- •1. Laevamehhanismide liigitamine, otstarve, tähtsus.
- •2. Üksiktoime kolbpumbad
- •4. Kahesilindrilised ja diferentsiaalpumbad
- •5. Kolbpumpade töö ebaühtlus .
- •6. Ühe ja mitmekordse toimega pumpade kolbpumba jõudlus ja kolbpumba õhukupli vajadus.
- •7. Kolbpumpade raam, silindriplokk, kolvid.
- •9. Kolvisääre klapikarbid, klapid .
- •10. Kolpumba käivitamine, teenindamine töö ajal, seiskamine ja tootlikkuse reguleerimine. Kolbpumba eelised ja puudused.
- •11. Membraanpumbad, ehitus ja ekspluatatsioon.
- •12. Sise ja välishambumisega hammasrataspumbad, tööpõhimõte, ehitus , kasutusalad laevas.
- •13. Hammasrataspumba ehitus
- •14. Hammasrataspumpade ekspluatatsioon, tootlikkus, kasutegur.
- •19. Kruvipumba elementide töötingimused, nõudmised tihendiele ja kruvielementide materjalidele. Eelise ja puudused. Ekspluatatsiooni põhinõuded.
- •20. Vesirõngaspump, tööpõhimõte kasutusalad. Eelised ja puudused.
- •21.Radiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •22.Aksiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •23. Maht-I ja hüdrodünaamilise hüdroajami tööpõhimõte
- •24. Hüdrosüsteemid, hüdroskeemid ja selle komponendid
- •27. Hüdroajamite tüüpskeemid
- •28. Hüdrosüsteemide torustik ja hüdroliinid
- •30. Lukustusklappide,kraanidevastklappide ja siibrite ülesanneja ehitus
- •31. Ühe ja kahepoolsete hüdrolukkude ehitus, tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •33. Otsejuhtimise - ja eelhäälestusega kaitseklapid.
- •33. Otsejuhimisega ja eelhäälestusega reduktsioonklapid.
- •34. Ülevooluklapid
- •35. Laadimis- ja tühjendusklapid
- •36. Vooluhulga regulerimisarmatuur. Erinevat tüüpi drosselite tööpõhimõte
- •38. Drosselite ehitus ja tingmärgid hüdroskeemil
- •39. Vooluregulaatorid ülesanne ja ehitus.
- •40. Hüdrojagajad (jaotid), liigitus ja tähistus skeemidel
- •41. Käsitsijuhtimisega siiberjaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •42. Elekterhüdraulilise juhtimisega siiberhüdrojaoti ehitus ja tööpõhimõte
- •1. Pilootosa
- •2. Juht- ehk põhiosa
- •1. Pilootosa
- •2. Jaoti põhiosa
- •43. Klapp- ja kraan sulgelemendiga hüdrojaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •44. Hüdroajami energiaallikad (pumbad ja hüdroakumulaatorid)
- •45. Hüdroajami täiturmootorid, hüdrosilindrite tööpõhimõte.
- •46. Jõusilindrite ehitus
- •47. Jõusilindrite pidurdus ja löögisummutusseadmed.
- •49. Laba- ja siiberhüdromootorid, ehitus ja tööpõhimõte
- •50. Hammasratastüüpi pöördhüdromootorid
- •51. Kolbrotasioon-hüdromootorid, tööpõhimõte.
- •54. Hüdrovõimendid tööpõimõte ja ehitus
- •57. Hüdrosüsteemide rakendusskeemid
- •1. Hüdroluku ühendamise skeem ja rakendus raskuse ohutul langetamisel
- •2. Kahepoolse toimega hüdroluku rakendusskeem
- •1. Lühiajaline vooluhulga kompenseerimine
- •2. Hüdrosilindrite mitme pumbaga toitmisel erinevatel tõstereziimidel
- •3. Vooluhulga rõhulöökide summutamiseks
- •58. Hüdrosüsteemi töövedelikud.
- •59. Hüdroajamites kasutatavad töövedelikud ja markeering
- •60. Hüdrosüsteemide rikked ja hooldus
- •Igapäevane hooldus
- •61. Laeva rooliseadme põhielemendid
- •62. Liht-, balanseeritud ja poolbalanseeritud püstroolid, nende tööpõhimõte.
- •63. Rooli tugikonstruktsioon, selle paigutus ja kinnitus
- •64. Roolipalleri ja roolilehe ehitus
- •65. Balansseeritud pöördklapprooli ehitus ja tööpõhimõte
- •66. Nihutatud välisservaga ja propulsiivdüüsiga rooli ehitus ja tööpõhimõte
- •67. Aktiivroolide, põtkurite ja gondelkäiturite ehitus,tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •68. Rooliseadme juhtimine
- •69. Elektrilise, hüdraulilise ja elektrohüdraulilise rooliseadme juhtimisskeemid.
