
- •1. Laevamehhanismide liigitamine, otstarve, tähtsus.
- •2. Üksiktoime kolbpumbad
- •4. Kahesilindrilised ja diferentsiaalpumbad
- •5. Kolbpumpade töö ebaühtlus .
- •6. Ühe ja mitmekordse toimega pumpade kolbpumba jõudlus ja kolbpumba õhukupli vajadus.
- •7. Kolbpumpade raam, silindriplokk, kolvid.
- •9. Kolvisääre klapikarbid, klapid .
- •10. Kolpumba käivitamine, teenindamine töö ajal, seiskamine ja tootlikkuse reguleerimine. Kolbpumba eelised ja puudused.
- •11. Membraanpumbad, ehitus ja ekspluatatsioon.
- •12. Sise ja välishambumisega hammasrataspumbad, tööpõhimõte, ehitus , kasutusalad laevas.
- •13. Hammasrataspumba ehitus
- •14. Hammasrataspumpade ekspluatatsioon, tootlikkus, kasutegur.
- •19. Kruvipumba elementide töötingimused, nõudmised tihendiele ja kruvielementide materjalidele. Eelise ja puudused. Ekspluatatsiooni põhinõuded.
- •20. Vesirõngaspump, tööpõhimõte kasutusalad. Eelised ja puudused.
- •21.Radiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •22.Aksiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •23. Maht-I ja hüdrodünaamilise hüdroajami tööpõhimõte
- •24. Hüdrosüsteemid, hüdroskeemid ja selle komponendid
- •27. Hüdroajamite tüüpskeemid
- •28. Hüdrosüsteemide torustik ja hüdroliinid
- •30. Lukustusklappide,kraanidevastklappide ja siibrite ülesanneja ehitus
- •31. Ühe ja kahepoolsete hüdrolukkude ehitus, tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •33. Otsejuhtimise - ja eelhäälestusega kaitseklapid.
- •33. Otsejuhimisega ja eelhäälestusega reduktsioonklapid.
- •34. Ülevooluklapid
- •35. Laadimis- ja tühjendusklapid
- •36. Vooluhulga regulerimisarmatuur. Erinevat tüüpi drosselite tööpõhimõte
- •38. Drosselite ehitus ja tingmärgid hüdroskeemil
- •39. Vooluregulaatorid ülesanne ja ehitus.
- •40. Hüdrojagajad (jaotid), liigitus ja tähistus skeemidel
- •41. Käsitsijuhtimisega siiberjaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •42. Elekterhüdraulilise juhtimisega siiberhüdrojaoti ehitus ja tööpõhimõte
- •1. Pilootosa
- •2. Juht- ehk põhiosa
- •1. Pilootosa
- •2. Jaoti põhiosa
- •43. Klapp- ja kraan sulgelemendiga hüdrojaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •44. Hüdroajami energiaallikad (pumbad ja hüdroakumulaatorid)
- •45. Hüdroajami täiturmootorid, hüdrosilindrite tööpõhimõte.
- •46. Jõusilindrite ehitus
- •47. Jõusilindrite pidurdus ja löögisummutusseadmed.
- •49. Laba- ja siiberhüdromootorid, ehitus ja tööpõhimõte
- •50. Hammasratastüüpi pöördhüdromootorid
- •51. Kolbrotasioon-hüdromootorid, tööpõhimõte.
- •54. Hüdrovõimendid tööpõimõte ja ehitus
- •57. Hüdrosüsteemide rakendusskeemid
- •1. Hüdroluku ühendamise skeem ja rakendus raskuse ohutul langetamisel
- •2. Kahepoolse toimega hüdroluku rakendusskeem
- •1. Lühiajaline vooluhulga kompenseerimine
- •2. Hüdrosilindrite mitme pumbaga toitmisel erinevatel tõstereziimidel
- •3. Vooluhulga rõhulöökide summutamiseks
- •58. Hüdrosüsteemi töövedelikud.
- •59. Hüdroajamites kasutatavad töövedelikud ja markeering
- •60. Hüdrosüsteemide rikked ja hooldus
- •Igapäevane hooldus
- •61. Laeva rooliseadme põhielemendid
- •62. Liht-, balanseeritud ja poolbalanseeritud püstroolid, nende tööpõhimõte.
- •63. Rooli tugikonstruktsioon, selle paigutus ja kinnitus
- •64. Roolipalleri ja roolilehe ehitus
- •65. Balansseeritud pöördklapprooli ehitus ja tööpõhimõte
- •66. Nihutatud välisservaga ja propulsiivdüüsiga rooli ehitus ja tööpõhimõte
- •67. Aktiivroolide, põtkurite ja gondelkäiturite ehitus,tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •68. Rooliseadme juhtimine
- •69. Elektrilise, hüdraulilise ja elektrohüdraulilise rooliseadme juhtimisskeemid.
