- •1. Laevamehhanismide liigitamine, otstarve, tähtsus.
- •2. Üksiktoime kolbpumbad
- •4. Kahesilindrilised ja diferentsiaalpumbad
- •5. Kolbpumpade töö ebaühtlus .
- •6. Ühe ja mitmekordse toimega pumpade kolbpumba jõudlus ja kolbpumba õhukupli vajadus.
- •7. Kolbpumpade raam, silindriplokk, kolvid.
- •9. Kolvisääre klapikarbid, klapid .
- •10. Kolpumba käivitamine, teenindamine töö ajal, seiskamine ja tootlikkuse reguleerimine. Kolbpumba eelised ja puudused.
- •11. Membraanpumbad, ehitus ja ekspluatatsioon.
- •12. Sise ja välishambumisega hammasrataspumbad, tööpõhimõte, ehitus , kasutusalad laevas.
- •13. Hammasrataspumba ehitus
- •14. Hammasrataspumpade ekspluatatsioon, tootlikkus, kasutegur.
- •19. Kruvipumba elementide töötingimused, nõudmised tihendiele ja kruvielementide materjalidele. Eelise ja puudused. Ekspluatatsiooni põhinõuded.
- •20. Vesirõngaspump, tööpõhimõte kasutusalad. Eelised ja puudused.
- •21.Radiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •22.Aksiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •23. Maht-I ja hüdrodünaamilise hüdroajami tööpõhimõte
- •24. Hüdrosüsteemid, hüdroskeemid ja selle komponendid
- •27. Hüdroajamite tüüpskeemid
- •28. Hüdrosüsteemide torustik ja hüdroliinid
- •30. Lukustusklappide,kraanidevastklappide ja siibrite ülesanneja ehitus
- •31. Ühe ja kahepoolsete hüdrolukkude ehitus, tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •33. Otsejuhtimise - ja eelhäälestusega kaitseklapid.
- •33. Otsejuhimisega ja eelhäälestusega reduktsioonklapid.
- •34. Ülevooluklapid
- •35. Laadimis- ja tühjendusklapid
- •36. Vooluhulga regulerimisarmatuur. Erinevat tüüpi drosselite tööpõhimõte
- •38. Drosselite ehitus ja tingmärgid hüdroskeemil
- •39. Vooluregulaatorid ülesanne ja ehitus.
- •40. Hüdrojagajad (jaotid), liigitus ja tähistus skeemidel
- •41. Käsitsijuhtimisega siiberjaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •42. Elekterhüdraulilise juhtimisega siiberhüdrojaoti ehitus ja tööpõhimõte
- •1. Pilootosa
- •2. Juht- ehk põhiosa
- •1. Pilootosa
- •2. Jaoti põhiosa
- •43. Klapp- ja kraan sulgelemendiga hüdrojaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •44. Hüdroajami energiaallikad (pumbad ja hüdroakumulaatorid)
- •45. Hüdroajami täiturmootorid, hüdrosilindrite tööpõhimõte.
- •46. Jõusilindrite ehitus
- •47. Jõusilindrite pidurdus ja löögisummutusseadmed.
- •49. Laba- ja siiberhüdromootorid, ehitus ja tööpõhimõte
- •50. Hammasratastüüpi pöördhüdromootorid
- •51. Kolbrotasioon-hüdromootorid, tööpõhimõte.
- •54. Hüdrovõimendid tööpõimõte ja ehitus
- •57. Hüdrosüsteemide rakendusskeemid
- •1. Hüdroluku ühendamise skeem ja rakendus raskuse ohutul langetamisel
- •2. Kahepoolse toimega hüdroluku rakendusskeem
- •1. Lühiajaline vooluhulga kompenseerimine
- •2. Hüdrosilindrite mitme pumbaga toitmisel erinevatel tõstereziimidel
- •3. Vooluhulga rõhulöökide summutamiseks
- •58. Hüdrosüsteemi töövedelikud.
- •59. Hüdroajamites kasutatavad töövedelikud ja markeering
- •60. Hüdrosüsteemide rikked ja hooldus
- •Igapäevane hooldus
- •61. Laeva rooliseadme põhielemendid
- •62. Liht-, balanseeritud ja poolbalanseeritud püstroolid, nende tööpõhimõte.
- •63. Rooli tugikonstruktsioon, selle paigutus ja kinnitus
- •64. Roolipalleri ja roolilehe ehitus
- •65. Balansseeritud pöördklapprooli ehitus ja tööpõhimõte
- •66. Nihutatud välisservaga ja propulsiivdüüsiga rooli ehitus ja tööpõhimõte
- •67. Aktiivroolide, põtkurite ja gondelkäiturite ehitus,tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •68. Rooliseadme juhtimine
- •69. Elektrilise, hüdraulilise ja elektrohüdraulilise rooliseadme juhtimisskeemid.
- •70. Järgivrežiimil töötava rooliseadme juhtimise põhimõte
- •71. Rooliseadme hüdraulilise kaugjuhtimise põhimõtteline skeem
- •6. Reservjuhtimise nupp „Rool vasakule”
- •73. Roolimasinad ja rooliülekanded prallerile. Elekterajamiga roolimasina töö põhimõte.
