
- •Juhtimise alused: eksamiküimused 2007
- •1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud
- •1.1 Juhtimise definitsioon
- •1.2 Organisatsiooni definitsioon
- •1.7 Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid?
- •1 .8 Kuidas näeb välja juhtimismõtte areng ajateljel peamiste koolkondade lõikes?
- •1.9 Harvard Business Review 1997. Aasta 75. Aasta juubelinumber loetleb üles terve rea raamatuid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 5 neist. Sisu
- •1.10 Harvard Business Review 1997. Aasta 75. Aasta juubelinumber loetleb üles ridamisi hbr-is ilmunud artikleid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 3 neist. Sisu
- •1.11 Frederick Taylor. Kes ta oli ning missugune on tema panus juhtimisteooriate arengusse? Millistes organisatsioonides ja mil viisil võib Taylori põhimõtteid tänapäeval näha?
- •1.12 Max Weberi põhilised seisukohad organisatsioonide ülesehituse osas?
- •1.13 Henry Fayoli põhilised juhtimisalased postulaadid - selgita põgusalt, et kas need on ka tänapäeval olulised?
- •1.14 Selgita, mille poolest erinesid klassikalise (teadusliku / administratiivse) koolkonna ja uusklassikalise (käitumusliku) koolkonna põhilised seisukohad juhtimise vallas!
- •1.15 Henry Ford. Kes ta oli ning missugune on tema panus juhtimisteooriate arengusse?
- •1.16 Käitumuslik koolkond ja Elton Mayo. Kes nad olid ning missugune on nende panus juhtimisteooriate arengusse?
- •1.17 Kus ja millal viidi läbi ning milles seisnesid Hawthorne’I katsed? Kelle poolt, mida tähendadab Hawthorne'I efekt?
- •1.18 Psühholoogid: Follett, Maslow ja Herzberg. Kes nad olid ning missugune on nende panus juhtimisteooriate arengusse?
- •1.19 Peter f. Drucker. Kes ta oli ning mida ta on juhtimisse andnud?
- •1.20 Henry Mintzberg ja tema panus juhtimisteooriatesse?
- •1.21 Tom Peters ja tema juhtimisalased seisukohad?
- •1.22 John Kotter (2001) 'What Leaders Really Do?' - mis on artikli kandev seisukoht?
- •1.23 In Search of Excellence - mis selle raamatu põhisisu ja mille poolest oli see oluline juhtimise arengus?
- •1.24 Nordström, Ridderstråle ja teised “revolutsionäärid” – nende nägemus juhtimisest.
- •2.5 Generalist- ja spetsialistjuhid. Kes nad on ja mil viisil erinevad? Näide!
- •2.6 Mis liiki kompetentsid on juhile vajalikud? Miks just need?
- •2.7 Mis on juhtide rollid?
- •2.8 Missuguseid funktsioone juhid ellu viivad?
- •2.10 Selgita situatiivset juhtimisstiilide maatriksit
- •2.12 Mis asukohtadesse on eestlased positsioneeritud Hofstede kultuuridimensioonide seas võrreldes teiste rahvustega - mis dimensioonides me kelle lähedal asetseme?
- •2.13 Missugused on põhilised uuringute tüübid juhtimise vallas?
- •3.12 Mis on tavalise organisatsiooni puhul “staap”?
- •3.13 Missugused on tänapäeval põhilised meetodid organisatsiooni struktuuri loomisel?
- •3.14 Mis tüüpi organisatsiooni struktuure eksisteerib?
- •3.15 Kuidas on organisatsioonide struktuurid ajas muutunud?
- •3.16 Kirjelda funktsionaalset struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?
- •3 .17 Kirjelda tootepõhist struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?
- •3.15 Kirjelda asukohapõhist struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?
- •3 .16 Kirjelda tarbija/kliendipõhist struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?
- •3.17 Kirjelda maatriksstruktuuri. Mis on selle plussid ja miinused?
- •3.18 Iseloomusta organisatsiooni võreehitust, mis on selle plussid ja miinused?
- •4.4 Milles seisneb "õppiv organisatsioon"?
- •4.5 Missugused põhilised arenguetapid ja kriisid käib grupp/ organisatsioon läbi Greineri põhjal?
- •4.6 Greiner (1998) - Evolution and Revolution as Organizations Grow - mis on artikli kandev seisukoht?
- •5. Organisatsioonikultuur
- •5.1 Mis on organisatsioonikultuur?
