- •1. Laevamehhanismide liigitamine, otstarve, tähtsus.
- •2. Üksiktoime kolbpumbad
- •4. Kahesilindrilised ja diferentsiaalpumbad
- •5. Kolbpumpade töö ebaühtlus .
- •6. Ühe ja mitmekordse toimega pumpade kolbpumba jõudlus ja kolbpumba õhukupli vajadus.
- •7. Kolbpumpade raam, silindriplokk, kolvid.
- •9. Kolvisääre klapikarbid, klapid .
- •10. Kolpumba käivitamine, teenindamine töö ajal, seiskamine ja tootlikkuse reguleerimine. Kolbpumba eelised ja puudused.
- •11. Membraanpumbad, ehitus ja ekspluatatsioon.
- •12. Sise ja välishambumisega hammasrataspumbad, tööpõhimõte, ehitus , kasutusalad laevas.
- •13. Hammasrataspumba ehitus
- •14. Hammasrataspumpade ekspluatatsioon, tootlikkus, kasutegur.
- •19. Kruvipumba elementide töötingimused, nõudmised tihendiele ja kruvielementide materjalidele. Eelise ja puudused. Ekspluatatsiooni põhinõuded.
- •20. Vesirõngaspump, tööpõhimõte kasutusalad. Eelised ja puudused.
- •21.Radiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •22.Aksiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •23. Maht-I ja hüdrodünaamilise hüdroajami tööpõhimõte
- •24. Hüdrosüsteemid, hüdroskeemid ja selle komponendid
- •27. Hüdroajamite tüüpskeemid
- •28. Hüdrosüsteemide torustik ja hüdroliinid
- •30. Lukustusklappide,kraanidevastklappide ja siibrite ülesanneja ehitus
- •31. Ühe ja kahepoolsete hüdrolukkude ehitus, tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •33. Otsejuhtimise - ja eelhäälestusega kaitseklapid.
- •33. Otsejuhimisega ja eelhäälestusega reduktsioonklapid.
- •34. Ülevooluklapid
- •35. Laadimis- ja tühjendusklapid
- •36. Vooluhulga regulerimisarmatuur. Erinevat tüüpi drosselite tööpõhimõte
- •38. Drosselite ehitus ja tingmärgid hüdroskeemil
- •39. Vooluregulaatorid ülesanne ja ehitus.
- •40. Hüdrojagajad (jaotid), liigitus ja tähistus skeemidel
- •41. Käsitsijuhtimisega siiberjaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •42. Elekterhüdraulilise juhtimisega siiberhüdrojaoti ehitus ja tööpõhimõte
- •1. Pilootosa
- •2. Juht- ehk põhiosa
- •1. Pilootosa
- •2. Jaoti põhiosa
- •43. Klapp- ja kraan sulgelemendiga hüdrojaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •44. Hüdroajami energiaallikad (pumbad ja hüdroakumulaatorid)
- •45. Hüdroajami täiturmootorid, hüdrosilindrite tööpõhimõte.
- •46. Jõusilindrite ehitus
- •47. Jõusilindrite pidurdus ja löögisummutusseadmed.
- •49. Laba- ja siiberhüdromootorid, ehitus ja tööpõhimõte
- •50. Hammasratastüüpi pöördhüdromootorid
- •51. Kolbrotasioon-hüdromootorid, tööpõhimõte.
- •54. Hüdrovõimendid tööpõimõte ja ehitus
- •57. Hüdrosüsteemide rakendusskeemid
- •1. Hüdroluku ühendamise skeem ja rakendus raskuse ohutul langetamisel
- •2. Kahepoolse toimega hüdroluku rakendusskeem
- •1. Lühiajaline vooluhulga kompenseerimine
- •2. Hüdrosilindrite mitme pumbaga toitmisel erinevatel tõstereziimidel
- •3. Vooluhulga rõhulöökide summutamiseks
- •58. Hüdrosüsteemi töövedelikud.
- •59. Hüdroajamites kasutatavad töövedelikud ja markeering
- •60. Hüdrosüsteemide rikked ja hooldus
- •Igapäevane hooldus
- •61. Laeva rooliseadme põhielemendid
- •62. Liht-, balanseeritud ja poolbalanseeritud püstroolid, nende tööpõhimõte.
