2.5 Generalist- ja spetsialistjuhid. Kes nad on ja mil viisil erinevad? Näide!

Generalist on inimene, kes aimab midagi kõigest, teab paljudest asjadest natukene.Teab kõike juhtimisest, aga ei tea kõike valdkonnast, mida juhib. Spetsialist on aga inimene, kes tunneb põhjalikult juhitavat ala. Põhiline erinevus seisneb selles, et spetsialistjuhid püsivad ühe valdkonna sees, generalistjuhid liiguvad valdkondade vahel. Generalistjuht on näiteks minister, spetsialistjuht näiteks peakokk või Bill Gates

2.6 Mis liiki kompetentsid on juhile vajalikud? Miks just need?

• tehnilised oskused - ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine

• suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd

• kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas, üldettekujutuslik võime mõista kõiki organisatsiooni tegevusi ja huve, organisatsiooni keskkonna tundmine, väliskeskkonna tunnetamine, teadmised majandusest, trendide ennustamine. Vajalikud kompetendid varieeruvad vastavalt juhtimistasemele ja org tegevusalale.

Mõned juhtimise uurijad toovad veel eraldi välja diagnoosimise oskuse, mis seisneb tehniliste, sotsiaalsete ja kontseptuaalsete teadmiste kasutamises probleemide välja selgitamisel ja lahenduste leidmisel. See on sageli kõige olulisem juhi töös.

2.7 Mis on juhtide rollid?

Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi. Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. Juhi rollid Mintzbergi järgi:

• suhtlusrollid (esindaja, juhtija-eestvedaja, sidepidaja)

• infoga seotud rollid (vastuvõtja, jagaja, kõneleja)

• otsustamisega seotud rollid (uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija)

2.8 Missuguseid funktsioone juhid ellu viivad?

Klassikalised juhtimise juhtimisfunktsioonid – KOEK: kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Kavandamine on üks juhi põhikohustusi.

2.9 X-teooria, McGregori Y-teooria ja Ouchi Z-teooria? Mis need on ja mille poolest erinevad?

Mcgregor vaatles inimesi ja avastas, et inimesed jagunevad kahte gruppi – käitumise alusel. X-tüüpi inimesed pole ise initsiatiivikad kuid kui neile ülesanne kätte anda, teevad nad selle ära, neid tuleb pidevalt tagant utsitada ja kontrollid, sellised inimesed väldivad vastutust, teevad vaid niipalju, kui neilt nõutakse. Y-tüüpi inimesed on initsiatiivikamad, võimelised ise endale tööülesandeid püstitama ja nendega hakkama saama, meeldib võtta vastutust. Ouchi leidis, et Jaapani firmad on X kultuuris ja USA firmad Y kultuuris. Kuna kumbki polnud ideaalne, noppis ta mõlemalt poolt positiivseid aspekte ning lõi Z teooria.

2.10 Selgita situatiivset juhtimisstiilide maatriksit

Ei ole olemas parimat juhtimisstiili, juhtimisstiili valik sõltub olukorrast ja organisatsioonist. Kuna organisatsioonid on erinevad, tuleb neile läheneda individuaalselt. Olemasolevatset juhtimistiilidest tuleb juhil valida antud olukorras antud organisatsioonile sobivaim.

2.11 Missugused on Hofstede 4+1 kultuuridimensiooni? Milles need seisnevad ja milleks neid kasutatakse?

• Võimudistants: võrdsuse ja ebavõrdsuse tase riigis. Kõrge v. Näitab, et ebavõrdsust sallitakse, madal, et ei sallita

• Individualism: Kuivõrd ühiskond kinnitab individuaalsust või kollektiivsust saavutuste ja/või suhete juures. Ind. Kultuurides väärtustatakse indiviidi huvisid, samal ajal kol. Kultuurides peetakse oluliseks indiviidi allumist grupile.

• Maskuliinsus: Kuivõrd ühiskond kinnistab traditsiooniliste maskuliinset rollimudelit, kus saavutusvajadust, kontrollivajadust ning võimuvajadust peetakse kõrgelt hinnas. Kui on kõrge, siis on enamasti kindlad tööd meestel ja kindlad naistel.

• Ebakindluse vältimine: Kuivõrd ühiskond on pühendunud traditsioonide ja tulevikku suunatud väärtuste heakskiitmisele.

• Orientatsioon pikaajalisusele: Hiina teadlaste lisand: oluline on, kas inimesed mõtlevad pikalt ette, et kuidas nad „väljapoole paistavad“ Pikaajalise orientatsioonidega riikides püüavad inimesed täita kõiki neile andud ootusi ja traditsioone. Lühiajaliste ootustega inimestele pole eetika väga oluline.

Kultuuridimensioone kasutatakse kultuurikonteksti kindlakstegemises juhtimimises.