- •1. Laevamehhanismide liigitamine, otstarve, tähtsus.
- •2. Üksiktoime kolbpumbad
- •4. Kahesilindrilised ja diferentsiaalpumbad
- •5. Kolbpumpade töö ebaühtlus .
- •6. Ühe ja mitmekordse toimega pumpade kolbpumba jõudlus ja kolbpumba õhukupli vajadus.
- •7. Kolbpumpade raam, silindriplokk, kolvid.
- •9. Kolvisääre klapikarbid, klapid .
- •10. Kolpumba käivitamine, teenindamine töö ajal, seiskamine ja tootlikkuse reguleerimine. Kolbpumba eelised ja puudused.
- •11. Membraanpumbad, ehitus ja ekspluatatsioon.
- •12. Sise ja välishambumisega hammasrataspumbad, tööpõhimõte, ehitus , kasutusalad laevas.
- •13. Hammasrataspumba ehitus
- •14. Hammasrataspumpade ekspluatatsioon, tootlikkus, kasutegur.
- •19. Kruvipumba elementide töötingimused, nõudmised tihendiele ja kruvielementide materjalidele. Eelise ja puudused. Ekspluatatsiooni põhinõuded.
- •20. Vesirõngaspump, tööpõhimõte kasutusalad. Eelised ja puudused.
- •21.Radiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •22.Aksiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •23. Maht-I ja hüdrodünaamilise hüdroajami tööpõhimõte
- •24. Hüdrosüsteemid, hüdroskeemid ja selle komponendid
- •27. Hüdroajamite tüüpskeemid
- •28. Hüdrosüsteemide torustik ja hüdroliinid
- •30. Lukustusklappide,kraanidevastklappide ja siibrite ülesanneja ehitus
- •31. Ühe ja kahepoolsete hüdrolukkude ehitus, tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •33. Otsejuhtimise - ja eelhäälestusega kaitseklapid.
- •33. Otsejuhimisega ja eelhäälestusega reduktsioonklapid.
- •34. Ülevooluklapid
- •35. Laadimis- ja tühjendusklapid
- •36. Vooluhulga regulerimisarmatuur. Erinevat tüüpi drosselite tööpõhimõte
- •38. Drosselite ehitus ja tingmärgid hüdroskeemil
- •39. Vooluregulaatorid ülesanne ja ehitus.
- •40. Hüdrojagajad (jaotid), liigitus ja tähistus skeemidel
- •41. Käsitsijuhtimisega siiberjaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •42. Elekterhüdraulilise juhtimisega siiberhüdrojaoti ehitus ja tööpõhimõte
- •1. Pilootosa
- •2. Juht- ehk põhiosa
- •1. Pilootosa
- •2. Jaoti põhiosa
- •43. Klapp- ja kraan sulgelemendiga hüdrojaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •44. Hüdroajami energiaallikad (pumbad ja hüdroakumulaatorid)
- •45. Hüdroajami täiturmootorid, hüdrosilindrite tööpõhimõte.
- •46. Jõusilindrite ehitus
- •47. Jõusilindrite pidurdus ja löögisummutusseadmed.
- •49. Laba- ja siiberhüdromootorid, ehitus ja tööpõhimõte
- •50. Hammasratastüüpi pöördhüdromootorid
- •51. Kolbrotasioon-hüdromootorid, tööpõhimõte.
- •54. Hüdrovõimendid tööpõimõte ja ehitus
- •57. Hüdrosüsteemide rakendusskeemid
- •1. Hüdroluku ühendamise skeem ja rakendus raskuse ohutul langetamisel
- •2. Kahepoolse toimega hüdroluku rakendusskeem
- •1. Lühiajaline vooluhulga kompenseerimine
- •2. Hüdrosilindrite mitme pumbaga toitmisel erinevatel tõstereziimidel
- •3. Vooluhulga rõhulöökide summutamiseks
- •58. Hüdrosüsteemi töövedelikud.
- •59. Hüdroajamites kasutatavad töövedelikud ja markeering
- •60. Hüdrosüsteemide rikked ja hooldus
- •Igapäevane hooldus
- •61. Laeva rooliseadme põhielemendid
- •62. Liht-, balanseeritud ja poolbalanseeritud püstroolid, nende tööpõhimõte.
- •63. Rooli tugikonstruktsioon, selle paigutus ja kinnitus
- •64. Roolipalleri ja roolilehe ehitus
- •65. Balansseeritud pöördklapprooli ehitus ja tööpõhimõte
- •66. Nihutatud välisservaga ja propulsiivdüüsiga rooli ehitus ja tööpõhimõte
- •67. Aktiivroolide, põtkurite ja gondelkäiturite ehitus,tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •68. Rooliseadme juhtimine
- •69. Elektrilise, hüdraulilise ja elektrohüdraulilise rooliseadme juhtimisskeemid.
- •70. Järgivrežiimil töötava rooliseadme juhtimise põhimõte
- •71. Rooliseadme hüdraulilise kaugjuhtimise põhimõtteline skeem
- •6. Reservjuhtimise nupp „Rool vasakule”
- •73. Roolimasinad ja rooliülekanded prallerile. Elekterajamiga roolimasina töö põhimõte.
