1. Järgivrooli manipulaator (juhtkang)

2. Paremparda roolilaba asendi indikaator

3. Vasakparda roolilaba asendi indikaator.

4. Alarmsignaalide paneel

5. Rooli reservjuhtimislüliti „Välja-sisse“

6. Reservjuhtimise nupp „Rool vasakule”

7. Reservjuhtimise nupp „Rool paremale”

8_{a, b, c, d}.Roolinupud reservjuhtimisel

9_a,b. Skaalavalgustuse regulaator (dimmer)

10. Alarmsignaali summer.

11. Roolipumpade käivitusnupud.

12. Roolipumpade stoppnupud

13_{a, b.}Rooli suurte pöördenurkade

blokeeringu lüliti

14. Roolipumpade suurte pöördenurkade

induktsioonlambid

15. Lülitusnupp ja induktsioonlamp: ‘

rool sünkroonsel järgivsüsteemil

16. Automaatroolile lülituse nupp:

rool automaatrežiimil

17. Alarmpaneeli testnupp

18. Alarmsignaali kviteerimine

(täitmisele võtmine)

Joonis 3.5.

Joonis 3.5. Mootorlaeva „Victoria“ rooli juhtpult navigatsioonisillas

73. Roolimasinad ja rooliülekanded prallerile. Elekterajamiga roolimasina töö põhimõte.

Rooliseadme põhiosaks on jõuseade (roolimasin), mis koosneb täiturmootorist ja selle juurde kuuluvatest seadmetest.

Roolimasina võimsus peab olema piisav, et viia rool ühest pardast teise ettenähtud aja jooksul.

Roolimasinale antud käsu kohaselt pöörab rooliülekanne rooli soovitud ulatuses diametraaltasandist paremale või vasakule.

Laeva roolimasinad võivad olla auru-, elektrilised või elektrohüdraulilist tüüpi masinad.

Vanematel aurulaevadel kasutati rooliseadet, kus jõumasinaks oli 2-silindriline aurumasin.

Roolimasina jõumomendi võib edastada pallerile paind- (tross-, kett-), jäik- (hammassektor-, hammasratas-, jõukruvi-) või hüdroülekandega.

Tüürtross-käsirooliajami korral kasutatakse tavaliselt trossitrumlit, tüürkettajami korral tähikratast ja võllülekande korral hammasratasajamit. Palleri pööramiseks kasutatakse painduva lüliga ajami korral piki- või sektorrumplit.

Paind- ja jäik-käsiülekandeid rakendatakse väikestel vanematel laevadel ning avariiseadmetena.

Kaasaegsetel laevadel kasutatakse põhiliselt elektri- ja hüdroajamiga roolimasinaid.

Elektriajamiga roolimasinad

Väikelaevadel ja vanemat tüüpi laevadel võivad pallerile vajaliku väikese ja keskmise jõumomendi (kuni 150 kNm) anda elektrilised roolimasinad.

Et elektrimootor on suure pöörete arvuga, siis paigutatakse hammassektori ja elektrimootori vahele üks või mitu reduktorit.

Hammassektorajami põhiosad (joonis 3.6) on hammassektor 6, pikirumpel 3 ja ühendusvedrud 2. Hammasektor pannakse liikuma roolimasinalt silindrilise hammasratta 4 kaudu.

Hammassektor liigub palleril vabalt. Pikirumpel on palleriga (1) ühendatud jäigalt. Pikirumpel ja hammassektor on omavahel ühendatud amortisatsioonvedrude (2) kaudu lainelöökide vältimiseks.

1. Paller

2. Vedruamortisaatorid

3. Pikirumpel

4. Silindriline hammasratas

5. Tigureduktor

6. Hammassektor

7. Elektrimootor

Joonis 3.6. Fedoritski diferentsiaaliga (tigureduktoriga) elektriline roolimasin

Diferentsiaal-tigureduktori tööskeem

Sellise ülekande eeliseks (joonis 3.7) on võimalus kasutada ülekannet ühele väljundvõllile ühelt või kahelt ajamilt eraldi või koos ilma ajameid ümber lülitamata .

1. Reduktori vertikaalvõll

2. (ja 4.) Vertikaalvõlli koonushammasrattad

3.(ja 8.) Traaversi koonushammasrattad

5. Roolisektori veohammasratas

6. Vertikaalvõlli traavers (ristvõll)

7. Põhiajami tiguhammasratas

9. Abiajami tiguhammasratas

Joonis 3.7. Roolimasina diferentsiaalreduktor

Reduktori vertikaalvõlli 1 ülemises osas on liistühendusega kinnitatud silindriline hammasratas 5, mis on ühenduses roolimasina hammassektoriga. Reduktori traaversvõlli 6 tappidel on vabalt pöörlevad koonushammasrattad 3 ja 8, mis on ühenduses vertikaalvõllil 1 vabaistega hammaspaaridega 2 ja 4. Viimased on ühendatud reduktori tiguhammasratastega 7 ja 9. Üks neist on ühendatud pearoolimasina elektrimootoriga, teine abiroolimasina elektrimootoriga.

