võib Taylori põhimõtteid tänapäeval näha?
- •1.12 Max Weberi põhilised seisukohad organisatsioonide ülesehituse osas?
- •1.13 Henry Fayoli põhilised juhtimisalased postulaadid - selgita põgusalt, et kas need on ka tänapäeval olulised?
- •1.14 Selgita, mille poolest erinesid klassikalise (teadusliku / administratiivse) koolkonna ja uusklassikalise (käitumusliku) koolkonna põhilised seisukohad juhtimise vallas!
- •1.15 Henry Ford. Kes ta oli ning missugune on tema panus juhtimisteooriate arengusse?
- •1.16 Käitumuslik koolkond ja Elton Mayo. Kes nad olid ning missugune on nende panus juhtimisteooriate arengusse?
- •1.17 Kus ja millal viidi läbi ning milles seisnesid Hawthorne’I katsed? Kelle poolt, mida tähendadab Hawthorne'I efekt?
- •1.18 Psühholoogid: Follett, Maslow ja Herzberg. Kes nad olid ning missugune on nende panus juhtimisteooriate arengusse?
- •1.19 Peter f. Drucker. Kes ta oli ning mida ta on juhtimisse andnud?
- •1.20 Henry Mintzberg ja tema panus juhtimisteooriatesse?
- •1.21 Tom Peters ja tema juhtimisalased seisukohad?
- •1.22 John Kotter (2001) 'What Leaders Really Do?' - mis on artikli kandev seisukoht?
- •1.23 In Search of Excellence - mis selle raamatu põhisisu ja mille poolest oli see oluline juhtimise arengus?
- •1.24 Nordström, Ridderstråle ja teised “revolutsionäärid” – nende nägemus juhtimisest.
- •2.5 Generalist- ja spetsialistjuhid. Kes nad on ja mil viisil erinevad? Näide!
- •2.6 Mis liiki kompetentsid on juhile vajalikud? Miks just need?
- •2.7 Mis on juhtide rollid?
- •2.8 Missuguseid funktsioone juhid ellu viivad?
- •2.10 Selgita situatiivset juhtimisstiilide maatriksit
- •2.12 Mis asukohtadesse on eestlased positsioneeritud Hofstede kultuuridimensioonide seas võrreldes teiste rahvustega - mis dimensioonides me kelle lähedal asetseme?
- •2.13 Missugused on põhilised uuringute tüübid juhtimise vallas?
- •3.12 Mis on tavalise organisatsiooni puhul “staap”?
- •3.13 Missugused on tänapäeval põhilised meetodid organisatsiooni struktuuri loomisel?
- •3.14 Mis tüüpi organisatsiooni struktuure eksisteerib?
- •3.15 Kuidas on organisatsioonide struktuurid ajas muutunud?
- •3.16 Kirjelda funktsionaalset struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?
- •3 .17 Kirjelda tootepõhist struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?
- •3.15 Kirjelda asukohapõhist struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?
- •3 .16 Kirjelda tarbija/kliendipõhist struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?
- •3.17 Kirjelda maatriksstruktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?
- •3.18 Iseloomusta organisatsiooni võreehitust, mis on selle plussid ja miinused?
- •4.4 Milles seisneb "õppiv organisatsioon"?
- •4.5 Missugused põhilised arenguetapid ja kriisid käib grupp/ organisatsioon läbi Greineri põhjal?
- •4.6 Greiner (1998) - Evolution and Revolution as Organizations Grow - mis on artikli kandev seisukoht?
- •5. Organisatsioonikultuur
- •5.1 Mis on organisatsioonikultuur?
- •5.2 Mis faktoritest sõltub organisatsioonikultuuri olemus?
- •5.3 Millist rolli mängib organisatsioonikultuur organisatsiooni käitumise kujundamisel?
- •5.4 Nimeta organisatsioonikultuuri kolm tasandit (Schein) ning kirjelda neist ühte.
- •6.4 Milleks on vajalikud grupi normid?
- •6.5 Mil viisil mõjutab grupi toimimist grupi suurus?
- •6.6 Missugused on põhilised kaheksa rolli grupis?
- •7. Kavandamine
- •7.1 Mis on eesmärk? Näide!
- •7.2 Milles seisneb eesmärgi kaudu juhtimine (Drucker)?
- •7.4 Millised on strateegia komponendid?
- •7.5 Mis on visioon? Näide!
- •7.11 Mis on strateegiline ärimudel?
- •7.12 Milline on juhi roll strateegia kujundamisel?
- •7.13 Mis on peamised aspektid, mida planeerimisel silmas pidada?
- •7.14 Mis on Tom Petersi viidatud “wow”? Missugust mõttelaadi sellega väljendatakse?
- •7.15 Missugune on Henry Mintzbergi panus strateegilise juhtimise kujunemisse?
- •7.16 Strateegia ühildamine taktikate ja operatiivtegevustega? Mis on selle põhiline probleem?
- •7.17 Kes on Michael Porter? Missugused on tema põhilised meetodid strateegilise juhtimise puhul?
- •7.18 Milles seisneb strateegilise juhtimise protsess?
- •7.19 Milles seisneb swot analüüs ja kuidas seda läbi viia? kuidas läbi viia?
- •7.20 Milles seisneb 5f analüüs ja kuidas seda läbi viia? kuidas läbi viia?
- •8.6 Visanda üks näitlik protsess, mis koosneb neljast sammust!
- •Milles seisneb äriprotsesside ümberkorraldamine?
- •8.4 Mis liiki eestvedajat eeldatakse erinevate organisatsiooni arenguetappide juures - asutamine, varajane areng, kasv, kestmine, langus, lõpetamine? Põhjenda!