- •70. Järgivrežiimil töötava rooliseadme juhtimise põhimõte
- •71. Rooliseadme hüdraulilise kaugjuhtimise põhimõtteline skeem
- •6. Reservjuhtimise nupp „Rool vasakule”
- •73. Roolimasinad ja rooliülekanded prallerile. Elekterajamiga roolimasina töö põhimõte.
- •76. Laba-pöördhüdromootoriga rooliajam
- •77. Laeva rõhtroolid ja õõtsesummutid (stabilisaatorid)
65. Balansseeritud pöördklapprooli ehitus ja tööpõhimõte
Pöördklapiga rool ( joonis 1.17) koosneb voolujoonelise profiiliga põhiroolist (7) ja pöördklappabiroolist (5), mis hingliigenditega kinnitatud põhirooli külge. Pöördklapi pööramine toimub vastavalt põhirooli pöördenurgale mehaanilise pööramisseadme kaudu (3).
1.
Paller 2.
Helmporditoru
3.
Pöördklapi pööramisseade 4.
Pöördklapi ülemine hing (laager) 5.
Pöördklapp 6.
Pöördklapi alumine hing (laager) 7.
Põhirool 8.
Protektor
Joonis 1.17. Pöördklapprool
Ülekanne põhiroolilt pöördklapi pööramiseks võib tootjafirmadel olla erinev.
Firma Becker pöördklapprooli ülaosas asuv pööramisseade (joonis 1.18) koosneb põhirooli ja abirooli vahelises tugitapis liikuvast liugvarvast, mis vaheülekande kaudu võib pöördklappi pöörata põhirooli suhtes täiendavalt kuni 450.
Põhirool Klapprool Palleri
telg Liugvarva
liigendtelg Pöördklapi
liigendtelg
Joonis 1.18. Firma Becker pöördklapprool
Pöördklapproolidel muudetakse sõukruvilt paisatava veevoo suunda, mis tekitab täiendava pöördemomendi. Avamerel laeva kursil hoidmiseks vajalik pöördklapprooli pöördenurk on sama suure tavarooliga võrreldes väiksem, millega kaasneb väiksem kiirusekadu ja ökonoomsem käik. Puuduseks on tavaroolist kõrgem hind, pöördemehhanismi võimalikud vigastused, suurem pöördemoment pallerile.
66. Nihutatud välisservaga ja propulsiivdüüsiga rooli ehitus ja tööpõhimõte
Ripprooli katteplaadistuse kavitatsioonilise erosiooni vähendamiseks ja ärahoidmiseks on laevaehitajad hakanud ehitama nihutatud välisservaga roolilehti (joonis 1.19). Kavitatsiooniline erusioon tekib teatavasti rooli pööramisel sõukruvilt tuleva veevoo madala rõhu piirkonnas. Topeltservaga roolilehe puhul rooli pööramisel roolilehele rõhud ühtlustuvad ja madala rõhu piirkondade tekkimise võimalus on väiksem. Firma andmetel võimaldab selline tehnoloogia valmistada roolilehe profiili optimaalse paksusega, millega suureneb ka propulsiivkasutegur.
Joonis 1.19. Nihutatud välisservaga rool
Propulsiivdüüsiga rool
Ehituslikult kujutab propulsiivdüüs endast sõukruvi ümbritsevat aerodünaamilise profiiliga laeva vööripoole laieneva ristlõikega pöördkeha.
Laeva liikumisel tekitab düüsi suhtes liikuv vesi sõukruvi poolt arendavale tõukejõule täiendava tõukejõu, mis rakendub laeva kerele propulsiivdüüsi kinnituskohtade kaudu. Lisaks tõukejõu suurenemisele ühtlustub vee sõukruvile pealevoolu kiirus ja väheneb pöörisliikumine (joonis 1.20). Propulsiivdüüsiga sõukruvi kasuteguri paranemine toimub suures osas sellest, et vee pöördliikumisele kulutatud energiat kasutatakse ära laevale tõukejõu andmiseks.
Joonis 1.20. Propulsiivdüüsiga rool Joonis 1. 21. Propulsiivdüüsi kinnitus
Propulsiivdüüs kinnitatakse laevakere külge statsionaarselt (joonis 1.21) või nii, et seda saab laeva rooliseadme vertikaaltelje suhtes ± 400 pöörata.
Kuni 400 vertikaaltelje suhtes pööratav propulsiivdüüs (joonis 1.22) parandab sõukruvi kasutegurit ja töötab samaaegselt ka roolina, tekitades tõukejõudu laeva külgsuunas.
1.
Propulsiivdüüs
2.
Paller 3.
Roolikand 4.
Sõukruvi
Joonis 1.22. Pööratava propulsiivdüüsiga rool
Vertikaalteljel võidakse pööratavat propulsiivdüüsi kasutada ka koos pöördklapprooliga (joonis 1.23).
Joonis
1.23.
Propulsiivdüüs koos pöördklapprooliga
Propulsiivdüüs on efektiivsem laeva väikestel kiirustel, seepärast kasutatakse seda sagedamini väiksematel laevadel, eeskätt puksiiridel ja kalalaevadel.