9.3 Selgita, mis on erinevat tüüpi suhtlemisbarjäärid!

Tehnilised- müra välised segajad;

füsioloogilised- väsimus nälg jne;

psühholoogilised- negatiivne suhtumine, inimesel on kiire;

sotsiaalsed- usk, sugu, vanus, traditsioon;

keel- sõnad, erinevad dialektid.

Info edastamise barjäär

Vahendaja barjäär

Info vastuvõtmise barjäär

Tagasiside barjäär

Tõlgendamise barjäär - nii vastuvõtmisel kui edastamisel

Füüsilised barjäärid

9.4 Mis on müra? Kuidas see mõjutab suhtlemist?

Müra on kõik see, mis suhtlejaid ümbritseb, kaasa arvatud väljanägemine, riietus, suhtlemismall. See paneb kuulama üht kõnelejat ühte moodi ja teist teist moodi. Informatsioon, mis pole vajalik. Müra raskendab suhtlemist, sest saame palju rohkem infot kui meil on vaja.

9.5 Selgita Lengel-Daft suhtlemisviisi maatriksit. Mida see praktikas juhi jaoks tähendab?

Juht peab edastama infot vastavalt olukorrale. Rutiinnses olukorras pole mõtet edastada liigset infot, et inimesed sllesse ei upuks, samas erakordse olukorra puhul on vajalik, et alluv saaks lihtsalt tegutseda.

10. Koordineerimine

10.1 Mis on Tushman & Nadleri (1978) infotöötlemiskoolkonna põhieeldused?

Inimese piiratud ratsionaalsus, tööjaotus, infotöötlemine on kulukas, infot on vähe ja info pole täiuslik, tegevuse koordineerimine on problemaatiline, inimestel on nii isiklikud huvid kui lojaalsus ettevõttele

10.2 Millest tuleneb optimeerimisdilemma organisatsiooni koordineerimismehhanismide valikul?

Muutlikus keskkonnast , erinevast väliskeskonna ja organisatsiooni sisesest ebamäärasuse tasemest. Koguaeg tuleb meeles pidada vastandlikkust kulud vs tulud. Iga ülesande lahendamisel oma kindel tööriist, sellest tulenevalt peabki valima, milline tööriist on kõige optimaalsem antud ülesande jaoks. Valik peaks olema selline, et oleks vähe kulukas, aga samas tõhusaim.

10.3 Millised tegurid mõjutavad infotöötlemisvajadust organisatsioonis? Too näiteid

Ebamäärasuse tase organisatsioonis. Mida rohkem on ebamäärasust, seda rohkem on vaja infot koguda, et aru saada, mis toimub. Tegevuse kompleksus- nt. Turundustegevus- ettevõte, kellel on 10 klienti ja ettevõte, kellel on 1000000 klienti, siis tõenäoliselt on teisel ettevõttel turundstegevusel on oluliselt suurem tegevuste kompleksus. Tegevuste omavaheline seostatus- mida rohkem on seoseid, seda rohkem on vaja omavahel koordineerida, sest seda suurem on ebamäärasus.

Üksuste vaheline koordinatsioonivajadus- mida rohkem üksusi, seda suurem ebamäärasus.

Sõltub organisatsioonist. Rohkem muutusi, rohkem infot.

10.4 Millised tegurid mõjutavad infotöötlemisvõimekust organisatsioonis? Too näiteid

Kas organisatsioon on orgaanilise või mehhaanilise ülesehitusega. Meh organisatsioonid (Eesti Energa, riigiasutused) tavaliselt kindlad protseduurid, ”konveier”, erandeid raske teha. Org. Ettev (tudengi org) plaane tehakse jooksvalt, inimesed mõjutavad üksteist, mida ja kuidas tehakse on väga lahtised.

10.5 Millised koordineerimismehhanismid on võimelised palju/vähe infot töötlema ja millised on organisatsiooni jaoks kulukamad/vähem kulukamad? Too näiteid

Palju-meeskonnad

Suurema võimsusega mehhanismid on kulukamad.

Hierarhiliselt ülevamal pool töötlevad vähem infot ja on ka vähem kulukad.

Koosolekud, protseduurid, töögrupid, raportid, meetingud.

10.6 Millised kulud on seotud info töötlemisega organisatsioonis?

Intellektuaalsed, emotsionaalsed, ajalised kulud

10.7 Kuidas on võimalik leida tasakaal infotöötlemisvajaduse ja infotöötlemisvõime vahel? Too näiteid

Infotöötlusvõimekus peab olema vastavuses infotöötlusvajadusega.

10.8 Milline on parim organisatsiooni koordineerimismehhanism, kui see olemas on? Too näiteid

See sõltub olukorrast, ei ole parimat koordineerimismehhanismi, vaid ainult parim teatud olukorras. Mõne küsimuse jaoks on sobilik koosolek, mõne info edastamiseks sobib aga raporteerimine.

10.9 Millised keskkonna tegurid mõjutavad ebamäärasust, milles organisatsioon toimib ja kuidas see mõjutab otsust, milliseid koordineerimismehhanisme kasutada?

Konkurendid (va.monopol), kui on tihe konkurents, siis on ebamäärsus suurem; klinedid- kogus ja maitse (kas ettevõte teenindab erakliente, või teisi ettevõtteid); inimressursid- eriti praegusel ajal, kus töötajaid on vähe; tehnoloogia (telekommunikatsioon versus mehhaanika); majanduskeskkond (inimesed mõtlevad erinevalt, me oleme näiteks harjunud, et muutused on kiired); poliitilinekeskkond- oleneb, kes on võimul ja sellest oleneb, millised on suhted erinevate riikidega; kultuuriline keskond- eriti mõjutab erakliente teenindavaaid ettevõtteid nt etnilised grupid, meil on valdavalt ühtne rahvas, aga näiteks new yorgis on etnilisi gruppe palju!