Kui üks roolimasinatest (näiteks abirool) ei tööta, siis tiguhammasratas 9 seisab paigal , aga teine tiguhammasratas 7 töötab traaversi hammasratastele 3 ja 8, mis pöörlevad seisval koonushammasrattal 2, pöörates samal ajal vertikaalvõlli 1 soovitud suunas hammasrattast 4 kaks korda väiksema kiirusega . Sama toimub ka sel juhul, kui töötab abiajami tiguhammasratas 9 ja peaajami hammasratas 7 seisab.

Kui mõlemad ajamid töötavad ühes suunas ühesuguse kiirusega, siis töötab reduktor tervikülekandena hammasrataste 2 ja 4 kiirusel.

Kui ajamid töötavad ühesuguse kiirusega vastassuunas, siis vertikaalvõll seisab paigal.

Kui ajamid lülitada tööle erinevate kiirustega vastassuunas, hakkab vertikaalvõll tööle kiirema ajami suunas, kuid teise ajami kiiruse võrra väiksema kiirusega. See välistab avariiolukorra vale lülituse korral

74. Mittereguleeritava pumbaga elektrohüdrauliliselt ja käsiajamjuhtimisega kahesilindrilise roolimasina hüdroskeem (joonis 3.10)

Elektriajamiga mittereguleeritav hammasrataspump 1 töötab pidevalt, pumbates paagist 2 õli süsteemi. Rooli pööramise vaheaegadel laseb siiberjagaja 3 pumbatava õli läbi klapi 4 tagasi paaki.

Rooli pööramise ajal mistahes pardasse liigutab elektromagnet 5 hüdrojagaja 3 juhtsiibri ühte tööasendisse ja õli surutakse läbi kahepoolse hüdroluku 6 ja läbi reguleeritava drosseli 7 roolimasina hüdrosilindrisse 8.

Kahepoolses hüdrolukus töötavad mõlemad kanalid: Õli töörõhk avab kuulklapi, mis juhib õli hüdrosilindrisse; hüdroluku kolvi varb avab vastaspoole kuulklapi ja õli tagasivooluliini teisest hüdrosilindrist.

Reguleeritavad drosselid 7 reguleerivad hüdrosilindrisse antavat õli hulka ja tagasivooluga rooli pööramise kiirust.

Reduktsioonklapp 9 väldib õlipumba ülekoormust tühikäigul enne hüdrojagajat. Hüdrosilindrite ülekoormuse vältimiseks on süsteemil ülelaskeklapid 10.

Mõõteriistadest on õlipumbal ja hüdrosilindritel manomeetrid 11 ja 12.

Õlipumba töö ajal toimub pidev õli filtreerimine läbi peenfiltri 16, mis on varustatud automaatülelaskeklapiga 17 rõhu tõusu korral enne filtrit.

Et põhirooliseadmel on ainult üks pump, siis avarii juhuks on olemas käsipumbaga varurooliajam. Käsiajam on pearoolimasinast eraldatud lukustusklappidega 18. Varuajami aksiaalkolbpump 20 töötab otseselt varuajami roolirattalt 19. Vastavalt rooliratta pööramise suunale surutakse õli roolimasina hüdrosilindrisse läbi sulgeklappide 22, hüdroluku 24 ja lukustusklappide 18. Süsteem on kaitstud kaitseklappidega 23.Õli lisatakse süsteemi paagist 26 vastuklappide 21kaudu.

1. Hammasratas-õlipump

2. Avatud õlipaak

3. Hüdrojaotur ¾

4. Tagasivooluklapp

5. Juhtelektromagnet

6. Hüdrolukk

7. Vastuklapiga drossel

8. Hüdrosilinder

9. Pumba kaitseklapp

10. Hüdrosilindri kaitseklapid

11. Hüdrosilindri manomeeter

12. Pumba manomeeter

13. Hüdrosilindri lukustusklapp

14. Pumba imiklapp

15. Vaheülelaskeklapp

16. Filter

17. Kaitseklapp

18. Käsijuhtimise vaheklapid

19. Avariiajami rooliratas

20. Käsiajami õlipump

21. Vastuklapid

22. Pumba lukustusklapid

23. Käsiajami kaitseklapid

24. Käsiajami hüdrolukk

25. Varuõlipaak

26. Käsiajami õlipaak

27. Paller

28. Rumpel

Joonis 3.10. Kahesilindrilise roolimasina hüdroskeem

75. Nelja hüdrosilindriga järgivmehhanismiga roolimasina hüdroskeem (joonis 3.11)

Roolimasina hüdrosüsteemis on neli jõusilindrit (I...IV), mis töötavad kahelt kolb-rotatsioonradiaalpumbalt KRRP1 ja KRRP2 rõhul 12 MPa. Jõusilindrite plunžerid on ühendatud rooli palleriga 3 rumpli 4 kaudu. Rumpel ja paller on ühendatud koonustapp-liistühendusega.

Hüdrovõimendi 5 kaudu saab muuta KRRP-de jõudlust pumpade juhtvõrude 6 ekstsentrilisuse muutmisega.

Peapumpade süsteem on kinnine hüdrosüsteem. Lisaõli antakse süsteemi abipumbaga 7.