- •5.2 Mis faktoritest sõltub organisatsioonikultuuri olemus?
- •5.3 Millist rolli mängib organisatsioonikultuur organisatsiooni käitumise kujundamisel?
- •5.4 Nimeta organisatsioonikultuuri kolm tasandit (Schein) ning kirjelda neist ühte.
- •6.4 Milleks on vajalikud grupi normid?
- •6.5 Mil viisil mõjutab grupi toimimist grupi suurus?
- •6.6 Missugused on põhilised kaheksa rolli grupis?
- •7. Kavandamine
- •7.1 Mis on eesmärk? Näide!
- •7.2 Milles seisneb eesmärgi kaudu juhtimine (Drucker)?
- •7.4 Millised on strateegia komponendid?
- •7.5 Mis on visioon? Näide!
- •7.11 Mis on strateegiline ärimudel?
- •7.12 Milline on juhi roll strateegia kujundamisel?
- •7.13 Mis on peamised aspektid, mida planeerimisel silmas pidada?
- •7.14 Mis on Tom Petersi viidatud “wow”? Missugust mõttelaadi sellega väljendatakse?
- •7.15 Missugune on Henry Mintzbergi panus strateegilise juhtimise kujunemisse?
- •7.16 Strateegia ühildamine taktikate ja operatiivtegevustega? Mis on selle põhiline probleem?
- •7.17 Kes on Michael Porter? Missugused on tema põhilised meetodid strateegilise juhtimise puhul?
- •7.18 Milles seisneb strateegilise juhtimise protsess?
- •7.19 Milles seisneb swot analüüs ja kuidas seda läbi viia? kuidas läbi viia?
- •7.20 Milles seisneb 5f analüüs ja kuidas seda läbi viia? kuidas läbi viia?
- •8.6 Visanda üks näitlik protsess, mis koosneb neljast sammust!
- •Milles seisneb äriprotsesside ümberkorraldamine?
- •8.4 Mis liiki eestvedajat eeldatakse erinevate organisatsiooni arenguetappide juures - asutamine, varajane areng, kasv, kestmine, langus, lõpetamine? Põhjenda!
- •8.5 Milles seisneb Maslow motivatsiooniteooria?
- •8.6 Milles seisnevad Herzbergi kaks erinevat motivatsiooniteooriat?
- •8.7 Mille poolest erinevad Maslow ja Herzbergi motivatsiooniteooria?
- •8.8 Mis on motivatsioonitsükkel?
- •8.9 Milles seisneb motivatsiooni ja hügieenifaktorite erinevus (Herzberg)?
- •8.10 Millised situatiivsed tegurid lisaks hügieenifaktoritele mõjutavad inimese motivatsiooni?
- •8.11 Mida tähendab vookogemus (flow) motivatsiooniteoorias?
- •8.12 Mis faktorid mõjutavad rahulolu tööga?
- •8.13 Miks on sisemine motivatsioon inimese stimuleerimisel oluline?
- •9. Suhtlemine
- •9.1 Kuidas näeb välja suhtlemise protsess?
- •9.2 Millega tuleb arvestada suhtlemiskanali valiku puhul?
- •9.3 Selgita, mis on erinevat tüüpi suhtlemisbarjäärid!
- •10.10 Millised võiksid olla Tushman ja Nadleri (1978) käsitluse piirnangud. Palun leia vähemalt 3 nõrkust nende teoreetilises käsitluses.’
- •11. Kontrollimine ja juhtimiseetika
- •11.1 Mis on kontrollimise eesmärk?
- •11.2 Mis on põhilised kontrollimeetodid?
- •11.3 Mis on eetika põhiprobleem juhtimises?
- •11.4 Milles seisneb eetiline dilemma juhtimises? Polülemma?
- •12. Uued juhtimismoed
- •12.1 Selgita tasakaalus tulemuskaardi olemust
- •12.2 Mille poolest erineb emotsionaalne intelligentsus iq-st?
- •12.3 Põhjenda emotsionaalse intelligentsuse kasutamist organisatsiooni igapäevases juhtimises.
