Tallinna Laagna Gümnaasium

Jana Sarnavskaja

Giuseppe verdi lapsepõlv ja õpingud

Referaat

Õpetaja: Eteri Parts

Tallinn 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3

1. Lapsepõlv 4

2. Õpingud 6

KOKKUVÕTE 9

KASUTATUD KIRJANDUS 10

Sissejuhatus

Samal aastal, kui Saksamaal sündis Richard Wagner, sündis Itaalias Giuseppe Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal – 27. jaanuar 1901 Milano). Ta oli sajandi teise poole suurimaid ooperiheliloojaid. Tänapäevalgi kuuluvad Verdi ooperid kogu maailma ooperiteatrite repertuaari põhifondi. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähenduseg, sest ta oli seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga.

Kogu elu ja eriti viimasel perioodil pani Verdi suurt rõhku libretodele (ooperi kirjanduslik alusmaterjal). Valis hoolega materjali, kasutas väärtkirjandust (Shakespear, Schiller, Hugo jt.).

26 ooperi kõrval on ta kirjutanud “Reekviemi”1874 oma sõbra kirjanik A. Manzoni mälestuseks ja elu lõpuaastatel 4 vaimulikku koorilaulu.

Verdit iseloomustas erakordne nõudlikkus enda vastu, suur energia ja tahtejõud, erinevalt Wagnerist oli ta väga tagasihoidlik. Elu lõpus tegeles palju heategevusega: näiteks asutas Milanosse vanade muusikute puhkekodu.

1897. aastal suri tema teine abikaasa laulja Giuseppina Strepponi. Verdi suri 1901. aastal, ta maeti oma naise kõrvale muusikute puhkekodu kalmistule Milanos.

1. Lapsepõlv

1 813. aasta sügisel tuli Parma-lähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest, 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph.

Pilt 1: G. Verdi nooruses (http://www.historyinanhour.com/2013/10/10/verdi-a-brief-summary/)

Tulevase helilooja sünnikoht – Le Roncole – kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest paljud Carlo Verdi trahterile au andes peremehega meelsasti juttu puhusid. Vestluste põhiteemad – austerlaste ülemvõimu ja itaalia patriootide rõhumist sajatavad pahameeleavaldused – aga jätsid mõtliku ning oma vanuse kohta erakordselt tõsise Beppe hinge sügava jälje.

Sõdadest ja välismaisest agressioonist vaevatud talupoegade el oli tollal väga raske. Võõramaised sõjaväeosad vägivallatsesid, jätsid järele ahervaremeid ja painavat hirmu ning rahva niigi troostitu saatus muutus sellest veelgi ängistavamaks. Murederikas oli ka Verdide elu. Isa viletsast sissetulekust piisas neljaliikmelise perekonna hädavaevaliseks äraelamiseks, vanemail olid käed tööd-tegemist täis, peaaegu omapead jäetud Giuseppe kasvas inimpelgliku ja endassesulgunud lapsena. Aidates ema kodustes töödes, täites isa poekeses müüjakohustusi ning hoolitsedes nõrgamõistusliku noorema õe Giuseppa eest, jäi poisike õige kauaks kooliõpinguist kõrvale (Roncoles kooli polnud) ning tema üksluist lapsepõlve aitas sisustada külaelanikelt ja rändpillimeestelt kuuldud muusika. Pühapäeviti veetis poisike tunde väljakul mängiva puhkpilliorkestri muusikat kuulates. Kõige suuremat naudingut aga pakkusid talle külakiriku oreli võimsad helid. Kohalike tavade kohaselt pidi Giuseppe juba seitsmeaastaselt jumalateenistuste ajal kooris laulma ja kirikuõpetajat abistama.

Pilt 2: G. Verdi spinet (http://scorciditalia.it/en/2014/10/21/verdi-places-the-young-giuseppe-in-busseto/)

K ord olnud muusika võlujõud sedavõrd lummav, et ta kogu maailma ja eeskätt muidugi oma „ametialased“ kohustused hoopis unustas, paatrile püha vee ulatamata jättis ning oma hajameelsuse pärast pühalt isalt nii tugeva müksu sai, et ta altaritrepilt alla veeres ning meelemärkuse kaotas. Kui vanemad pojalt verevalumite kohta aru pärisid, kuulsid nad kaebuste asemel ühtainust kirglikku soovi: õppida muusikat! Palve võeti kuulda, isa hankis vana katkise spineti ning Le Roncole vana organist Luigi Baistrocchi andis Giuseppele noodiõpetuses ning klaveri- ja orelimängus esimesed juhendid.