Rooliseade võib töötada nelja või kahe jõusilindriga (vastavalt SOLASe nõudmisele peab igal roolimasinal olema kaks põhipumpa ja topelt silindripaari korral peab rooli olema võimalik juhtida ka ühe silindripaariga).

Klapiploki 8 kaudu võib roolimasina jõusilindritele töötada üheaegselt kaks peapumpa või ainult üks pump.

Klappide T1, T2, T3, T4 kaudu toimub õli ülevool väljalülitatud hüdrosilindrite vahel.

Klappide Z1, Z2, Z3, Z4 kaudu ühendatakse hüdropumpade 1 ja 2 imi- ja survepooled kõigi nelja hüdrosilindriga.

A₁ ja A₂ kaudu on võimalik Peapumpade (1 ja 2 ) rikke korral hüdrosilindritele (I…IV) anda toite avarii ajamilt.

H1 ja H3 pumba 1 sulgklapid

H2 ja H4 pumba KRRP2 sulgeklapid

9. Jutimisseadme täiturmootor

10. Täiturmootori reduktor

11. Differentsiaalvarda kruvimuhv

12. Muhvi kruvivõll

13. Differentsiaalvarras

14. Hüdropumpade juhtvarras

15. Rooliseadme näitur, aksiomeeter

16. Hüdrosüsteemi õlipaagid

1. Hüdrosüsteemi peapump KRRP1

2. Hüdrosüsteemi peapump KRRP2

3. Rooliseadme paller

4. Rumpel

5. Hüdrovõimendi

6. KRRP tootlikkuse juhtvõru

7. Hüdrosüsteemi toitepumbad

8. Hüdrosüsteemi klapiplokk

Joonis 3.11. Nelja hüdrosilindriga järgivmehhanismiga roolimasina hüdroskeem

Roolimasina käivitamiseks peavad olema avatud töötavate pumpade ja hüdrosilindrite sulgklapid ja mittetöötavate hüdrosilindrite ülevooluklapid. Ülejäänud klapid peavad olema suletud.

Roolimasina tööd juhitakse teleülekandega järgivrežiimis. Rooliratta pööramisel antakse roolimajast juhtsignaal täitevmootorile 9.

Täitevmootor käivitab läbi reduktori 10 keermestatud kruvivõlli 12, mille pöörlev liikumine muudetakse sellel asuva käigumuhvi 11 kulgevaks liikumiseks. Käigumuhv 11liigub punktist A punkti A*, nihutades endaga kaasa diferentsiaalvarrast 13. Käigumuhviga 11 ühendatud diferentsiaalvarda 13 ots liigub rumpliga 4 šarniirselt ühendatud esialgu mitteliikuva ühenduspunkti C suhtes paremale ja diferentsiaalvarras võtab asendi A*B*C. Diferentsiaalvardaga šarniirselt ühendatud hüdropumpade 1 ja 2 juhtvarras 14 liigub koos diferetsiaalvardaga paremale, liigutades ka võimendi 5 tüürhooba paremale.Võimendi nihutab KRRP1 juhtvõru 6 nullasendist tööasendisse. Hüdropump hakkab andma õli eelnevalt avatud vastavate hüdrosilindrite plunžeritele, plunžerid saavad käigu ja pööravad rumpli kaudu palleri ja roolilehe ettenähtud suunas.

Klappide H3 ja H4 kaudu liigub õli klappidele Z4 ja Z1 ja edasi jõusilindritele IV ja I, mille plunžerid pööravad palleri kellaosuti pöörlemise vastassuunas. Silindritest III ja I väljuv õli liigub klappide Z3, Z2, H1 ja H2 hüdropumpade (1 ja 2) imipoole torudesse.

Rumpli pööramisega koos liigub diferentsiaalvarda 13 ots punktis C vastassuunas punkti C* ja võtab asendi A*B C*. Punkt B* nihkub tagasi keskasendisse B, liigutades ühtlasi hüdropumba juhtvõru 6 pumba tootlikkuse vähendamise suunas. Kui pumba jõudlus saab nulliks (e = 0) punktis B, siis rooliajam seiskub, palleri pööramine peatub ja roolileht seiskub ettenähtud asendis.

Rooli viimiseks diametraalasendisse pööratakse rooliratas algasendisse.

Täitevmootor 9 töötab vastassuunas, viies diferentsiaalvardal oleva käigumutri algasendisse A. Diferentsiaalvarras liigutab hüdropumba juhtvõru vastassuunas punkti B* ja võtab asendi AB**C*, mis paneb hüdropumba vastassuunas tööle.

Survetorude kaudu liigub õli klappide H1, H2, Z3 ja Z2 hüdrosilindrite plunžeritele III ja II. Silindritest I ja IV surutakse õli klappide Z1, Z2 , H3 ja H4 kaudu välja ja liigub pumpade imitorudele. Paller pöörab rooli kellaosuti suunas diferentsiaalvarda jõudmiseni algasendisse ABC, kus hüdromootori jõudluse reguleerimise juhtrõngas jõuab nullasendisse, rumpel ja rooli paller peatuvad algasendis.