8.10 Millised situatiivsed tegurid lisaks hügieenifaktoritele mõjutavad inimese motivatsiooni?

• Valents: kuivõrd oluliseks (ihaldatavaks) peetakse ülesande täitmise eest saadavat “tasu”. Oluline on võrdlusmoment tasuga, milleni viivad teised tegevused.

• Otstarbekus: usk, et tulemuse saavutamine tagab tasu.

• Ootus: usk, et teatud pingutuse tase tagab tulemuse (kaine kaalutlus, et kas minu võimete juures ja antud ajalimiidi piires on võimalik jõuda tulemuseni).

8.11 Mida tähendab vookogemus (flow) motivatsiooniteoorias?

Vookogemus tähendab, et töö edeneb kõige paremini (inimene on kõige motiveeritum) siis, kui töö pole liiga pingeline ega ka liiga igav. Voog tekib, kui inimese parimad võimed saavad rakendatud vastaval tasemel, sellisel juhul on inimese produktiivsus kõrgeim, protsess on inimesele nauditav ja iseenesest rahuldustpakkuv. Kui inimese ülesande keerukus on tasakaalus inimese võimete ja kogemusega, suureneb inimese motivatsioon ja loovus tunduvalt - tekib „flow”. Kui aga ülesanded on liiga rasked või inimesel ei ole lihtsalt piisavalt võimeid selle täitmiseks tekib stress ja motivatsioon langeb; kui ülesanded on liiga kerged, siis tekkib inimesel igavus.

8.12 Mis faktorid mõjutavad rahulolu tööga?

Palk, töötingimused, kolleegid, juhid, alluvad, tööaeg, puhkuse saamise võimalused jne.

Rahulolu mõjutavad motivatsioonifaktorid - saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalust pakkuv töö, huvipakkuv töö, tunnustus. Samas hügieenifaktorid mõjutavad tööga rahulolematust. Kui rakendada hügieenifaktoreid, siis on võimalik vähendada rahulolematust ning motivatsioonifaktorite rakendamisel on võimalik tekitada rahulolu.

8.13 Miks on sisemine motivatsioon inimese stimuleerimisel oluline?

Sisemine motivatsioon tagab soovitud tulemuse kiiremini kui loovvõimete ja teadmiste arendamine. Kuna sisemise motivatsiooni allikad tavaliselt inimeste jaoks isiklikul tasandil olulised (armastus töö vastu, missioonitunne, väljakutse), on need parimad loovuse ja tööle pühendumise stimulaatorid. Sisemine motivatsioon seostub psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega: võimalusega rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Juhul kui inimese töössesuhtumine on innustatud sisemisest motivatsioonist, on tehtav töö inimese jaoks huvitav, mõtlemist, otsustamist, enesetäiendamist ja kõikide võimete rakendamist nõudev. Need inimesed saavad oma tööga paremini hakkama ja tunnevad sellest suuremat rõõmu.

9. Suhtlemine

9.1 Kuidas näeb välja suhtlemise protsess?

Sõnumi formuleerimine, kanali valik, sõnumi edastamine, sõnumi vastuvõtt (nt lugemine), sõnumi tõlgendamine (mõistmine), sõnumi talletamine, sõnumist arvamuse kujundamine, reageerimine.

9.2 Millega tuleb arvestada suhtlemiskanali valiku puhul?

Tülitseda tasub pigem näost näkku. Suurmate probleemide lahendamisel tasub samuti valida näost näkku kohtumise, kuna siis saavad kõik küsimused kiiresti ja operatiivselt vastatud. Samas saab e-maili kaudu korralikult välja mõelda asja poolt ja vastu argumendid. Arvestama peab ka iniesega, kellega on vaja suhelda, nn ”mõistmatu,” puhul on targem valida e-mili variant. Arvatavasti on pikas perspektiivis kasulikum näost näkku suhtlemine.

Kui ei ole vaja kiiret vastust, siis võib valida mõne muu suhtluskanali. Samas kui on vaja kiiret vastukaja, siis on taegem kasutada näost näkku suhtlemist.