57. Hüdrosüsteemide rakendusskeemid

1. Hüdroluku ühendamise skeem ja rakendus raskuse ohutul langetamisel

Koormuse tõstmine rõhul p₁ toimub õlijaoturi lülitamisega vaskule. Töövedelik pääseb läbi jaoturi liinil P – A, hüdroluku (A) ja juhitava drosseli (B) kaudu töösilindri alumisse poolde, kus rõhuga p₁ mõjudes kolvisääre poolsele pinnale A_R tekitab raskuse tõstmiseks vajaliku jõu F . Töövedelik silindri ülemisest poolest surutakse kolvi põhja pinnaga A_K vasturõhul p tagasivoolu läbi jaoturi liinil B – T.

Joonis 6.1. Raskuse tõstmine ja langetamine

Koormuse liikumatu hoidmine ülemises asendis, kui õlijaoti on lülitatud keskasendisse, saavutatakse juhitava hüdroluku vastuklapi abil, mis on suletud vedru 3 koormusest ja silindris tekitatud rõhu toimel liinilt A – B läbi drosselava 2 kaudu.

Koormuse ohutuks langetamiseks lülitakse õlijaotur paremale, millega töövedelik pumbast rõhul p suunatakse läbi jaoturi liini P – B silindri ülemisse poolde ja hüdroluku juhtavasse X. Juhtavasse X tuleva vedeliku surve toimel liigub hüdroluku juhtkolb 4 paremale ja avab vastuklapi 1. Vedelik pääseb silindrist välja läbi hüdroluku avanenud sulgklapi ja õlijaoturi kanali A – T. Kui koormuse laskumise kiirus suureneb, ei jõua pump silindrit nii kiiresti täta ja rõhk silindri ülemises pooles väheneb. Rõhulang kandub juhtavasse X ja vedru 3 nihutab kolvi vaskule ja klapp sulgub. Koormuse langetamise kiirust saab reguleerida ka hüdrolukuga järjestikku ühendatud reguleeritava drosseli sulgemise- avamisega

2. Kahepoolse toimega hüdroluku rakendusskeem

Duubelvastuklapi abil saab jõusilindri kolbi lekkevabalt positsioneerida mis tahes asendis, kui silinder on koormatud mõlemas suunas ning tekib oht, et kolb võib koormuste toimel hakata ühesvõi teises suunas liikuma.

Jõusilindri (joonis 50) mõlemad pooled (liinid A₂ ja B₂ ) on ühendatud hüdrojaoturilt (4/3) läbi duubelhüdroluku, mis väljalülitatud hüdrojaoturi korral on üheaegsel tihedalt muust hüdrosüsteemist blokeeritud. See välistab jõusilindri kolvi liikumise mõlemas suunas isegi pikaajalise välisjõu ( ± F ) mõjul.

Joonis 6.2 Duubelhüdroluku kasutamise skeem

Rõhuakude kasutamine hüdrosüsteemides

1. Lühiajaline vooluhulga kompenseerimine

Kui hüdroajami töötamisel on vaja lühiajaliselt suuremad vooluhulgad, siis süsteemi põhipumbaga rööbiti ühendatud rõhuaku võimaldab süsteemi toitmiseks kasutada väiksema tootlikkusega pumpa, mis tarbib vähem energiat. Vooluhulga puudujääk kaetakse akumulaatorisse kogutud vedelikuga, mis suurendab ajami õkonoomsuse näitajat.

Joonis 6.3. Lühiajaline vooluhulga kompenseerimine

2. Hüdrosilindrite mitme pumbaga toitmisel erinevatel tõstereziimidel

Kui hüdroajamis on vaja muuta tõstereziimi kiirust, siis süsteem võib olla varustatud ühe madalsurve pumbaga (1), kõrgsurvepumbaga (2) . Kiiruser muutmisel hüdroakuga (3) kompenseerib kiiruse muutmiseks vajaliku vooluhulga.

Raskuste tõstmise algul, kui on vajalik suurem kiirus, saavad mõlemad silindrid toite kõigilt kolmelt energiaallikalt, pumbalt 1, pumbalt 2 ja akult 3, andes raskuse tõstmiseks vajaliku vooluhulga ja tõstekiiruse.

Rõhu tõusuga tõstekäigu lõpus, kui pumba 2 surve ületab pumba 1 surve, tagasilöögiklapp (A) sulgub. Hüdrovedelik töösilindritele antakse ainult kõrgsurvepumbalt 2, mille vooluhulk kindlustab vajaliku tõstejõu madalamal kiirusel kuni käigu lõpuni, kus reduktsioonklapp (4) lülitab sisse tühikäigu juhtides vedeliku pumbalt tagasi toitepaaki.

Joonis 6. 4 Mitme pumbaga toide erinevatel tõstereziimidel