Välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikud alused

Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab igal välismaalasel olema seaduslik alus, milleks võib olla Eesti elamisluba või Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse poolt antud elamisluba.  Seaduslikuks aluseks võib olla ka viisa või välislepingust tulenev õigus Eestis viibida.

Eestis võib üldiselt välisriigi kodanik, kellega Eesti on sõlminud lepingu viisavaba liikumise kohta või kelle puhul Eesti on ühepoolselt loobunud viisanõudest, viibida kuni 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul, juhul kui välisleping ei sätesta teisiti.

Eestis saavad töötada elamisloa alusel elavad välismaalased.

Lühiajaliselt ehk kuus kuud võib välismaalane Eestis töötada, kes viibib seaduslikult Eestis viisa alusel või viisavabalt ja kelle töötamine on enne tööleasumist registreerud Politsei- ja Piirivalveametis.

Rääkides Eesti võõrtööjõu poliitikast, siis oodatakse Eestisse pigem tippspetsialiste, kellele makstakse keskmise palga 1,24 kordne korrutis, mis oleks praegu siis vähemalt 1200 eurot. On arusaadav, et lihttöölistele nagu näiteks maasikakorjajatele sellist palka aga aianduses maksta ei suudeta. Ettevõtted on selle poolt, et valitsus lõdvendaks reegleid seoses võõrtöölistega, mis looks neile kergemat teed välistööjõu sissetoomiseks. Aiandusliit on teinud juba ettepaneku siseministeeriumile, kus kaalutakse võimalust, et hooajatöödel piisab võõrtöölisele sektori keskmisest palgast. Ametühingute on aga arvamusel, et ei tohi madalama palgaga tööjõu lootuses reegleid leevendada. Hetkel ei ole veel kindlaks määratud, millistele valdkondadele leebemad reeglid kehtida võiksid.

3. Võõrtööjõu tagajärg eestile

Tuues tööjõudu kolmandatest riikidest võib lahendada mitmeid probleeme. See leevendaks tööjõu puudumist. Samuti on nad nõus madalama palgaga töötama, mis vähendaks ettevõtete tööjõu kulusid. Tihti on nad ka nõus töötama madalamatel kohtadel. Võõrtöölised rikastavad ühiskonda oma keele ja kultuuriga ning võivad osutuda ka demograafilise probleemi lahendajaks. Kõige suurem pluss on nendest aga see, et tööjõuturgu saab tasakaalustada.

Kolmandate riikide tööjõuga kaasnevad aga ka negatiivsed tagajärjed. Nendega saab leevendada tööjõu puudust, kuid mis saab oma riigi töötajatest. Tööpuudus, mis on Euroopa keskmisest suurem, suureneb oma elanike puhul veelgi rohkem. Kuigi teine kultuur ja keel rikastavad ühiskonda, siis kultuurilised erinevused võivad viia diskrimineerimis probleemideni. Kolmandate riikide tööjõuga võib kaasneda ka sotsiaalhoolekanne kurnamine, mis tekib siis, kui nad oma peredega sotsiaaltoetustest elama hakkavad. Tuleks mainida ka seda, et tihti on nad oskuseta lihttöölised, kellel ei ole spetsiaalset haridust või üldse kõrgharidust.

http://www.sisekaitse.ee/public/ERV/korgelt_kvalifitseeritud_tootajate_riiki_sisenemine.pdf