68. Rooliseadme juhtimine
Rooliseadme juhtimise all mõeldakse laeva juhtimist juhtsignaali edasiandmisega juhtpuldist rooliseadme täiturmehhanismile – roolimasinale.
Rooliseadmete juhtajami kaugjuhtimise komplekti ehk nn telemootori moodustavad mehaanilised, elektrilised, elektrohüdraulilised või hüdraulilised manipulaatorid.
Roolikambrist rooliratta (juhtnuppude või -hoobade) abil (tross-, elekter- või hüdro-) juhtajami vahendusel roolimasinale antud käsu kohaselt pöörab rooliülekanne rooli soovitud ulatuses diametraaltasandist paremale või vasakule.
Põhinõuded rooliajami juhtseadmetele
Rooliseadme igas juhtimispunktis peab olema roolilehe pöördenurga näitaja (aksonomeeter).
Aksonomeetri näidu ja roolilehe faktiline erinevus ei tohi roolilehe diametraalasendis olla suurem kui 10 .
Roolilehe pööramismehhanismil peavad olema 2 käigu piirajat.Esimene piiraja lülitab roolimasina välja roolilehe lubatud nurga αmax juures ja teine piiraja kujutab endast mehaanilist tuge, mis väldib rumpli ümberpaigutumist suurema nurga kui β = αmax + 1,50 ulatuses.
Hüdrosilindritega topeltsilindripaariga hüdraulilise roolimasina korral peab olema rooli võimalik juhtida ka ühe silindripaariga.
Igal hüdraulilisel roolimasinal peab olema kaks pumpa.
Elektrohüdraulilise rooli süsteemil peab olema 2 ringvoolu . Mõlemaid ringvoolud lülituvad peajaotuskilbist. Üks võib läbida abiroolimasinat, kui see on olemas.
Rooliseadmed peavad pärast ettenägemata voolukatkestust voolu taastumisel ise tööle rakenduma.
Reeglina varustatakse mistahes laeva rooliseade kahe autonoomse (põhi- ja varu-) rooliajamiga. Põhi- ja varuajamil võivad olla ühised osad nagu rumpel, sektor, reduktor.
Varuajamit ei nõuta:
käsiajamiga ja rumpliga väikelaevadel
mitme eraldi juhitava roolimasinaga laevadel
kahe üksteisest sõltumatu rooliajamiga ühe roolimasinaga laevadel, kui kummagi rooliajamiga eraldi on võimalik rool pöörata 200 ühest pardast 200 teise pardasse 60 s jooksul.
Rooliseadmete juhtimissüsteemid juhtpunktist roolimasinani võivad töötada liht-, järgiv- või automaatrežiimil.
69. Elektrilise, hüdraulilise ja elektrohüdraulilise rooliseadme juhtimisskeemid.
Kaasaegsetel suurte aluste juhtajamis roolikambrist täiturmootorile kasutatakse kas
elektrilist,
hüdraulilist või
elektrohüdraulilist juhtimisskeemi
I
– Juhtselsüün II
– Võimendi III
– Täiturmootor IV
– Reduktor V
– Roolimasin
Joonis 3.1. Elektriline juhtimisskeem
Elektrilise lihtreziimi (joonis 3.1) korral kantakse rooliratta pöördliikumine või muul viisil juhtpuldist antud signaal sünkroonedastava induktsioonelektriseadme (selsüüni I) ja võimendi (II) kaudu täiturmootorile (III). Täiturmootorilt antakse juhtsignaal läbi pöördeid alandava reduktori (IV) roolimasinale (V). Juhtsignaali suund vastab rooliratta pööramise suunale ja signaali tugevus on proportsionaalne rooliratta pööramise nurgaga.
Hüdraulilise juhtimisega lihtrežiimi korral (joonis 3.2) käivitatakse rooli ettevalmistamisel tööks jõupump 1, mis jääb tööle tühikäigul.
1.
Roolimasina jõupump 2.
Rooliruum 3.
Juhtpump 4.
Juhtpult 5.
Õlijaotur 6.
Roolimasina hüdromootor
Joonis 3.2. Elektrohüdrauliline lihtrežiimil töötav juhtimisskeem
Rooliratta 4 pööramisega ühele või teisele poole lülitatakse sisse roolimasina juhtpump 3 , millega juhitakse hüdrojagajat 5. Õlijaoturi 5 kaudu tööle pumbalt 1 tuleva surveõliga rooliajami hüdromootor 6. Rooli pöördenurka jälgitakse juhtpuldist aksonomeetri järgi. Vajaliku pöördenurga saavutamisel pööratakse rooliratas algasendisse, millega juhtpump lõpetab õli andmise hüdrojagajale. Hüdrojagaja juhtsiiber sulgeb õlivoolu jõupumbalt 1. Roolimasina hüdromootor seikub ja roolileht jääb soovitud asendisse