- •76. Laba-pöördhüdromootoriga rooliajam
- •77. Laeva rõhtroolid ja õõtsesummutid (stabilisaatorid)
70. Järgivrežiimil töötava rooliseadme juhtimise põhimõte
I
–
Juhtselsüün II
- Võimendi III
– Täiturmootor IV
– Reduktor V
– Hüdrovõimendi
Paller Roolimasina
peapump Võimendi
hüdropump Rooli
kaugjuhtimine Rooli
kohtjuhtimine Peapumba
juhtvarras Tagasisidevarras Diferentsiaalvarras Reduktori
juhtvarras
Järgivsüsteemil
(joonis 3.3) määratakse rooliratta 4 pööramisega roolilehe
pöördumise suund ja nurga ulatus, mille saavutamisel
tagasisidemehhanism seiskab roolimasina ja lõpetab roolilehe
pööramise. Rooliratta pööramist järgib roolipaller 1
hilinemisega 1–20.
Joonis 3.3. Roolimasina juhtimine järgivrežiimi
Rooliratta (joonis 3.3) pööramisel vasakule liigutab täiturmootori reduktori juhtvarras 9 diferentsiaalvarda 8 alumise otsa O1 punkti O1’, jättes esialgu šarniirse ühendusega tagasisidevarda 7 ühenduspunkti O2 algasendisse. Sellega liigub ka hüdrovõimendi juhtvarras 6 vasakule, mis paneb roolimasina hüdromootori tööle ja paller pöörab roolilehte samas suunas.
Tagasisidevarras 7, mis on ühenduses palleri ja diferentsiaalvardaga, nihkub palleri pööramise suunas, tõmmates diferentsiaalvarda ülemist otsa O2 paremale punkti O2' ja sellega koos ka hüdrovõimendi juhtvarrast 6, mis viib hüdromootori juhtorgani nullasendisse. Antud juhul oli tagasiside pallerilt roolimasina pumbale mehaaniline. Paljudel elektrohüdraulilistel roolimasinatel toimub tagasiside elektrilise selsüünseadme kaudu.
Automaatrežiimil töötamisel hoiab laeva ettenähtud kursil roolimasin vurrkompassilt saadud juhtsignaali järgi.
71. Rooliseadme hüdraulilise kaugjuhtimise põhimõtteline skeem
Hüdraulilise telemootori põhiosad võib jagada kolme gruppi (joonis 3.4).
I Roolirattaga või juhtpuldiga seotud manipulaator
II Täiturmehhanismi servomootor, mis asub rumpliruumis ja on ühendatud roolimasina juhtimismehhanismiga.
III Hüdrosüsteem (armatuur, torustik, hüdropaak).
Joonis 3.4. Roolimasina hüdrauliline telemootor
Manipulaatori (I) põhiosa kujutab endast hüdrosilindrit 1, milles liigub kolb 2. Kolvisäärel 3 on hammaslatt, mis on hambumises silindrilise hammasrattaga 4. Hammasratasülekandega (16 –17– 4) roolirattalt 15 liigutatakse kolbpumba hammaslatti ja ühtlasi kolbi 2 vastavalt rooliratta pööramise suunas. Pumba kolb tekitab manipulaatori hüdrosilindri 1 kolvi 2 ühel poolel surve suurenemise, teisel poolel rõhulanguse. Õlisüsteemis surutakse õlitorude 5 või 6 kaudu õli servomootorisse (II). Servomootor kujutab endast seisvate juhthülssidega 7 ja 8 ning nendel liikuva vaheseinaga (kolviga) 10 eraldatud jõusilindrit 9. Viimase liikumisega antakse signaal roolimasina kontrollmehhanismile.
Sillalt saadud kaugkäsu või rooliratta 15 pööramisel kohapeal tekitab õli rõhk kolvile 2 jõu, mis paneb servomootori jõusilindri 9 liikuma tekitatud jõu suunas. Vastaspoolelt surutakse õli tagasi manipulaatori silindri 1 madalrõhupoolele. Servomootori (II) jõusilinder 9 lülitab juhthoobade 11 kaudu tööle roolimasina, mis pöörab pallerit rooliratta 15 pööramise suunas. Roolilehe tagasiviimiseks keskasendisse on servomootori silindrile paigutatud kaks survevedru 18. Rooli pööramisel ühte või teise pardasse surutakse üks vedru kokku, millega surve vastasvedrule väheneb. Rooli tagasiviimiseks keskasendisse piisab sellest, kui roolimees vabastab rooliratta. Kokkusurutud vedru mõjul liigub servomootori jõusilinder 9 tagasi algasendisse. Servomootoriga ühendatud juhtorgani hoovad 11 seiskavad roolimasina. Samal ajal surutakse õli servomootorist manipulaatorisse ja manipulaatori kolb liigub algasendisse. Selles asendis rõhud manipulaatori kolvi mõlemal poolel võrdsustuvad. Süsteemi automaatseks täitmiseks õliga (lekete korral) või liigse õli väljalaskmiseks soojuspaisumisel on telemootori torustik ühendatud läbi klapikarbi 21 ja toru 23 paisupaagiga 24. Süsteemi saab lisada õli varupaagist toru 12 kaudu. Servomootori survepooled on varustatud kaitseklappidega 13 ja reguleerimisseadmetega rooli pöördenurga maksimaalse pöördenurga seadistamiseks. Süsteemi täitmisel tuleb avada õhutuskork 14.
72. Kaasaegse laeva rooliseadme juhtpuldi paneel navigatsioonisillas
Normaaltingimustel juhitakse laeva navigatsioonisillast, ühest või mitmest juhtpuldist. Juhtpultides asuvad kõik laeva roolimiseks vajalikud juhtnupud ja näidikud (joonis 3.5). Roolimasinaruumi (rumpliruumi) on paigaldatud avariijuhtimisseadmed ja näidikud.
Laeva masina keskjuhtimisruumis peab olema vähemalt üks aksiomeeter, mis näitab millise nurga all asub roolileht laeva pikitasandi suhtes.
