67. Aktiivroolide, põtkurite ja gondelkäiturite ehitus,tööpõhimõte ja kasutusalad.

Aktiivrool (joonis 2.1) koosneb roolilehest 1, mille pirni- või tilgakujulisse tühimikku 2 on ehitatud reduktoriruum 3. Koonusreduktor 4 on ühendatud horisontaalvõlliga 5, millele kinnitub abisõukruvi 6, ja vertikaalvõlliga 7, mis väljub läbi seest õõnsa palleri 8 rumpliruumi. Abisõukruvi töötab roolilehe külge kinnitatud veevoolu suunavas propulsiivdüüsis 9. Alt toetub rool roolikannale 10.

1. Roolileht

2. Pirnikujuline tühimik

3. Reduktoriruum

4. Koonusreduktor

5. Horisontaalvõll

6. Abisõukruvi

7. Vertikaalvõll

8. Paller

9. Propulsiivdüüs

10. Roolikand

Joonis 2.1. Aktiivrool

Laev võib liikuda ka ainult aktiivrooli sõukruvi abil, mis on oluline laeva haalamisel sadamas. Peamasina avarii korral võimaldab aktiivrool hoida laeva vööri vastu tuult ja lainet. Töötades avamerel võib abikruvi suurendada ka laeva kiirust kuni 5%. Maksimaalse pöördemomendi laevale tekitab aktiivrool 90⁰ pöördenurga korral.

Kruviroolid (põtkurid)

Väikesel kiirusel või ja manööverreziimidel on paljud laevad juhitavuse parandamiseks varustatud kruvirooli ehk põtkuritega (joonis 2.2).

Kruviroolideks on kas tunnelpõtkurid, ripp-põtkurid või gondelkäiturid, mis seisvale või väikesel kiirusel (5…6 sõlme) liikuvale laevale tekitavad tema diametraaltasandiga ristsuunas pöörava jõumomendi.

1. Põtkuri tunnel

2. Põtkuri kruvi

3. Reduktor

Joonis 2.2. Kruviroolid

1. Risttunnel

2. Põtkuri ajam

3. Juhtarmatuur ( hüdrojaoti)

4. Hüdropump

5. Pumba ajam

6. Pumba imiliin

7. Pumba surveliin

8. Drenaažliin

9. Tagasivool

10. Hüdropaak

Kõige laialdasemalt on kasutusel tunnelpõtkur (joonis 2.3), laeva vööri või ahtri piirkonda (mõnikord nii vööris kui ahtris) laeva diametraaltasandiga risti olevasse tunnelisse 1 paigutatud elekter-, diisel- või hüdroajamiga sõukruvi, millel võib olla reguleeritav samm.

Joonis 2.3. Hüdroajamiga tunnelpõtkur

Laeva vööri- või ahtriosas väljaspool laevakeret paiknevat ripp-põtkurit (joonis 2.4) kasutatakse reeglina ainult laeva manööverrežiimidel, tekitamaks laevale mistahes suunalist tõukejõudu. Eriotstarbelistel laevadel võidakse ripp-põtkurit kasutada ka laevapaigalhoidmiseks avameretööde tegemiseks.

1. Põtkuri ajam

2. Vertikaalvõlli tunnel

3. Põtkuri risttunnel

Joonis 2.4. Ripp-põtkur

Tavaolukorras juhitakse põtkurite tööd navigatsioonisillast. Enne käivitamist on vaja veenduda, et põtkuri kruvisamm oleks nullasendis, vastasel juhul rakendub lüliti start-blokeering. Kruvisammu seadistamiseks sillast tuleb töökorras juhtahela korral käivitada hüdraulilkapumbad ja enne ajami käitamist viia põtkuri labad neutraalasendisse. Juhtahela rikke korral on võimalik kruvisamm nulli seada põtkuriruumist, manipuleerides otse juhtsolenoididega.

Gondelkäitur (joonis 2.5), nagu ripp-põtkurgi, kinnitatakse laevakere külge 360⁰ võrra vertikaaltelje suhtes pööratavana, millega saadakse rooli ja propulsiivkompleksi kombinatsioon. Gondelkäituri kasutamine kaotab vajaduse täiendavate rooliseadmete ja ahtripõtkurite järele.

1. Laeva kere

2. Laeva pööramismoodul

3. Gondelkäitur

4. Propulsiivmoodul

5. Juhtkilbid

Joonis 2.5. Gondelkäitur