2.12 Mis asukohtadesse on eestlased positsioneeritud Hofstede kultuuridimensioonide seas võrreldes teiste rahvustega - mis dimensioonides me kelle lähedal asetseme?

Võimudistants Eesti ca 40, asume Inglismaa ja Šveitsi läheda.

Individualism: Eesti ca 60, asume Taani lähedal.

Maskuliinsus: Eesti ca 30, asume Tai ja Portugali lähedal.

Ebakindluse vältimine: Eesti ca 60.

Pikaajalisuse orientatsiooni uuringutel Eesti ei osalenud.

Kultuuripuul asume Šveitsi ja Saksamaa lähedal.

2.13 Missugused on põhilised uuringute tüübid juhtimise vallas?

• Alusuuring või täisteoreetiline uuring – olemasolevate teooriate arendamisele või ümber lükkamisele suunatud

• Rakendusuuring – selgitamaks, mil viisil teatud teoreetilised lähtekohad või juhtimismudelid praktikasse rakenduvad

• Tegevusuuring – pakub konkreetsetes probleemsituatsioonides konkreetseid lahendusi

• Juhtumi uuring– analüüsib juhtimispraktikas esinenud probleemi ja püüab seda üldistades teha järeldusi, mis omaks teoreetilist väärtust

2.14 Mis etappidest koosneb tavapärane juhtimise-alane uurimistöö?

1) Probleemi/ uurimisküsimuse sõnastamine

2) hüpoteesi sõnastamine ( ei ole juhtimises alati kohustuslik)

3) eesmärgi sõnastamine

4) uurimistöö kavandamine

5) uurimuse läbiviimine

6) tulemuste esitamine

2.15 Too mõni näide juhtimisalasest rakendusuuringust!

Protseduuranalüüsi läbiviimine K-Rautakesko Eesti AS-s, Belbini grupirollide analüüs Eesti Televisiooni uudistetoimetuses.

2.16 Selgita, mille poolest erineb täisteoreetiline uuring rakendusuuringust juhtimise alal: too mõni näide!

Täisteoreetilise uuringu puhul püütakse teha põhjapanevaid järeldusi, luuakse uusi teooriaid, tulemuseks on mingi avastus või leid juhtimise vallas, nt. Hawthorne’i uuring.

Rakendusuuringus püütakse teatavaid teoreetilisi seisukohti praktikas rakendada, enamasti annab vastuse küsimusele kas ja kuidas mingi teoreetiline konseptsioon praktikas töötab.

3. Organisatsioon

3.1 Kuidas organisatsioone liigitatakse?

Organisatsioonid jagunevad: formaalsed ja mitteformaalsed, primaarsed ja sekundaarsed, avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud.

Eraõiguslikud juriidilised isikud, äriühingud, liidud, usuorganisatsioonid, mittetulundusühistud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

3.2 Mis on organisatsioonide peamised koostisosad?

Igal organisatsioonil on neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Need osad on üksteisega lahutamatult seotud ning tihedas omavahelises sõltuvuses.

3.3 Mis on organisatsiooni siseehitus?

Organisatsiooni siseehitus e struktuur on koostisosade arvust, paigutusest ja omavahelistest seostest tulenev põimik või muster. Organisatsiooni struktuur määrab kindlaks ametikohad ja

struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted.

3.4 Mis on organisatsiooni skeem?

Organisatsiooni skeem on organisatsiooni struktuuri graafiline väljendus..

3.5 Mis on tööjaotus?

Tööjaotus on organisatsiooni eesmärkidest tulenevate tegevuste ja ülesannete täitmise määramine üksikisikuile ja nende rühmadele.

3.6 Mida tähendab juhtimisulatus?

Juhtimisulatus tähendab alluvate arvu, kelle tegevust ta otseselt suunab ja kontrollib. Optimaalseks alluvate arvuks 3-7 inimest. Matemaatiline piirväärtus 52 alluvat. Mida surem on alluvate kompetentsus, seda suurem saab olla juhtimisulatus. Mida laiem juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi.

3.7 Mis on juhtimistasandid?

Juhtimistasand on võimuastmestiku samal astmel olevate juhtimise ametikohtade kogum.

3.8 Iseloomusta lameda siseehitusega organisatsiooni, mis on selle plussid ja miinused?

EELISED

 töötajate suurem iseseisvus

 väiksemad juhtimiskulud

 väiksemad juhtimis- ja koordineerimisprobleemid

PUUDUSED

 paljude inimeste suunamine ei ole alati jõukohane

 töötajate professionaalsus ei ole alati nõutaval tasemel

3.9 Iseloomusta kõrge siseehitusega (hierarhiline) organisatsiooni , mis on selle plussid ja miinused?

EELISED

 tihe vahetu kontroll

 väiksem jooksva töö koormus

 rohkem aega strateegiale

 ei nõua kõrget juhtimisalast kvalifikatsiooni

PUUDUSED

 rohkem juhte

 suuremad juhtimiskulud

 probleemid suhtlemise ja koordineerimisega

3.10 Mida tähendab hierarhia?

Hierarhia on võimusuhetel põhinev ametikohtade redel. Väikeses organisatsioonides see suuresti puudub, suures võib eristada tippjuhtimist, keskjuhtimist ja esmajuhtimist. alluvusvahekord kulgeb alt ülespoole.

3.11 Mis on rivi- ja staap-tüüpi organisatsioonid? Visanda rivi ja staabiga organisatsiooni skeem.

Riviorganisatsiooni ülesanne on toodete valmistamine või teenuste osutamine, milleks ettevõte või asutus on mõeldud (põhitegevus). Staabiorganisatsiooni ülesanne on varustada riviorganisatsiooni erialaste teadmiste, oskuste, andmete, lahenduste ja nõuannetega (põhitegevuse ladusamaks muutmine) – personali, raamatupidamise, õigusliku ja varustamisega seotud ametikohad ja allüksused.

Rivi on täideviiv e. tootmisüksus ja staap on juhtivorgan; kui rivi tegutseb, siis staap mõtleb.