11. Membraanpumbad, ehitus ja ekspluatatsioon.

Kasutusalad laevas: separaatorite kõntsapumbad, fekaalveepumbad, õli transporditpumbad, pilsiveepumbad, kemikaalide dosaatorpumbad

Membraanpumpade tööprotsess ning tööparameetrid sarnanevad kolbpumpade omadega, olles kolbpumpadest

• kompaktsemad ning ehituselt lihtsamad (puuduvad spetsiifilised tihendid, kolvid, kolvirõngad, kolvisääretihendid jne).

• suhteliselt suure jõudluse ning eeskujuliku imikõrgusega

Membraanpumpade käitamiseks võib kasutada

• suruõhku (joon. 1.22 A),

• harvem elektrimootorit (joon. 1.22 B) või

• elektromagnetajamit

A B

Joonis 1.22. Membraanpumbad (A pneumoajamiga- Ingersoll Randpump;

B elektriajamiga - Wastecorp Pump)

Elektromagnet ajamiga Dosaator-membraanpump (LMI Milton Roy)

Tööorgani ehitusmaterjali järgi jagunevad membraanpumbad

• kummimembraaniga pumpadeks ja

• metallmembraaniga pumpadeks ning

Nii nagu kolbpumbal, on ka membraanpumba töö ebaühtlus suur. Ebaühtluse vähendamiseks kasutatakse valitud membraanpumpadel survepoole õhukupleid. Kuna membraanpumpasid ei kasutata süsteemide tsirkulatsioonipumpadena, siis pulseerivale imipoolele (sageli ka survepoolele) tähelepanu pöörata ei ole vaja.

Ekspluatatsiooni lihtsust arvestades on membraanpumpadele raske vastast leida.

Pumba tootlikkust saab reguleerida

• reguleerides pealevoolava toiteõhu hulka ning rõhku (õhktoitega pumbad),

• mõningatel pumpadel on võimalik reguleerida ka klappide tõusu. –

• Elektromagnetajamiga pumpadel reguleeritakse elektriimpulsside sagedust ja ankru käiku.

• Mootorajamiga pumpadel toimub tootlikkuse reguleerimine kepsu pikkuse reguleerimisega.

Ekspluatatsioonis on membraanpumbad hooldevabad ja nende käivitamine ning seiskamine saab toimuda täisautomaatselt. Käivitamine toimub magistraali avatud imi- ja surveklapiga.

Membraanpumba eelised: väike gabariit ja mass, remonditööde lihtsus, vähe liikuvaid detaile, kuiva imemise võime, kõrge hermeetilisus, võime pumbata õhusegust keskkonda, võime pumbata võõriseid sisaldavat keskkonda, võime töötada kuivalt ning pikaajaliselt.

Membraanpumba puudused: ebaühtlane tootlikkus, kallid membraanid.

12. Sise ja välishambumisega hammasrataspumbad, tööpõhimõte, ehitus , kasutusalad laevas.

Hammasrataspumbad on pöörleva tööorganiga staatilise rõhu pumbad.

Kasutusalad laevas: kütuste ja õlide transpordipumbad, sisepõlemismootorite õlipumbad, õli- ja kütusesüsteemide tsirkulatsioonipumbad

• Hammasrataspumbad võivad töötada ilma klappideta. Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan ise.

• nende tootlikkus on ühtlane ega vaja täiendavaid õhukupleid.

• Pöörleva tööorganiga klappideta pumbal puuduvad inertsjõud, mis võimaldab pumbal töötada suure pöörlemissagedusega ja seda otse (ilma reduktorita) ühendada elektrimootoriga.

• Enamikul rootorpumpadel on kuiva imemise võime ja nad on võimelised pumpama viskoosseid vedelikke. Rootorpumpade põhikasutusala ongi viskoossete vedelike pumpamine.

Hammasrataspumpade ainsaks puuduseks on see, et nad ei talu mehaaniliste lisanditega keskkonda. Tööorgani ja kere vahelised pilud on väga väikesed ja mehaanilised abrasiivosakesed kulutavad nende tööpindu väga kiiresti, seega väheneb pumba mahuline kasutegur ja kaob pumba kuiva imemise võime.

Hammasrataspumbad jagunevad ehituslikult kahte gruppi:

välishambumisega (joonis 1.28 A) ja sisehambumisega (joonis 1.28 B) hammasrataspumbad.

1. Vedav hammasratas

2. Pumba kere

3. Veetav hammasratas

A – imipool

B - survepool

Joonis 1.28. A Välishambumisega pump

Välishambumisega hammasrataspumba (joon. 1.28 A ) kahest teineteisega hambuvast hammasrattast 1, 3 on üks ühendatud ajamiga ja teine jookseb kaasa. Ajamiga ühendatud hammasratas on vedav, teine on veetav hammasratas. Pumbatav vedelik toimetatakse hambavahedes imipoolelt A survepoolele B pumba kere 2 ja hammasrataste hammaste vahel. Vedav hammasratas veab veetavat hammasratast kaasa ja seal, kus hambad lähevad hambumisse, tungib üks hammas teise hammasratta hammaste vahele ja tõukab sealt pumbatava keskkonna välja. Teisel pool tuleb üks hammas teiste vahelt välja, tekitades tühja ruumi. See pool on imipool, mis täitub uuesti vedelikuga. Kui pump pöörleb vastassuunas, surve- ja imipooled vahelduvad. Tagasivoolu vältimiseks on kere ja hammasrataste vahel minimaalsed pilud. Mõnikord ei vea hammasrataspumpadel vedav hammasratas veetavat ringi, vaid selleks kasutatakse hammasrataste võllidele paigaldatud sünkroniseerivaid hammasrattaid. Need asuvad pumba töökambrist väljaspool.

Sisehambumisega hammasrataspumbad (joon. 1.28 B) on kompaktsemad kui välishambumisega hammasrataspumbad.

1. Sisemiste hammastega hammasratas

2. Imi- ja survepoole eralduselement

3. Väliste hammastega hammasratas

4. Välise hammasratta ja kere vaheline

tihend

5. Tihendi survevedru

Nad koosnevad sisemiste hammastega hammasrattast 1, mille sees pöörleb väliste hammastega hammasratas 3. Imi- ja survepool on eraldatud sirbikujulise eralduselemendiga 2, mis asetseb välise ja sisemise hammasratta vahel. Välise hammasratta ja pumba kere vahe tihendatakse tihendiga 4, mis surutakse vastu välist hammasratast vedruga 5. Imi- ja survepoolt eraldav sirbikujuline element on diametraalselt ümber paigutatav vastavalt pumba pöörlemissuunale. Sisehambumisega pumbad on gabariidilt väiksemad ja peavad kulumisele paremini vastu kui välishambumisega hammasrataspumbad.

Joonis 1.31. Sisehambumisega hammasrataspump (Viking Pump Inc)

Hammasrataspumbad võivad olla ka reverseeritavad. Kui laeva peamasin on reverseeritav ja õlipump saab liikumise väntvõllilt, siis reversi tegemisel hakkab õlipump töötama vastassuunas, sest imi- ja survepool vahetuvad. Sellise olukorra vältimiseks varustatakse pumpade imi- ja survepool tagasivoolu takistavate klappidega (joon. 1.29).

Joonis 1.29. Reverseeritava hammasrataspumba põhimõttejoonis