- •76. Laba-pöördhüdromootoriga rooliajam
- •77. Laeva rõhtroolid ja õõtsesummutid (stabilisaatorid)
10. Kolpumba käivitamine, teenindamine töö ajal, seiskamine ja tootlikkuse reguleerimine. Kolbpumba eelised ja puudused.
Enne kolbpumba käivitamist
tuleb pumbale teha visuaalne ülevaatus. Kuna kolbpumbal on palju väliselt liikuvaid detaile, siis enne käivitamist ei tohi pumbal olla üleliigseid ega lahtisi esemeid. Tuleb veenduda, et kõik pumba detailid ning torustik oleksid fikseeritud oma kohale.
Lisaks visuaalsele ülevaatusele tuleb enne pumba käivitamist teha pumba määrdepunktide ja õlitasemete kontroll. Täidetakse õlitoosid ning kontrollitakse õlitaset pumba karteris ja/või reduktoris.
Kui pump on varustatud õhukuplitega, siis täidetakse need õhuga vajaliku tasemeni.
Lõpuks pööratakse võimaluse korral pumpa käsitsi, et veenduda takistuste puudumises.
Seejärel avatakse pumba surve- ja imiventiil.
Kolbpumba töö ajal on vaja
kontrollida pumba liikuvate sõlmede temperatuuri ja õlitust.
Tuleb jälgida pumbale paigutatud kontrollmõõteriistade (ampermeeter, manomeeter, vaakummeeter) näite.
Kui esineb pumba jäik töö, siis kontrollida õhu taset pumba õhukuplites ning neid vajadusel täita.
Tuleb jälgida kolvisääretihendi tööd, mis topendtihendi korral peab pisut läbi tilkuma.
Kui pumba töötamisel on kuulda ebanormaalseid helisid ning lööke, peab pumba viivitamatult seiskama ja välja selgitama kõrvalekalde põhjuse.
Pärast pumba seiskamist (käitava ajami väljalülitamist)
tuleb sulgeda pumba imipoole ja survepoole klapid (tihtipeale surveklapi sulgemist tööjuhise järgi ei nõuta).
Seejärel on vaja teha liikuvate sõlmede visuaalne ülevaatus ning kõrvaldada võimalikud tekkinud rikked.
Seejärel tuleb pump puhastada ning seada töövalmis järgmiseks käivituseks.
Kolbpumba tootlikkust reguleeritakse praktikas pumba
ajami pöörete arvu n reguleerimisega. Kui pumba ajamina on kasutusel sisepõlemismootor või hüdromootor, siis pöörete reguleerimisega probleemi ei teki. Enamasti kasutatakse kompaktsust ja odavust silmas pidades pumpa käitava ajamina asünkroonset elektrimootorit. Elektrimootori pöörete reguleerimiseks on aga vajalikud kallid sagedusmuundurid. Seega töötab enamik tänapäeva laevadel kasutatavaid kolbpumpasid ühel kiirusel ning nende tootlikkust töö ajal muuta ei ole võimalik.
Teoreetiliselt on võimalik kolbpumba tootlikkust reguleerida ka mahulise kasuteguri ηv või kolvikäigu pikkuse muutmisega. Mahulist kasutegurit saaks muuta pumba imi- ja surveklappide avamis- ning sulgemismomentide reguleerimisega enne kolvi jõudmist äärmistesse surnud seisudesse. Selline reguleerimine on keeruline ning muudab pumba konstruktsiooni keerukaks ja kalliks, saavutatav tootlikkuse muutus on aga väike ning praktikas laevadel sellist meetodit ei kasutata. Tootlikkuse muutmine kolvikäigu pikkuse muutmisega on samuti äärmiselt tülikas, sest selleks tuleb pump demonteerida ja taas paigaldada, seetõttu ka seda meetodit laevadel ei kasutata.
Vedeliku läbivooluhulga muutmine ehk drosseldamine (sulgeventiilide reguleerimine imi- ja survetorul) on kolbpumba puhul rangelt keelatud. Selline tegevus ei anna soovitud tulemust, vaid suurendab pumba kaviteerimisohtu, tõstab pumba poolt tarbitavat võimsust ning võib endaga kaasa tuua pumba või torustikule paigaldatud mehhannismide rikke.
Kolbpumba eelised: mehaaniline vastupidavus, kuiva imemise võime, suur imemiskõrgus ning suur tõstekõrgus.
Kolbpumba puudused: suur mass, massi kohta väike ning ebaühtlane tootlikkus. Väga kõrge hind ja keerukas konstruktsioon (palju liikuvaid osi), tundlikkus pumbatava keskkonna reostuse suhtes (tekivad klappide ebatihedused).
Arvestades kolbpumba suuri mõõtmeid, hinda, tootlikkust ning teisi puudusi, leiavad kolbpumbad tänapäeva laevades üha vähem kasutust (v.a kütuse kõrgsurve plunžerpumbad).