- •70. Järgivrežiimil töötava rooliseadme juhtimise põhimõte
- •71. Rooliseadme hüdraulilise kaugjuhtimise põhimõtteline skeem
- •6. Reservjuhtimise nupp „Rool vasakule”
- •73. Roolimasinad ja rooliülekanded prallerile. Elekterajamiga roolimasina töö põhimõte.
- •76. Laba-pöördhüdromootoriga rooliajam
- •77. Laeva rõhtroolid ja õõtsesummutid (stabilisaatorid)
13. Hammasrataspumba ehitus
1.
Kere 2.
Otsakaas 3.
Rootor 4.
Laagrid 5.
Kalibreerimisplekid (tihendid)
6.
Imipool 7.
Survepool
Joonis 1.32. Välishambumisega hammasrataspump
Hammasrataspumpade kered (joon. 1.32) valatakse malmist või alumiiniumisulamitest ning selle külge kinnitatakse otsakaas(-kaaned). Pumba korpuse sisse freesitakse pesad rootoritele. Otsakaante sees asuvad laagrid või puksid, mis võimaldavad rootorite pöörlemist. Otsakaantesse on freesitud kanalid, mille kaudu pumbatav keskkond pääseb rootori ja otsakaane ning otsakaane puksi/laagri vahele määrimise eesmärgil. Pumba rootorite teljesuunalist lõtku on võimalik reguleerida, paigaldades otsakaane ja kere vahele kalibreerimisplekke. Pumba kere sisse on freesitud kanalid surve- ja imipoole jaoks ning keermestamine või freesimine on tehtud vastavalt ühendusmeetodile. Hammasrataspumba ühe otsakaane sisse on enamasti paigaldatud vedruga survestatud klapp (reduktsioonklapp). Vedru pingsust on võimalik reguleerida. Kui rõhk pumba survepoolel läheb liiga suureks, siis pressib see vedru kokku, avab klapi ja laseb üleliigse rõhu tagasi pumba imipoolele (joon. 1.31). Vedeliku väljavoolu pumba kere ja võlli vahelt takistatakse kas mehaanilise tihendiga või kaelustihendiga.
Hammasrataspumba hammasrataste (rootori) võllid valmistatakse terasest koos hammasratastega või eraldi. Eraldi valmistatud hammasrattad paigutatakse võllile liistu või pressistu abil.
Hammasrattad valmistatakse malmist või freesitakse terasest. Kasutusel on sirghammasrattad, kaldhammasrattad ja noolhammasrattad (joon. 1.33).
Sirghammasrataste (1) korral tekib hammaste hambumisel ja vedeliku kokkusurumisel kõrge rõhk, mis radiaalsuunas surub hammasratastele ja kulutab hammasratta võlli laagreid.
Joonis
1.33 (1.)
Selle vältimiseks on pumba otsakaande hammaste hambumise kohale freesitud soon, mille kaudu rõhust tingitud laagritele mõjuvaid jõudusid vähendatakse. Mõningatel pumpadel on hammaste vahele puuritud augud, mille kaudu õli satub seal olevasse soonde ja sealt teise augu kaudu välja surve- või imipoolele.
Kald- ja noolhammasratastega (2,3 ) pumpade hammaste vahel sellist probleemi ei teki, sest osa üleliigset vedelikku surutakse mööda kaldpinda tagasi.
Joonis
1.33 (2.3.)
Laevades kasutatavatel hammasrataspumpadel on paljudel kaldhammastega või noolhammastega rattad.
Seda tüüpi hammasratastel ei toimu hammaste sisenemine hambumisse ja hambumisest väljumine kohe kogu hamba ulatuses nagu sirghammastega hammasratastel. Tänu sellele on seda tüüpi pumba hammasrattad vähem tundlikud üksteise suhtelise asetuse ebatäpsustele, vastupidavamad kulumisele, töötavad sujuvamalt ja väiksema müraga.
Kaldhammasratastega pumpade puuduseks on pumba töö ajal pumbale mõjuvad teljesuunalised jõud, mis suruvad hammasrattad vastu kere kaant ja suurendavad nii kulumist.
Hammasrataspumba hammastel võib esineda ka kavitatsiooon. Kavitatsioon tekib järsust rõhu langusest ruumi suurenemise tõttu piirkonnas, kus vedava hammasratta hammas väljub veetava hammasratta hambumisest. Kavitatsiooni vältimiseks tuleb pumba imipoolel hoida ülerõhk vähemalt 0,06 MPa.
