46. Jõusilindrite ehitus

Tüüpehituselt jagunevad jõusilindrid ühe- või kahepoolse toimega silindriteks, millede tööpõhimõtted vaadeldi eelnevas peatükis. Vastavalt kasutamise valdkonnale valmistatakse hüdrosilindreid erineva väliskuju ja moodusega silindri kui ka kolvisääre ühendamiseks seadme või tema liikuvate osadega.

Ühepoolse toimega hüdrosilindritel (joonis 4.8) on ainult üks töökamber ja hüdrosilinder on ühepoolselt väljuva kolvisäärega. Sääre liikumine hüdrovedeliku rõhu all on võimalik ainult ühes suunas. Kolvi tagasikäik algasendisse toimub kokkusurutud tagastusvedru (4) või kolvisäärele mõjuva välisjõu mõjul ( näit. koorma raskusjõud).

1. Kinnitus kronstein (toend)

2. Jõusilindri kere (silinder)

3. Kolb (varbkolb)

4. Tagastusvedru

5. Põhitihend

6. Poritihend

7. Kolvisäär

Joonis 4.8 Ühepoolse toimega hüdrosilindri skeem

Kahepoolse toimega hüdrosilindritel (joonis 4.9) on kaks töökambrit , üks ühel teine teisel pool kolbi. Kolvi liikumine õlisurvel toimub edasi-tagasi suunas juhtides õli surve all kord ühele (p₁) , kord teisele poole kolbi. Töökambritest juhitakse õli tagasi süsteemi. Kolb saab liikuda tingimusel, et p₁˃ p₂. Sellised hüdrosilindrid võivad olla teostatud ühepoolse või kahepoolse väljuva kolvisäärega.

1. Silindri kere

2. Kolb

3. Kolvi tihendusrõngad

4. Šarniirühendusega kolvisäär

5. Kolvisääre tihenduskarp

6. Kolvisääre tihend

7. Tolmu- ja poritihend

8. Tihendikarbi rõngastihend

9. Tingmärk hüdroskeemil

Joonis 4.9 Ühepoolselt väljuva kahepoolse toimega jõusilindri skeem

Töörõhuga üle 200 bar standard kahepoolse toimega hüdrosilinder (joonis 4.10) koosneb poleeritud sisepinnaga kõrgekvaliteetsest terasest valmistatud töösilindrist (1), mis on suletud

1. Töösilinder

2. Otsakaas

3.Kolvisäär

4. Lukustusmutter

5. Kolb

6. Õliliinide tutsid

7. Kolvisääre juhtpuks

8-9. Tihendrõngad

10. Tihenduskiht

11. Mansetttihend

kaanega (2).

Joonis 4.10 Kahepoolse toimega jõusilindri ehitus

Otskaaned valmistatakse kas malmist või kergemetallist, mis tihendatakse ja ühendatakse silindriga lukustusrõngaga, pikkade poltidega või silindrile monteeritud ääriku abil.

Roostevaba terasest kroomitud kolvisääre (3) tapile on lukustusmutriga (4) kinnitatud kolb (5). Kolb koosneb juhtkehast ja tihendrõngastest (8 ja 9). Silindri töökambrid on ühendatud õli peale- ja äravooluliinidega tutside (6) kaudu. Hüdrosilindri kolb võib olla valmistatud malmist, terasest või värvilisest metallist ühest tükis või olla koostatud mitmest osast.

Plunžer- ehk varbkolbidega silindritel on kolb ja kolvisäär kogu pikkuses või osaliselt ühesuuruse läbimõõduga. Kolvisäär liigub juhtpuksis (7) , mis on töökambri poolt tihendatud õlikindlate O-rõngastega (9). Juhtpuksi välispind on töödeldud polüuretaan tihenduskihiga (10) ja väljast mansetiga (11).