- •63. Rooli tugikonstruktsioon, selle paigutus ja kinnitus
- •64. Roolipalleri ja roolilehe ehitus
- •65. Balansseeritud pöördklapprooli ehitus ja tööpõhimõte
- •66. Nihutatud välisservaga ja propulsiivdüüsiga rooli ehitus ja tööpõhimõte
- •67. Aktiivroolide, põtkurite ja gondelkäiturite ehitus,tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •68. Rooliseadme juhtimine
- •69. Elektrilise, hüdraulilise ja elektrohüdraulilise rooliseadme juhtimisskeemid.
- •70. Järgivrežiimil töötava rooliseadme juhtimise põhimõte
- •71. Rooliseadme hüdraulilise kaugjuhtimise põhimõtteline skeem
- •6. Reservjuhtimise nupp „Rool vasakule”
- •73. Roolimasinad ja rooliülekanded prallerile. Elekterajamiga roolimasina töö põhimõte.
- •76. Laba-pöördhüdromootoriga rooliajam
- •77. Laeva rõhtroolid ja õõtsesummutid (stabilisaatorid)
63. Rooli tugikonstruktsioon, selle paigutus ja kinnitus
Rooli tugikonstruktsioon sõltub roolilehe tüübist ja palleriga ühendamise moodusest. Reeglina püütakse rool kinnitada nii, et selle monteerimisel ei oleks vaja liigutada pallerit vertikaalsuunas. Üldjuhul koosneb tugikonstruktsioon alumisest ja ülemisest tugilaagrist, mille moodustavad rooliaasad ja ahtertäävi liigendhinged (joonis 1.5).
Balansseeritud rool Poolbalansseeritud rool
1.
Paller 2.
Palleri tugilaager 3.
Palleri alumine (kaela) laager 4.
Palleri kinnituskoonus 5.
Valu- või keevistugi 6.
Kinnitusmutter
6.
Lukustusmutter
7.
Rooli alumine laagripolt 8.
Valu- või keeviskonsool 9.
Rooli tagaserva liist 10.
Vertikaaltugevdusribid 11.
Horisontaaltugevdusribid
Joonis 1.5. Rooli tugikonstruktsioon
Balansseerimata rooli (joonis 1.6) roolileht 1 kinnitatakse rooliposti 2 külge kahe või rohkema liigendhingega 3 ja see toetub alumise roolipoldiga ahtertäävi kannale. Roolipoltide telgjoon 5 peab ühtima rooli palleri 4 telgjoonega, võimaldamaks rooli pöörata.
1.
Rool 2.
Roolipost (roolitääv) 3.
Liigendhinged 4.
Paller 5.
Alumise roolipoldi telgjoon
Joonis1.6. Balansseerimata rooli kinnitus
Balansseeritud rool (joonis 1.7) võib toetuda ülalt palleri laagritele 4 ja alt roolikannale 5, balansseeritud ripprool (joonis 1.8) toetub ainult ülalt palleri kandetugilaagritele 4.
Joonis 1.7. Balansseeritud rooli kinnitus Joonis 1.8. Ripprooli kinnitus
Poolbalansseeritud rool (joonis 1.9) kinnitatakse ülalt palleri 4 tugilaagrile ja toetub rooli konsooli 6 kanna liigendtapile 7.
Joonis 1.9. Poolbalansseeritud rooli kinnitus
Liigendhinge (joonis 1.10) ülemine koonuspolt on sepistatud kvaliteetterasest koonusega 1:10, mis lukustatakse rooli või rooliposti aasa külge mutriga ja tõkestatakse splindiga. Alumine roolipolt (joonis 1.11) toetub roolikannas 2 tugilaagri kõvasulamkettale 1.
1.
Tugilaager 2.
Roolikand
1.
Rooli polt 2.
Rooli aas 3.
Rooliposti aas 4.
Laagripuks
Joonis 1.10. Liigendhinge ülemine koonuspolt Joonis 1.11. Alumine koonuspolt
Roolipoldi silindriline osa kaetakse 3...10% ulatuses poldi diameetrist kulumiskindla väikese hõõrdeteguriga materjaliga (pronks või vasesulamid). Vastavalt poldi pealistuse materjalile valitakse laagripuksi 4 materjal, milleks võib olla ka suure kulumiskindlusega sünteetiline materjal. Poldi, laagripuksi ja kogu tugikonstruktsiooni mõõtmed sõltuvad vastavale sõlmele mõjuvast arvutuslikust koormusest.
64. Roolipalleri ja roolilehe ehitus
Paller võib olla sirge või painutatud alaosaga muutuva läbimõõduga kõrgekvaliteedilisest terasest valmistatud võll, mis on vahelüliks roolimasina ja rooli vahel, mille kaudu kantakse laeva pööramiseks vajalik pöördemoment roolimasinalt roolile. Rooli pööramiseks peab palleri telgjoon kokku langema rooliplaadi pöördeteljega.
