49. Laba- ja siiberhüdromootorid, ehitus ja tööpõhimõte

Labatüüpi (väänd)hüdromootorite tööpõhimõte on analoogne jõusilindri omaga (joonis 4.21).

1. Silinder

2. Jõulaba

3. Jõulaba võll

Joonis 4.21 Labatüüpi hüdromootori tööskeem

Silindri moodustavad kaks jõukambrit, mida eraldab väljundvõlliga (3) ühendatud jõuplaat (2). Pöörlemise suund ja jõumoment oleneb vedeliku liikumise suunast, rõhkude vahest ja suurusest jõukambrisse sisenemisel-väljumisel ja silindri mõõtmetest.

Ehituselt on hüdrosilinder kompaktne ja võimaldab tekitada väljundvõllile suure

jõumomendi , vajadusel töötavad nii lükkele kui tõmbele ja võimaldavad tõsta või liigutada suuri koormusi, jäädes gabariitidelt sobivaks väikeste, kuid võimsate seadmete ehitamiseks.

Pöördhüdromootorid valmistatakse reeglina piiratud pöördeulatusega, kus vedava võlli pöördenurk on 100⁰ … 360⁰ .

Piiratud pöördenurgaga hüdromootoreid saab edukalt kasutatada ajamites, millede tööorganit on vaja pöörata vähem kui täispööre ja mida saab kinnitada otseselt ajamivõlli külge. Laevades näiteks roolimasina (joonis 4.22) palleri pööramisel või diiselmootori reverseerimiseadmel, kus jagajavõlli pööramise servomootorina võidakse kasutatada labapöördhüdromootorit.

Roolimasina labapöördhüdromootori kere (1) kinnitatakse laeva korpuse külge, rootor (2) tööplaatidega (4) kinnitatakse otseselt veovõllile (rooli pallerile). Plaatpöördhüdromootorid võivad olla ühe-, kahe-, või rohkema tööplaadiga. Vastavalt tööplaatide arvule on hüdromootori kere siseküljele poltidega kinnitatud vaheplaadid (3), mis moodustavad rootori ja kere vahel õlikambrid (A ja B).

1. Mootori kere

2. Rootor

3. Vaheplaat

4. Töölaba (plaat)

5. Tihendid

Joonis 4.22 Roolimasina labapöördhüdromootori tööpõhimõte

Töökambrid (või kambrite grupid) on ühendatud hüdrovedeliku kollektoriga. Hüdrovedeliku juhtimisel ühte töökambritest hakkab rootor rõhkude vahe tõttu (p₁ > p₂) pöörlema, tekitades rooli pallerile vajaliku pöördemomendi, vedeliku juhtimisel vastastöökambris tekitakse vastupidine pöördemoment.

Tavaliselt on seda tüüpi roolimasina hüdromootoril kuni kolm liikuvat (4) ja kuni kolm mitteliikuvat (3) tööplaati. Labade pöördenurk α = 35...45⁰. Rooli pööratakse poordist poordi 70^{0 …} 90⁰ ulatuses.

Siibertüüpi pöördhüdromootorid

Siiberhüdromootorid on oma ehituselt sarnased labapumpadega. Rõhu all (kuni 10 Mpa) mootorisse antud töövedelik paneb rootori pöörduma. Sellised pöördhüdromootorid võivad olla reguleeritavad kui ka mittereguleeritavad.

1. Mootori kere

2. Rootor

3. Töösiibrite juhtkanalid

4. Töösiibrid

5. Õlikambrid

6-7. Sissevoolukanalid

8. Äravoolukanal

Joonis 4.23 Siibertüüpi pöördhüdromootor

Labade radiaalne liikumine tagatakse labade alla paigutatud vedrude abil.

Siiberhüdromootori (joonis 4.23) keresse (1) on ehitatud ovaalse ristlõikega staator, kus pöörleb mitme töösiibriga rootor. Töölabad (töösiibrid) asuvad mootori rootori silindriplokis (2), kus kaarjates juhtkanalites (3) on ka survevedrudega malmist töösiibrite (4) tõukurid . Rootor hüdromootori staatori suhtes on paigutatud eksentriliselt või paigutatud korpusse ehitatud ovaalse ristlõikega staatorisse. Rootori pöörlemisel suruvad vedrud töösiibrid vastu töökambri (staatori) seina, millega moodustatakse imi- ja surve õlikambrid (5).

Siiberhüdromootorid ehitatakse ühe- ja mitmekordse tegevusega.

Kahekordse tegevusega siibermootor (joonis 30) on kahe (6 ja 7) eraldatud õli sissevoolu ja ühe ühendatud äravoolukanaliga kanaliga (8). See võimaldab mootori pöörlemiskiirust ja pöördemomenti astmeliselt reguleerida .

Kahekordse pealevoolu korral töötab mootor nimipöördmomendiga. Ühe pealevoolu väljalülimisel väheneb pöördemoment 40%.

Laevadel võidakse siiberhüdromootoreid kasutada hüdrauliliste tekiseadmete näiteks pelide, kepslite mootoritena