Hüdrosilindrite kolbide tihendus

Ühes tükis valmistatud väikestel kiirustel ja madalatel rõhkudel töötavate

kolbide (joonis 4.11) tihendamiseks kasutatakse reeglina O-rõngaid koos tugi- või liugrõngaga, mis vähendavad O-rõnga kulumist. Soon O-rõnga all tagab vajaliku surve radiaalsuunas ja teljesuunalise deformatsiooni

1. Kolb

2. Silindrihülss

3. Tihendrõngas

4. Liugrõngad

Joonis 4.11 O-rõngastega tihendus

Kõrgematel rõhkude puhul kasutatakse kolbide tihendamiseks erineva profiili ja laiusega mansetttihendeid (joonis 5.12) , mille profiil ja arv oleneb töörõhust silindris ja kolvi kiirusest.

5. Kinnitusmutter

6. O- tihend

7. Tugikettad

1. Silinder

2. Kolvikeha

3. Kolvisäär

4. Rõngasmansetid

Joonis 4.12 Kahe mansetttihendiga kolb

Mansettihendite montaazil tekitatakse tugiketastega (7) tihendite eelpinge.

Suur tihedus saadakse kolvi liikumisel tihendi deformeerimisega vedeliku rõhu toimel. Kitsa mansettihendi korral on kolvil kaks vastassuundades töötavat tihendit.

Koostatud kolbide korral (joonis 5.13), mis koosnevad kahest survekettast (2) ja nende vahel olevast tugikettast (4) võidakse kasutada laimansetttihendeid (5).

1. Silinder

2. Survekettad

3. Kolvi kinnitustapp

4. Tugiketas

5. Kahepoolne mansetttihend

6. Lukustusmutter

Joonis 4.13 Laia mansetttihendiga kolb

Plunžer- ehk varbkolbidega silindritel on kolb ja kolvisäär kogu pikkuses või osaliselt ühesuguse läbimõõduga, mis tagab hea tiheduse ja jõudu ülekandva kolvisääre suure jäikuse.

Kolvisääre väljumisel töökambrist asub kolvisääre tihend, mis koosneb tihendipuksist ja tihendimansetist. Kolvisääre tihend peab vältima vedeliku lekke silindrist ja takistama kolvisäärele väljapoolt silindrit kleepunud mustuse sattumist silindrisse kolvi tagasikäigul. Selleks on paigaldatud põhitihendi ette tihendipuksi välissoontesse tolmu- ja poritihend, mis ei lase mustust mansett-tihendisse , millega suureneb kolvisääre töökindlus ja tööiga.

Kolvisääre tihendusrõngastena (joonis 4.14) võidakse kasutada:

• perliitstruktuuriga hallmalmist valmistatud rõngaid,

• erineva konstruktsiooniga mansett-tihendeid. Viimased võivad olla koostatud kahest ühepoolsest mansett-tihendist või ühest kahepoolsest mansett-tihendist, mis surutakse vastu silindripinda mansetihoidja ja vedruga

• ümara või ruudukujulise lõikega kummitihendeid,

• kaproonrõngaid.

1. Kolvisäär

2. Tihendikarp

3. Otsakaas

4. Puhastusmansetttihend

5. Mansett põhitihendid

6. Kõrgrõhutihend

7. O - rõngastihend

Joonis 4.14 Erinevat tüüpi kolvisääretihendid

Mansetttihendeid võib olla erineva kujuga.

Enamkasutatavad on :

• Rõngasmansettihend

• Vedruga mansetttihend

• U-profiilne mansetttihend

• Eriprofiiliga mansetttihend

• V-profiiliga mansetttihend

Joonis 4.14 Kolvisääre tihendid

Tihendmaterjalide valikul lähtutakse jõusilindri töötingimustest püüdes samal ajal vähendada hõõrdetegurit liikuvate pindade vahel. Mansettide pingutamisel peab jälgima, et manseti ja silindripinna vahele jääks õlikile, mis vähendab hõõrdetegurit ja kindlustab detailide kulumiskindluse.