Helmporditoru kaudu laevakere läbiv paller on ülaosas ühendatud roolimasinaga otse (laba-pöördhüdromootori korral) või rumpli kaudu. Rumpel ühendatakse palleriga jäigalt liistliitega. Helmpordis asuvad ka palleri tugi- ja kandelaagrid (joonis 1.12).
1.
Paller 2.
Kandelaager 3.
Veeretugilaager 4.
Kandelaagri puks
Joonis 1.12. Palleri kinnitus
Tugilaagritena, mis peavad vastu võtma palleri ja rooli raskusjõu, kasutatakse nii liuge- kui ka veerelaagreid. Laagrite 4 paigutuskohtades on palleri läbimõõt tehtud tugevusarvutuslikust mõnevõrra suurem, mis võimaldab vajadusel pinda töödelda.
Paller läbib helmporditoru (roolišahti) kuni esimese tekini või platvormini, mis on kõrgemal kui veeliin. Et merevesi palleri kaudu laeva ei satuks, on laeva helmporditoru ülaosas
väljatreie tihendile 4 (joonis 1.13).
1.
Paller 2.
Helmporditoru 3.
Kandelaager 4.
Tihend 5.
Pingutusvõru
Joonis 1.13. Palleri tihendus
Palleri alumine ots (joonis 1.14) kinnitub rooliplaadi külge koonuslukk- või äärikliitega.
1.
Koonuslukkühendus
2.
Painutatud alaosaga palleri äärikliide
3.
Sirgpalleri äärikliide
Joonis 1.14. Palleri ja rooli kinnitus
Äärikud ühendatakse pretsisioon- ehk täppispoltidega, mille läbimõõt leitakse arvutuslikult vastavalt palleri läbimõõdule ning poltide materjali voolavuspiirile, poltide arv oleneb katketugevusest.
Pöördemomendi vastuvõtu kindlustamiseks võib palleri ääriku ühendus rooliga olla varustatud tugevdusliistuga.
Reeglina peab äärik olema kinnitatud vähemalt kuue poldiga ja tõkestatud splintidega.
Roolilehe ehitus ja paigutus
Rool (roolileht ehk rooliplaat) paikneb tavaliselt laeva ahtris, mõnikord ka vööris. Laeva hoidmiseks kursil ja kursi muutmiseks kasutatakse reeglina ahtris asuvat püstrooli, diferendi ja kreeni muutmiseks ning õõtsesummutina rõhtrooli. Rõhtrooli kasutatakse ka allveelaevadel.
Kui laeval on üks sõukruvi, või kui laev on kahe sõukruviga ja kahe rooliga, paigutatakse rool sõukruvi taha, mis suurendab roolile mõjuvat hüdrodünaamiline jõudu. Sõukruvilt tulev veevoo jõud on võrdeline roolile pealevoolava vee kiiruse ruuduga.
Kuju poolest võivad iga tüüpi roolide lehed olla plaatjad või ruumilised. Ruumiline kuju annab roolile voolujoonelisuse ja sellest tulenevalt paremad hüdrodünaamilised omadused.
Tänapäeva ruumilised voolujoonelised laevaroolid koostatakse vastavalt profiilile sõrestikust, mis on kaetud ühe- või kahekordse katteplaadiga. Sõrestik, mis koosneb horisontaal- ja vertikaalribidest ning diafragmast, võib olla valatud (joonis 1.15) või siis keevitatud plaatidest (joonis 1.16). Horisontaal- ja vertikaalribid annavad sõrestikule tugevuse, avad diafragmades vähendavad rooli kaalu. Sõrestiku mõlemale poole on keevitatud kumerad voolujoonelised katteplaadid. Katteplaadi paksus on määratud registri nõuetega. Rooli ülemise ja alumise otsa katteplaat on reeglina 1,2 korda paksem külgplaatide paksusest. Pärast keevitust töödeldakse kõik rooli pinnad kõrge täpsusklassiga ja kaetakse korrosioonikindla värviga. Mõnikord täidetakse sõrestik vahtplastiga. Rooli allosas olev drenaažikork (joonis 1.16) on mõeldud dokkimisel ekspluatatsiooni ajal rooli sisemusse sattunud vee väljalaskmiseks. Eriti tähtis on see madala välistemperatuuri tingimustes.
Joonis 1.15. Rooli valatud sõrestik Joonis 1.16. Rooli keevissõrestik
