3. Vooluhulga rõhulöökide summutamiseks

Kui hüdroajami töös võib esineda rõhumuutustest tingitud töövedeliku pulseerivaid võnkeid ja rõhuööke, mis võib tekitada süsteemile kahjuliku vibratsiooni, liitmike ja mõõteriistade vigastusi jne., ühendatakse peamagistraali võnkeid summutav hüdroaku. Peale pumpa surutakse osa akumulaatorist mööda voolavat vedelikku akumulaatorisse, mille ristlõige on suurem torustiku ristlõikest. Võngete korral süsteemis, akumolaatorist väljuv vedelik summutab võnked.

Joonis 6.5 Vooluhulga rõhulöökide summutamine

4. Jõu ja juhtimissüsteemides, kus on oluline ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine lülitakse hürdroaku ajami jõuliinile . Hüdroakus olev vedelik kompenseerib leketest tingitud rõhukao.

Joonis 6.6 Liikumise täpne positsioneerimine

Joonis 6.7 Pingutusseadme juhtimine

5. Avarii olukordades, näiteks põhipumba elektrimootorile voolu katkemisel (joonis 6.8), hüdrojagaja 1 vedru lülitab hüdroakult vedeliku töösilindri alumisse töökambrisse ja hüdrojagaja 2 lülitub keskasendisse. Sellega fikseeritakse töösilindri kolb hetkeasendis, mis väldib tema juhtimata allaliikumise.

Joonis 6.8 Elektriajamile voolu katkestamisel

6. Hüdroakuga varustatud pingutusseade tagab automaatselt rihma nõutava pinge tema venimise korral.

7. Hüdrauliliste pidurite avarii süsteemides. Hüdroaku hoitakse pideva rõhu all agregaadi põhi- või käsipumbalt , mis kindlustab süsteemi vajaliku energiaga avariiliseks pidurdamiseks

Joonis 6.9 Hüdrauliliste pidurite juhtimine

8. Õlitussüsteemides, kus peale ringluspumba seiskamist või (avariilisel seiskumisel) vajavad laagrid (joonis) kuni võlli siskumiseni õlitust (näteks laevadiislite turbokompressorite laagrid) kasutatakse paralleelselt ringluspumbaga õlitust hüdroakult.

Joonis 6.10 Aku kasutamine ringlusõlipumba seiskumisel

Suure pöördemomendiga astmelise reguleerimisega radiaalrotatsioon hüdromootori rakendus laevakraana hüdrosüsteemis

Joonis 6.11 Elektrihüdraulilise laevakraana „ Hägglunds“ tõstemehhanismi hüdroskeem

Kraana hüdrosüsteem koosneb kolmest jõukontuurist – tõste , pöörde ja noole ulatuse reguleerimise süsteemist.. Süsteemi juhtimine ja täitmine on ühine kõigile kolmele mehhanismile.

Lasti tõstmise ajami hüdrosüsteem koosneb reverseeritavast ja reguleeritavast aksiaalkolbpumbast (12) ja suuremomendiga 6-silindrilisest rotatsioon “Hägglundsi “radiaalkolbhüdromootorist (1). Hüdromootor on astmelise reguleerimisega.

Süsteemi aksiaalkolbpumba tootlikkuse reguleerimine võib toimuda sujuvalt juhtsüsteemist hüdrauliliselt hüdrosilindri (11) ja servomootori kaudu.

Pumbast (12) parempoolse liini kaudu hüdromootorile antud õli vastab lasti tõstereziimile, vasakpoolse liini kaudu lasti allalaskereziimile. Pumbalt liigub õli kahekiiruselise hüdrauliliselt juhitavale siiberjagajale (5).

Siiberjagaja keskmine asend vastab tühikäigule st pump töötab tühikoormusel “ tagasi “ ja õli hüdromootorile ei pääse. Siiberjagaja parempoolses asendis juhitakse õli hüdromootori kahe parempoolse toru kaudu hüdromootori kõigile silindritele. Sellel reziimil kasutatakse ära hüdromootori kõigi silindrite maht ja hüdromootor töötab nimikiiruse ja tõstejõuga (tõstereziim).

Siiberjagaja (5) vasakpoolses asendis juhitakse õli läbi hüdromootori ülemise toru ainult kolmele silindrile , alumine toru ühendatakse tagasivooluga. Sellel reziimil töötab ainult 50 % silindrite mahust , millega kraana tõstejõud väheneb 2 korda ,aga pöörded suurenevad sama palju. ( n= Q/V).

Siiberjagaja (5) juhtimine toimub teise siiberjagaja (7) kaudu.

Juhtsiiberjagaja keskmises asendis töötab kruvipump (13) tagasivoolule. Juhtsiiberjagaja selles asendis on ka hüdromootori siiberjagaja (5) keskmises asendis.

Juhtsiiberjagaja (7) parempoolse asendi korral õli juhitakse kruvipumbalt hüdrojagaja (5) paremasse kambrisse ,mis lülitab hüdromootori tööle nimireziimil.

Samal ajal läbi hüdroluku (6) juhitakse õli hüdrosilindrile (2) , mis vabastab tõsteseadme hüdropiduri.

Siiberjagaja ümberlülitamine vasakusse asendisse lülitab sisse hüdromootori kiirendatud reziimile.

Lasti langetamisel töötab reverseeritav aksiaalkolbpump (12) vastassuunas. Õli mööda vasakpoolseid torusid juhitakse hüdromootori kõigisse silindritesse , parempoolse ülemise toru kaudu juhitakse õli hüdromootorilt tagasi . Alumise ja ülemise toru vahel on tagasilöögi klapp ,mis ei lase õli ülemisse torusse ja takistab hüdromootori üleminekut pumbareziimile.

Hüdromootori ülekoormust kaitseb kaitseklapp (4).

Rõhurelee (3) kriitiliselt kõrge rõhu korral lülitab välja elektriliselt juhitava siiberjagaja (7) ,mis vedru mõjul läheb tagasi keskmisse asendisse . Samal ajal langeb ka rõhk hüdropiduri silindrile ,millega pidurdatakse hüdromootor.

Kaitseklapp (4) ja neli tagasilöögi klappi süsteemis kaitsevad õlitorusid aksiaalkolbpumba (12 ) ülerõhu korral .

Süsteemi täitmine õliga toimub kruvipumbaga (13) filtri (10) kaudu süsteemi . Samal ajal osa õli (üleliigne) tuleb läbi siiberjagaja (8) , ülelaskeklapi (4) ja jahuti (14) tagasi paaki (15). Siiberjagaja (8) juhitakse vastavalt õlirõhule survetorus. Lasti tõstmisel siiberjagaja lülitatakse õli rõhuga paremasse asendisse ja õli tagasivool toimub vasaku toru kaudu (paaki).

Pumba (12 ) tühikäigul siiberjagaja asub keskmises positsioonis ja pumbast (13) tulev kogu õli juhitakse läbi ülejooksu klapi (4)tagasi paaki.

Õlijahuti ummistuse korral juhitakse õli paaki tagasi läbi jahutiga paralleelselt töötava kaitseklapi.

Tõstemehhanismi pidur töötab rõhul 2,0 kuni 2,2 Mpa ,

Kaitseklapid on reguleeritud 15,5 kuni 17,5 Mpa .

Ülelaskeklapid tekitavad vastusurve 1,7 kuni 2,5 Mpa