2.5 Generalist- ja spetsialistjuhid. Kes nad on ja mil viisil erinevad? Näide!
Generalist on inimene, kes aimab midagi kõigest, teab paljudest asjadest natukene.Teab kõike juhtimisest, aga ei tea kõike valdkonnast, mida juhib. Spetsialist on aga inimene, kes tunneb põhjalikult juhitavat ala. Põhiline erinevus seisneb selles, et spetsialistjuhid püsivad ühe valdkonna sees, generalistjuhid liiguvad valdkondade vahel. Generalistjuht on näiteks minister, spetsialistjuht näiteks peakokk või Bill Gates
2.6 Mis liiki kompetentsid on juhile vajalikud? Miks just need?
tehnilised oskused - ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine
suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd
kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas, üldettekujutuslik võime mõista kõiki organisatsiooni tegevusi ja huve, organisatsiooni keskkonna tundmine, väliskeskkonna tunnetamine, teadmised majandusest, trendide ennustamine. Vajalikud kompetendid varieeruvad vastavalt juhtimistasemele ja org tegevusalale.
Mõned juhtimise uurijad toovad veel eraldi välja diagnoosimise oskuse, mis seisneb tehniliste, sotsiaalsete ja kontseptuaalsete teadmiste kasutamises probleemide välja selgitamisel ja lahenduste leidmisel. See on sageli kõige olulisem juhi töös.
2.7 Mis on juhtide rollid?
Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi. Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. Juhi rollid Mintzbergi järgi:
suhtlusrollid (esindaja, juhtija-eestvedaja, sidepidaja)
infoga seotud rollid (vastuvõtja, jagaja, kõneleja)
otsustamisega seotud rollid (uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija)
2.8 Missuguseid funktsioone juhid ellu viivad?
Klassikalised juhtimise juhtimisfunktsioonid – KOEK: kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Kavandamine on üks juhi põhikohustusi.
2.9 X-teooria, McGregori Y-teooria ja Ouchi Z-teooria? Mis need on ja mille poolest erinevad?
Mcgregor vaatles inimesi ja avastas, et inimesed jagunevad kahte gruppi – käitumise alusel. X-tüüpi inimesed pole ise initsiatiivikad kuid kui neile ülesanne kätte anda, teevad nad selle ära, neid tuleb pidevalt tagant utsitada ja kontrollid, sellised inimesed väldivad vastutust, teevad vaid niipalju, kui neilt nõutakse. Y-tüüpi inimesed on initsiatiivikamad, võimelised ise endale tööülesandeid püstitama ja nendega hakkama saama, meeldib võtta vastutust. Ouchi leidis, et Jaapani firmad on X kultuuris ja USA firmad Y kultuuris. Kuna kumbki polnud ideaalne, noppis ta mõlemalt poolt positiivseid aspekte ning lõi Z teooria.
2.10 Selgita situatiivset juhtimisstiilide maatriksit
Ei ole olemas parimat juhtimisstiili, juhtimisstiili valik sõltub olukorrast ja organisatsioonist. Kuna organisatsioonid on erinevad, tuleb neile läheneda individuaalselt. Olemasolevatset juhtimistiilidest tuleb juhil valida antud olukorras antud organisatsioonile sobivaim.
2.11 Missugused on Hofstede 4+1 kultuuridimensiooni? Milles need seisnevad ja milleks neid kasutatakse?
Võimudistants: võrdsuse ja ebavõrdsuse tase riigis. Kõrge v. Näitab, et ebavõrdsust sallitakse, madal, et ei sallita
Individualism: Kuivõrd ühiskond kinnitab individuaalsust või kollektiivsust saavutuste ja/või suhete juures. Ind. Kultuurides väärtustatakse indiviidi huvisid, samal ajal kol. Kultuurides peetakse oluliseks indiviidi allumist grupile.
Maskuliinsus: Kuivõrd ühiskond kinnistab traditsiooniliste maskuliinset rollimudelit, kus saavutusvajadust, kontrollivajadust ning võimuvajadust peetakse kõrgelt hinnas. Kui on kõrge, siis on enamasti kindlad tööd meestel ja kindlad naistel.
Ebakindluse vältimine: Kuivõrd ühiskond on pühendunud traditsioonide ja tulevikku suunatud väärtuste heakskiitmisele.
Orientatsioon pikaajalisusele: Hiina teadlaste lisand: oluline on, kas inimesed mõtlevad pikalt ette, et kuidas nad „väljapoole paistavad“ Pikaajalise orientatsioonidega riikides püüavad inimesed täita kõiki neile andud ootusi ja traditsioone. Lühiajaliste ootustega inimestele pole eetika väga oluline.
Kultuuridimensioone kasutatakse kultuurikonteksti kindlakstegemises juhtimimises.