13. Hammasrataspumba ehitus

1. Kere

2. Otsakaas

3. Rootor

4. Laagrid

5. Kalibreerimisplekid

(tihendid)

6. Imipool

7. Survepool

Joonis 1.32. Välishambumisega hammasrataspump

Hammasrataspumpade kered (joon. 1.32) valatakse malmist või alumiiniumisulamitest ning selle külge kinnitatakse otsakaas(-kaaned). Pumba korpuse sisse freesitakse pesad rootoritele. Otsakaante sees asuvad laagrid või puksid, mis võimaldavad rootorite pöörlemist. Otsakaantesse on freesitud kanalid, mille kaudu pumbatav keskkond pääseb rootori ja otsakaane ning otsakaane puksi/laagri vahele määrimise eesmärgil. Pumba rootorite teljesuunalist lõtku on võimalik reguleerida, paigaldades otsakaane ja kere vahele kalibreerimisplekke. Pumba kere sisse on freesitud kanalid surve- ja imipoole jaoks ning keermestamine või freesimine on tehtud vastavalt ühendusmeetodile. Hammasrataspumba ühe otsakaane sisse on enamasti paigaldatud vedruga survestatud klapp (reduktsioonklapp). Vedru pingsust on võimalik reguleerida. Kui rõhk pumba survepoolel läheb liiga suureks, siis pressib see vedru kokku, avab klapi ja laseb üleliigse rõhu tagasi pumba imipoolele (joon. 1.31). Vedeliku väljavoolu pumba kere ja võlli vahelt takistatakse kas mehaanilise tihendiga või kaelustihendiga.

Hammasrataspumba hammasrataste (rootori) võllid valmistatakse terasest koos hammasratastega või eraldi. Eraldi valmistatud hammasrattad paigutatakse võllile liistu või pressistu abil.

Hammasrattad valmistatakse malmist või freesitakse terasest. Kasutusel on sirghammasrattad, kaldhammasrattad ja noolhammasrattad (joon. 1.33).

Sirghammasrataste (1) korral tekib hammaste hambumisel ja vedeliku kokkusurumisel kõrge rõhk, mis radiaalsuunas surub hammasratastele ja kulutab hammasratta võlli laagreid.

Joonis 1.33 (1.)

Selle vältimiseks on pumba otsakaande hammaste hambumise kohale freesitud soon, mille kaudu rõhust tingitud laagritele mõjuvaid jõudusid vähendatakse. Mõningatel pumpadel on hammaste vahele puuritud augud, mille kaudu õli satub seal olevasse soonde ja sealt teise augu kaudu välja surve- või imipoolele.

Kald- ja noolhammasratastega (2,3 ) pumpade hammaste vahel sellist probleemi ei teki, sest osa üleliigset vedelikku surutakse mööda kaldpinda tagasi.

Joonis 1.33 (2.3.)

Laevades kasutatavatel hammasrataspumpadel on paljudel kaldhammastega või noolhammastega rattad.

Seda tüüpi hammasratastel ei toimu hammaste sisenemine hambumisse ja hambumisest väljumine kohe kogu hamba ulatuses nagu sirghammastega hammasratastel. Tänu sellele on seda tüüpi pumba hammasrattad vähem tundlikud üksteise suhtelise asetuse ebatäpsustele, vastupidavamad kulumisele, töötavad sujuvamalt ja väiksema müraga.

Kaldhammasratastega pumpade puuduseks on pumba töö ajal pumbale mõjuvad teljesuunalised jõud, mis suruvad hammasrattad vastu kere kaant ja suurendavad nii kulumist.

Hammasrataspumba hammastel võib esineda ka kavitatsiooon. Kavitatsioon tekib järsust rõhu langusest ruumi suurenemise tõttu piirkonnas, kus vedava hammasratta hammas väljub veetava hammasratta hambumisest. Kavitatsiooni vältimiseks tuleb pumba imipoolel hoida ülerõhk vähemalt 0,06 MPa.