- •8.5 Milles seisneb Maslow motivatsiooniteooria?
- •8.6 Milles seisnevad Herzbergi kaks erinevat motivatsiooniteooriat?
- •8.7 Mille poolest erinevad Maslow ja Herzbergi motivatsiooniteooria?
- •8.8 Mis on motivatsioonitsükkel?
- •8.9 Milles seisneb motivatsiooni ja hügieenifaktorite erinevus (Herzberg)?
- •8.10 Millised situatiivsed tegurid lisaks hügieenifaktoritele mõjutavad inimese motivatsiooni?
- •8.11 Mida tähendab vookogemus (flow) motivatsiooniteoorias?
- •8.12 Mis faktorid mõjutavad rahulolu tööga?
- •8.13 Miks on sisemine motivatsioon inimese stimuleerimisel oluline?
- •9. Suhtlemine
- •9.1 Kuidas näeb välja suhtlemise protsess?
- •9.2 Millega tuleb arvestada suhtlemiskanali valiku puhul?
- •9.3 Selgita, mis on erinevat tüüpi suhtlemisbarjäärid!
- •10.10 Millised võiksid olla Tushman ja Nadleri (1978) käsitluse piirnangud. Palun leia vähemalt 3 nõrkust nende teoreetilises käsitluses.’
- •11. Kontrollimine ja juhtimiseetika
- •11.1 Mis on kontrollimise eesmärk?
- •11.2 Mis on põhilised kontrollimeetodid?
- •11.3 Mis on eetika põhiprobleem juhtimises?
- •11.4 Milles seisneb eetiline dilemma juhtimises? Polülemma?
- •12. Uued juhtimismoed
- •12.1 Selgita tasakaalus tulemuskaardi olemust
- •12.2 Mille poolest erineb emotsionaalne intelligentsus iq-st?
- •12.3 Põhjenda emotsionaalse intelligentsuse kasutamist organisatsiooni igapäevases juhtimises.
3.12 Mis on tavalise organisatsiooni puhul “staap”?
Staap on see osa organisatsioonist, mis võtab enda peale erialased tööd ja toimingud, kergendades nii riviüksuste tegevust. Tavalise organisatsiooni puhul on staabiks raamatupidamise, logistika ja IT, õigusliku ja kogu personaliga seotud ametiisikud, nt juhtkond, direktsioon.
3.13 Missugused on tänapäeval põhilised meetodid organisatsiooni struktuuri loomisel?
Kõige tavalisem meetod organisatsiooni struktuuri loomisel: klassikalise käsitluse puhul peavad juhid org-i kavandamisel aluseks võtma teatud põhimõtted, nagu tööjaotus, spetsiaalüksused, õiguste tsentraliseerimine, õiguste ja vastutuste tasakaal, alluvus ainult üele; neoklassikalise käsitluse puhul tuleb aga arvestada iga inimese individuaalsust ja situatsioonist tulenevaid nõudeid-vajadusi.
3.14 Mis tüüpi organisatsiooni struktuure eksisteerib?
Lame struktuur, kõrge struktuur, lihtne struktuur, põhitegevuslik struktuur (organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevaist ametikohtadest ja allüksustest koosnev põimik), tegevusalane struktuur (kõigi iseseisvaks muudetud ametikohtade ja allüksuste põimik), rivi ja staabiga struktuur, maatriksstruktuur (allüksuste tegvus on seotud nii vertikaalselt kui horisontaalselt), võrestruktuur (meeskonnatöö ja igasuunaline piiramatu suhtlemine).
3.15 Kuidas on organisatsioonide struktuurid ajas muutunud?
Juhtimistasandite arv on vähenenud, juhtimisulatus aga suurenenud, töötajale on antud suuremad õigused, sest erialase töö maht on kasvanud. Ettevõtetes asutustes on suurenenud horisontaalsete e mittealluvuslike tööalaste seoste arv ja osatähtsus Uued struktuurid (maatriks- ja võrestruktuur), mille eesmärk on suurendada ettevõtte talitlemise paindlikkust, esindavad rohkem koostöö- ja kooskõlastamisvorme.
3.16 Kirjelda funktsionaalset struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?
Funktsionaalne struktuur tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimisest. Tipus asub juhatus ja järgmisel tasandil on personal, finants, turundus ja tootmine.
+ töö samalaadsus võimaldab kokku panna sarnaste tööalaste oskustega ja huvidega inimesed, kes täiendavad üksteist; juht peab kursis olema suhteliselt kitsa tegevuste ringiga; koordineerimine on lihtsam
+ selge ja efektiivne tööjaotus
– sobib ainult väikeettevõtetele; kommunikatsioon pole tõhus; otsustamine on aeglane ja bürokraatlik; arvestuse pidamine ja tulemuste jälgimine läheb keerukaks; liialt kitsale ülesannete ringile keskendudes võivad töötajad organisatsiooni eesmärgid silmist kaotada; struktuur ei anna treenimisvõimalust
- tekib organisatsiooni sisene rivaalitsemine
3 .17 Kirjelda tootepõhist struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?
Tipus on juhatus, järgmisel tasandil on toode 1 ja 2 ning seejärel alles personal, tootmine ja finants. Parem orienteeritus toodetele.
+ ühe tootega seotud tegevusi on hõlbus koordineerida; otsustamine on kiirem ja tulemuslikum; tooterühmade töötulemusi on kerge hinnata, arvepidamine on lihtne
– halduskulud suurenevad, kuna igas osakonnas peavad olema oma spetsialistid nii turunduse kui ka finantsanalüüsi valdkonnas; juht võib keskenduda ainult oma tootele ja jätta organisatsiooni kui terviku huvid tahaplaanile